Sa oled siin

Aasta õpetaja gala nominendid 2018


 

Aasta õppeasutuse juht
 

Kristi Aria

Tartu Rahvusvaheline Kool

Kristi Aria on seitseteist aastat teinud oma tööd kogu südamega ning loonud lapsesõbraliku ja väärtuspõhise rahvusvahelise kooli, kus hinnatakse iga õpilast ja õpetajat ning toetatakse individuaalset arengut ja loominguvabadust. Näiteks on ta loonud võimalusi õpetajate välislähetusteks ja konverentsidel osalemiseks ning kaasab alati õpetajaid kooli arengu kavandamisse. Ta julgustab heade praktikate jagamist kooli sees. Igal aastal toimuvad avatud tunnid, et kolleegid saaksid üksteiselt õppida. Tema algatusel tunnustab kool aasta õpetajat ja aasta õpilast.

Kristi on loonud suurepärase koostöö Tartu Soome Kooli Ühinguga, et pakkuda soome lastele emakeele, Soome ajaloo ja usuõpetuse tunde. Tema eestvedamisel on koolist saanud IB (International Baccalaureate) õppe kandidaatkool. Õpetajad on tänu direktori kirjutatud projektidele osalenud Erasmus+ mobiilsusprogrammides mitmel pool Euroopas. Õpilased osalesid projektis “Suured mured väikestes kätes”, mis tõi Tartusse kokku õpilasi üle Euroopa, samuti toimusid Kristi eestvedamisel eesti keele õpipäevad koos Peedu kooliga. Väga suure tööna on Kristi leidnud koostöövõimaluse uue koolimaja ehitamiseks ning sinna vajaliku leidmiseks. Kooli kolimine uude majja toimus ainult vanemate, õpetajate ja pereliikmete abiga - see näitab, kuidas Kristi on loonud kogukonna, kus kõik on lahkelt valmis panustama.

Kristi ütleb alati, et meie õpilased on nagu väikesed saadikud, kes viivad Eesti haridussüsteemi maailma. Ta on teinud palju tööd, et rahvusvahelise taustaga lapsevanemad mõistaksid Eesti hariduse kvaliteeti ja innovaatilisust. Kristi on alati teinud oma tööd südamega. Tema missiooniks on olnud lapsesõbralik ja väärtuspõhine koolikeskkond, kus kõigil on hea õppida. Ta on kahe lapse ema, naiskodukaitsja, kodanikupäeva aumärgi laureaat, imeline koolijuht ja eeskuju.

 

Antti Leigri

Palade põhikooli ja Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli direktor

Annti Leigri on koolijuht, kes suudab hästi oma aega planeerida töö ja vaba aja vahel. Ta on edukas poliitik, imetlusväärne lapsevanem, kindlakäeline ja abivalmis juht ning aktiivne kogukonna liige. Tema juhitud õppeasutustes toimuvad erinevad õpilasi kaasavad üritused ja tema juhitud koolide uksed on alati kogukonnale avatud. Palade HEV õpilastele on loodud võimalused osaleda keraamika ringides, tuues nad keraamikakotta nng viies neid kooli tagasi, samuti on Antti palganud vajalikud spetsialistid toetamaks erinevate vajadustega õpilasi.

Palade Põhikool ja loodushariduskeskus Hiiumaal pakuvad koos nii oma kooli õpilastele kui ka teistele huvilistele loodus- ja keskkonnaharidust: laagreid, näitusi, loodusretki, õppeprogramme ja loodusõhtuid. Õppeprogrammid toetavad riiklikku õppekava ja säästva arengu hariduse põhimõtteid. Väga toetav on käeline tegevus, mida pakutakse Suuremõisas asuvas noortekeskuses, kus on välja ehitatud vajalikud töökojad. Oma avatud meelega jälgib Antti alati võimalusi, kuidas toetada nii õpilasi kui ka õpetajaid ning on alati nõus osalema ja algatama erinevaid ettevõtmisi, et ka väikeses kogukonnas elavatel inimestel olekisd teistega võrdsed võimalused.

Oma pikaajalises töös on ta teinud järjepidevalt tööd selle nimel, et Suuremõisa ja Palade küla lastel oleks võimalik käia kodukohas asuvas lasteaias ja koolis. Kohalikud kutsuvad nii Palade kui Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli Hiiumaa nn Waldorf sugemetega kooliks, sest nendes koolides on kõik õpilased teretulnud. Ta on osanud juhtida oma koolide õpetajaid uute suundadeni selliselt, et nad oskaksid näha iga õpilase tugevusi, mitte tema nõrkusi. See on väärtus, mida kogukond hindab kõrgelt.

 

Ülle Ernits

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor

Ülle Ernits on pühendunud sellele, et koolitada tugevate teadmistega ja professionaalsete oskustega tervishoiutöötajaid, keda meie riik hädasti juurde vajab. Ülle on tervisehariduse- ja teaduse liider, kes juhib ja arendab Eesti tervishoiu valdkonna õpet kutseharidusest kuni rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrghariduse ja terviseteaduse magistriõppe arendamiseni. Kõrgkoolis on ellu kutsutud sisekoolituste iga-aastane programm, mis ei hõlma üksnes erialast või õpetamisoskust arendavat koolitust, vaid ka oskusi ja teadmisi, mida inimesel on vaja igapäevases elus.

Ülle eestvedamisel on viidud läbi tervisepäevad kogukonnale ning elustamis- ja esmaabikoolitus "Sinu käed päästavad elu". Suurimaks saavutuseks võib pidada õe põhiõppe avamist Pärnu Haigla SA-s, millega on lahenemas sealse piirkonna õdede vähesuse probleem. Ülle seisukohad ja tegevused õppe arendamisel on selged - kõige olulisem on õppija. Õppija kvaliteedi tagamine on kõrgkooli vastutus. Kindlasti ei ole seda kõike võimalik saavutada hoidmata rahvusvahelisel tasandil kätt pidevalt pulsil. Läbi aastate on Ülle kõrgkooli juhina toetanud igal võimalikul viisil õppurite ja töötajate rahvusvahelist koostööd. Näiteks viiakse ühisõppeaineid läbi koostöös Soome ja Läti kõrgkoolidega.

Märkimist väärib ka õppeinfrastruktuuri ja töökeskkonna järjekindel kaasajastamine. Näiteks on koolis käivitatud Baltikumi parim tervishoiuvaldkonna simulatsiooniõppe keskus. Ülle on pidanud väga oluliseks luua õppijale võimalikest parim koolikeskkond, kus õppija tunneb ennast hästi ka väljaspool loenguid ja praktikume. Ülle kuulab kolleege, üliõpilasi ja õpilasi, arutab nendega ja arvestab nende arvamusega.

Aasta õppejõud
 

Merle Kolga

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli anatoomia õppejõud

Merle Kolga on särav ja inspireeriv isiksus. Teda hindavad kõrgelt kolleegid, aga mis veelgi olulisem, kõrgelt hindavad teda ka õppurid, kes on valinud Merle viimasel kolmel aastal ülekaaluka häälteenamusega kõrgkooli aasta õppejõuks. Merle õpetab kutseõppe ja rakenduskõrghariduse õppekavadel anatoomiat, mis on kõikide kõrgkooli õppurite esimene proovikivi. Tulenevalt mahukast ja keerulisest materjalist, on aine õpetamine väljakutse ka õpetajale. Oma hea eeskujuga kujundab ta õppurite suhtumist õpingutesse ja valitud erialasse.

Merle on pühendunud ja säravate silmadega professionaal, kes suudab köita kogu auditooriumi. Õppurid tõstavad esile tema otsekohesust, suurepärast huumorimeelt ning laia silmaringi ja põhjalikku teema tundmist. Merle jälgib rangelt õpiväljundite saavutamist, kuid samas ta ka kuulab ja märkab. Ta on õppejõud, kes mitte ainult ei anna „õnge“, vaid seisab kõrval ja juhendab, kuidas seda kasutada ning jälgib, et tema õpetussõnad ka kohale jõuaksid ning õppur tõesti „kala“ kätte saaks. Merle toob oma loengutes rohkelt näiteid igapäevaelust, mis teeb loengud elulisemaks. Ta vestleb üliõpilastega meeleldi ka pärast loengu lõppu ja on valmis asju uuesti selgitama, kui miski tudengile liiga keeruliseks jäi.

Samal ajal panustab Merle järjepidevalt õppematerjalide loomisesse ja õppemeetodite tõhustamisse. Näiteks on ta arendanud e-õpet ning viinud sisse õppurite enesekontrolli testid, mis on oluliselt parandanud aine omandamist. Merle on olnud kauaaegne kõrgkooli nõukogu liige ning on üks staažikamaid kõrgkooli õpetajaid: ta on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õpetanud kõigil õppekavadel anatoomiat juba 36 aastat.

 

Agda Grahv

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna koordinaator ja õppejõud

Agda Grahv on inimene, kes hoolib ning märkab üliõpilasi ja kaaskolleege. Ta teeb oma tööd professionaalselt ja haaravalt ning mis kõige olulisem - kogu südamega. Ta toetab üliõpilasi adekvaatse tagasisidega, mis on üles ehitatud pikaajalist arengut silmas pidades. Agda oskab igas tudengis välja tuua tema tugevamad küljed ning suunata õpilast arendama oma nõrgemaid külgi.

Õppejõuna oskab ta tudengeid kiirelt õppetöösse kaasata. Tema loengud on paeluvad, põneva ülesehitusega, eluliste näidete ja ülesannetega. Kuigi teinekord oleks ehk lihtsamgi õpilaste eest asjad ise ära teha, siis Agda seda ei tee. Ta juhendab kannatlikult ja heatahtlikult. Ta kasutab sobilikke õppemeetodeid (praktikumid, seminarid, loengud) ning rikastab neid arutelu, tervikpildi loomise ja seoste tekitamisega. Ta suunab üliõpilasi ise mõtlema, kaasa töötama, järeldusi tegema ja infot funktsionaalselt töötlema. Tema loengutes saab praktiseerida õpitut ja sellest tulenevalt teha olulisi tähelepanekuid edaspidiseks. Agda tundides tekib üliõpilastel huvi ja soov panustada eesmärgipäraselt, läbimõeldult hariduse ja noorsootöö valdkonnas, mis on oluline kutsealaste kompetentside alustala.

Agda on TÜ VKA kultuurhariduse osakonna süda! Koordinaatorina on ta sillaks üliõpilaste ja õppejõudude vahel, aitab olukordi lahendada ning pakub välja lahendusi.

 

Hillka Hiiop

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse professor

Professor Hillka Hiiop on loonud koolkonna ja edukalt kaasanud üliõpilased teadusloomesse ühendades eriala õppimise, uurimise ja populariseerimise ning muutnud seeläbi eriala avalikkusele mõistetavaks. Õpetamisel peab Hillka oluliseks, et õppetöö oleks seotud reaalsete ühiskondlikust huvist tulenevate vajadustega: tegutsetakse objektidel ja uuritakse esemeid nii kodu- kui välismaal. Objektid valitakse koostöös avalike ning mittetulunduslike organisatsioonidega. Tänu koostööle erinevate erialade ja valdkondade esindajatega tekib üliõpilastel reaalne kokkupuude oma erialaga. Uurimis- ja õppetöö läbiviimiseks kasutab Hillka interdistsiplinaarseid metoodikaid.

Hillka pälvis 2017. aastal projekti “Rode altar lähivaates” eest Loov Euroopa ja Europa Nostra muinsuskaitseauhinna teadusuuringute kategoorias. Oma tööga loob ta uut väärtust ka avalikkusele, nt Toomkirikus tehti uuritavale altarile sisearhitektuurne lahendus, mis võimaldas sadadel huvilistel vaadelda kunstnik Ackermanni loomingut lähemalt. Tema töökogemus mitmes riigis on loonud rahvusvahelise võrgustiku, mis võimaldab tal vabalt tegutseda mitmes keeleruumis ning annab võimaluse tuua õppesse rahvusvahelist mõõdet.

Aasta kutseõppeasutuse õpetaja
 

Meeta Heinaste

Tallinna Ehituskool

Meeta Heinaste on eestvedaja. Seda nii kooli, Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Meeta õpilased ütlevad, et ta on hooliva ja emaliku käitumise ning hoiakuga, kes julgustab ning ei kurjusta. Staažika pedagoogina seob Meeta õppesituatsiooni elulisi näiteid, mis rikastavad õppetööd ning suurendavad õpilaste huvi eriala vastu. Õpilaste sõnul eristab Meetat teistest õpetajatest abivalmidus, hoolivus ja see, et ta üritab igast õpilasest maksimumi kätte saada ning motiveerib õppima hoolimata õpilaste erinevast tasemest ja võimekusest. Tema juures on kahtlemata eriline ka see, et tema õpilased teavad, mis on tööeetika. Oluline on oma töö lõpetada igas mõttes, sh enda järelt koristamine. Nende tegevuste juures on Meeta suunav just oma praktilise eeskujuga.

Meeta teeb tihedat koostööd ettevõtetega nii õpilastele praktika ettevalmistamisel kui ka nende hindamisel. Samuti hoiab ta end alati kursis kaasaegsete töövahendite ja meetoditega. Meeta on viinud õpilasi õppekäikudele ja koolitustele ning on kutsunud praktikuid ja vilistlasi kooli esinema. Meeta töövarjuna või tunnivaatlejatena on käinud kogemusi omandamas TLÜ kutsepedagoogika tudengid. Meeta on valmistanud ette võistlejaid nii Eesti kui ka rahvusvahelistele kutsevõistlustele ja just tema käe alt on sirgunud mitmeid kutsemeistrivõistluste võitjad. Meetal on ette näidata Tallinna Ehituskooli Aasta Kutseõpetaja 2016. ja 2018. aasta tiitlid.

 

Kaja Piirfeldt

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Kaja Piirfeldt teeb oma tööd südamega. Ta pühendab õpilastele aega, kasutab huvitavaid ja kaasaegseid õppemeetodeid ning tegeleb õpilastega ka koolivälisel ajal, sealhulgas kutsevõistlustel. Silma paistab tema toetav suhtumine kolleegidesse, alluvatesse ja õpilastesse. Kuna Kaja on ise praktik, siis toob ta õpilastele palju näiteid kogemustest oma farmis. Ta kasutab õpilasi aktiveerivaid ja motiveerivaid õpetamismeetodeid (ristsõnad, interaktiivsed keskkonnad, mälumängud, võistlused, diskussioonid jm). Ta nakatab isikliku eeskujuga ning ei pea paljuks olla õpilaste jaoks olemas erialaste probleemide lahendamisel. Kaja on niivõrd hinnatud, et paljud täiskasvanud õpilased on farmipraktikal rääkinud, et tulevad just Kaja loengute pärast end täiendama.

Kaja on MTÜ Eesti Noortalunikud eestvedaja ja edukas põllumajandusettevõtja, kelle juhitav piimafarm on võitnud mitmeid auhindu. Ka kooli õppefarmi on ta viinud Vabariigi parimate hulka ning loomade toodang, töötajate rahulolu, töökeskkond ja -korraldus on kõvasti paranenud. Ta propageerib kodumaist toidutootmist ja põllumehe ameti väärtustamist.

Kaja on aus ja peab oma sõna, usaldab õpilasi ja peab kokkulepetest kinni. Ta annab õppeprotsessis õpilastele palju vastutust ja vabadust ning paneb tihti õpilased üksteist õpetama ja ka tagasisidet andma. Kaja valiti eelmisel aastal kolleegide ja õpilaste poolt kooli aasta töötajaks.

 

Merit Karise

Kuressaare Ametikool

Merit Karise on esimene Kuressaare Ametikooli õpetaja ja esimene disainivaldkonna kutseõpetaja Eestis, kellele Eesti Õpetajate Liit omistas sel kevadel 8. taseme ehk meisterõpetaja kutse. Merit õpetab loovust, kommunikatsiooni, koostööd ja kriitilist mõtlemist elulähedase projektõppe teel ning rahvusvahelistel konkurssidel osalemise kaudu. Õpilaste sõnul on Meriti juhendatud projektide väärtuslikeim osa vabas õhkkonnas ja mõnusa huumoriga toimuv meeskonnatöö.

Meriti isiklik eeskuju seisneb aktiivses kohaliku kogukonna arendamises. Kuressaare linnavolikogu kultuurikomisjoni esimehena on kaasa aidanud hariduse-, kultuuri-, noorsootöö- ja spordiprojektide toetusfondi avamisele ning Eerik Haameri kunstistipendiumi asutamisele. Arengukomisjoni aseesimehena on ta eest vedanud Kuressaare kaasava eelarve käivitamist, millest on toetuse saanud kümned kolmanda sektori kultuuri- ja spordiprojektid. MTÜ Saaremaailm kaudu on ta tegelenud hariduslike veebimängude loomisega, eesmärgiga äratada õpilastes huvi Saaremaa pärimuse, rahvariiete ja kommete vastu. Oma projektide tööprotsesse toob Merit õpilastele näiteks julgustades neid olema ettevõtlik just oma kogukonnas, leidma leiba lauale toovaid ideid teadlikult just eesti keelest ja kultuurist.

Merit peab oma südameasjaks kutsehariduse maine eest seismist. Tema juhtmõte on “parim amet on aidata noortel inimestel olla avatud ja uudishimulik; aidata neil januneda uute teadmiste ja oskuste järele; aidata neil tunda, et nende panus isiksuse, töötaja ja kodanikuna on Eestile ja maailmale oluline”. Samade sõnade järgi käib ta ka ise - Saaremaad, Eestit ja maailma õpetajana loovalt, sütitavalt ning kiire pööruga ühendades ja arendades.

 

Aasta tugispetsialist
 

Õnne Naaris

SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskus

Õnne Naaris on hariduse tugiteenuste spetsialist, kes on silmapaistval viisil toetanud ja aidanud kaasa laste ja noorte individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning organisatsioonisisese koostöö kujundamisele. Õnnele meeldib lahendustele suunatud lähenemine, mis arvestab kliendi tugevusi ja ressursse. Ta on inimene, kes loob turvalise ruumi arutelu ja analüüsi tekkeks ning selles protsessis on klient alati aktiivne osaleja ja võrdväärne partner. Omades erakordselt head reflekteerimis-üldistusoskust ja suhtlemiskultuuri, valdab Õnne hästi selliseid protsesse nagu kaasamine, märkamine, juhtumitöö, turvalise õpikeskkonna kujundamine, grupijuhtimine, võrgustikutöö ja laste heaolu tagamine.

Õnne eestvedamisel on toimunud mitmeid teemapäevi-loenguid maakonna haridusasutustes ning ta on oodatud kõneleja lastevanemate koosolekutel lasteaias või koolis. Juba teist aastat juhib Õnne maakondlikku kovisiooni psühholoogidele ja sotsiaalpedagoogidele Rajaleidja keskuses, kus samas valdkonnas töötavad spetsialistid saavad üksteiselt õppida ja vastastikku nõustada. Juhtumiarutelud leiavad aset kogu maakonna piires. Õnnel on eriline omadus luua kaoses korda. Nii oskab ta näiteks mõne keerulise juhtumi ümarlauas suunata ka eriarvamustel olevad osapooled ühiste arusaamadeni.

 

Inga Brin

Tartu Hiie Kool

Inga Brini tegevust kuulmis- ja kõnepuudega laste kooli logopeedina iseloomustab meisterlik töö kõne õpetamisel ja arendamisel ning asjatundlik tegevus kõneprobleemide ületamisel kasutades selleks õpetlikke ja arendavaid tegevusi.

Lastele meeldivad väga tema huvitavad ja mängulised ning koostööle kutsuvad kõneravitunnid. Inga kolleegidele on eriti silma jäänud tema tunnid 1.-2. klassi õpilastega, kellele ta mõtleb välja erinevaid stsenaariume, valmistab aplikatsioone ning kasutab kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Inga lähtub oma töös konkreetse lapse isiksuse, tunnetustegevuse ja kõnepuude iseärasustest. Selgitamaks keelendite tähendusi ja funktsioone loob Inga erinevaid praktilisi olukordi, kasutab vaheldusrikast harjutusmaterjali, ja kohandab ülesandeid vastavalt vajadustele kasutades seejuures praktilisi ja elulisi situatsioone. Inga jaoks on iga tema õpilane oluline ja eriline.

Inga on Eesti Logopeedide Ühingu liige ning oli kuni 2016. aastani ka selle eestseisuses. Ta teeb koostööd Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonnaga logopeedide koolitamisel ning on nõutud juhendaja nii ülikooli õppejõudude kui üliõpilaste poolt. Inga oli 2016. a SA Archimedese toel valminud kõrgkooli logopeediaõpiku "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia" ja 2018. a ilmunud Edgar Krulli "Pedagoogilise psühholoogia käsiraamatu" 3. väljaandele lisatud hariduslike erivajadustega õpilasi käsitleva osa üks autoritest.

 

Eeva Laul

Tallinna 32. Keskkool

Eeva Laul on oma ala ala tõeline spetsialist, kelle südamega tehtud töö erivajadustega õpilastega on tulemuslik. Eeva põhimõte on, et laps peab abi saama kohe, tähtis on varajane märkamine. Tema juhtimisel toimub iga trimestri lõpus tugisüsteemide koosolek, kus analüüside põhjal lepitakse kokku sammud, mida õpilaste toetamiseks ette võtta. Eeva valvsa pilgu all toimub ka kokkulepete järelkontroll - ta ei unusta ühtki abivajajat.

Eeva annab õpiabi tunde 1.-5. klassini, samuti külastab ta aineõpetajate tunde ning nõustab õpetajaid tuge vajavate laste suhtes. Tänu tema tundidele on algklasside jooksul õppimises järje peale saanud nii mõnigi õpilane, kelle puhul õpetajad ja lapsevanemad olid juba lootuse kaotanud. Tunni alguses tegelevad õpilased tundekaartidega. Eeva selgitab esmalt välja õpilaste hetkeseisundi, jõuvarud, meeleolu ning selle pinnalt valib ta metoodika ja tunnitegevused. Tema tundidesse minnakse rõõmuga ning õpilased ootavad "tunnetega tegelemist" kui võimalust õppida oma vajadusi märkama, tunnetama, neist rääkima.

Armastusest emakeele vastu alustas Eeva koolis iga-aastase etluskonkursi korraldamist ja läbiviimist. Tänaseks on koolisisesest konkursist välja kasvanud vabariiklik etluskonkurss. Eeva on olnud Tallinna laste nõustamiskomisjoni töörühma liige. Kahekümne tööaasta jooksul Tallinna 32. Keskkoolis on ta tarvilikku nõu andnud sellisel hulgal, et täna tuuakse lapsi sellesse kooli muuhulgas tugeva tugispetsialisti pärast. Pea iga päev külastab ka mõni lapsevanem Eevat, et arutada oma lapse arengut puudutavaid küsimusi. Eeva leiab alati aja, et olla lapsevanemale toeks, julgustada ja inspireerida, kuid rõhutab ka sõlmitud kokkuleppeid.

Aasta põhikooli aineõpetaja
 

Priit Pensa

Tartu Veeriku Kool

Iga Tartu Veeriku kooli töötaja ja õpilane teab, et digiseadmetega või Internetis hätta jäädes saab abi Priidult. Priit Pensa on aastaid tulemuslikult töötanud: ta on innovaatiline, panustab uue õpikäsituse rakendumisse, väärtustab elukestvat õpet ja õpilaste igakülgset arengut, teeb pühendunult tööd andekate õpilastega ning peab tähtsaks koostööd. Priidu jaoks on oluline loodusteaduste ja tehnoloogia lõimimine ning digitaalsed õpikeskkonnad, mis arendavad õpioskusi. Tagasisidestamisel kasutab ta hindamismudelitega õpilast toetavat hindamist. Tavapärane on õppetöö diferentseerimine vastavalt õppija võimetele, näiteks teevad rühmatöödes koostööd erineva tasemega õpilased.

Priidu initsiatiivil ja eestvedamisel on koolis mitmed lõiminguprojektid ja õuesõppepäevad, male ja robootikaring. Digipädevuste arendamine on tema absoluutne prioriteet. Ta on loonud koostöös kolleegide digitaalsed õpimapid kõikidele II-III kooliastme õpilastele õpilast toetava hindamise rakendamiseks. Priit väärtustab kooli traditsioone, organiseerides, osaledes ja innustades õpilasi osalema traditsioonilistel üritustel. Õppeainete lõimimine toimub traditsioonilistel ülekoolilistel matkapäevadel, mida samuti Priit eest veab. Priit on hea koostööpartner kolleegidele, kes pakub ja aitab ellu viia põnevaid ideid uue õpikäsituse rakendamiseks. Ta on Eesti Geograafiaõpetajate Ühingu juhatuse liige ning oli 2017. ja 2018. aastal ühingupoolne e-koolikoti geograafia aine ekspert.

 

Geil Siim

Elva Gümnaasium

Geil Siim on pühendunud õpetaja, kelle juhendamisel on Elva Gümnaasiumi õpilased aastaid näidanud vabariiklikel ainevõistlustel ning olümpiaadidel kõrgeid tulemusi. Ta rakendab uurimuslikku õpet ning kujundab seeläbi õpilastes iseseisva mõtlemise ja kriitilise analüüsi oskust. Tema õpetamisfilosoofia järgi peab õun olema iga õpilase jaoks just nii kõrgel, et selle kätte saamiseks on vaja pingutada, kuid et see pole kättesaamatu. Geil rakendab oma ainetundides erinevaid õppemeetodeid, mis võimaldavad kõigil õpilastel tunda edutunnet. Lisaks igapäevastele ainetundidele 3. ja 4. õppeastmes viib ta algklassidele läbi miniteaduskooli, mis on Elva Gümnaasiumi õpilaste seas väga populaarne.

Geil ei ole lihtsalt tunni andja vaid ta on noorte ja elurõõmsate isiksuste kujundaja. Ta oskab jätta igale õpilasele tunde, et õpetaja temast hoolib. Ta ei ütle kunagi "ei" ning leiab, et probleemid on selleks, et neid lahendada. Õpilased julgevad Geili poole pöörduda ka oma argimuredega. Ta seisab alati õpilaste heaolu eest ning tal on julgust lahenduste otsimisel koostööd teha kõigi asjasse puutuvate isikutega. Geil on professionaalsete teadmiste ja oskustega, suure südame, töö- ja empaatiavõimega ning erakordse eestvedamise anniga väsimatu õppija. Ta on tegudele ja tulemustele innustav tõeliselt mitmekülgne aineõpetaja.

 

Mart Soobik

Tallinna 21. Kool

Mart Soobik on Tallinna 21. kooli doktorikraadiga tehnoloogiaõpetaja, kes oma valdkonna andunud fännina panustab nii aine kui ka õpilaste arengusse ja on alati sammu võrra ajast ees. Mardi tööd iseloomustab innovaatilisus, suur ainealane kompetentsus ja pidev enesearendustegevus. Mart on pühendunud, metoodiline ja innovaatiline õpetaja, kes teeb oma tööd südamega ning kes on alati nõu ja jõuga kõikidele abiks.

Oma tundides kasutab ta erinevaid metoodilisi võtteid, ärgitab õpilaste omaalgatust ja loovust, suunab oskuslikult õpilasi genereerima ideid, planeerima, kavandama ja neid ellu viima. Tehnoloogiatundides õpitut rakendatakse ka igapäevases koolielus, tihti aidatakse jõukohastel parandustöödel. Tema õpilased on motiveeritud ja saavutavad nii õppetöös kui tunnivälistes tegevustes suurepäraseid tulemusi. Vabariiklikul festivalil „Noor insener 2018“ osales kuus Mardi juhendatud meeskonda ja võideti rahva lemmiku tiitel. Üleriigilisel konkursil „Nutikad õpilastööd“ tunnustati enam kui 10 õpilase töid. Ka tehnoloogialümpiaadi piirkondlikes ja vabariiklikes voorudes on tema õpilased saavutanud kõrgeid kohti.


Aasta klassijuhataja
 

Edith Maasik

Kohila Gümnaasium

Edith Maasik on väga empaatiline klassijuhataja, kelle jaoks on iga õpilane klassis kui tema oma laps - ta on rõõmus ning uhke, kui neil läheb hästi ning südamest kurb, samas igati toetav, kui õpilased milleski ebaõnnestuvad. Edithtit usaldatakse ja seetõttu on ta jõudnud ka õpilaste hingemaailma. Talle räägitakse muresid, sest teatakse, et ta oskab pakkuda lahendusi. Edith huvitub noorte arvamustest ning pöörab tähelepanu detailidele. See kokku aitab kaasa klassi ühtsuse tekkimisele. Viimast iseloomustab hästi õpilaste hinnang: “Edith on meie eest alati valmis lahingusse minema. Meie omakorda anname parima, et tema eest seista. Ta on seda väärt!”

Edith on lugupeetud inimene koolis ja kogu vallas. Teda peetakse väga kompetentseks, usaldusväärseks, väga heaks suhtlejaks, empaatiliseks ja inimlikuks. Just nende omaduste kaudu innustab ta teisigi pingutama ja paremad olema. Õpilased on teda iseloomustanud sõnadega modernne, mõistlik, hooliv, selgesõnaline, heasüdamlik, lahke, arvestab alati teistega, väärtustab häid suhteid nii õpilaste kui ka oma kolleegidega, teda aktsepteeritakse alati. Kui klassil on ees mõni kooliüritus või esinemine, on ka Edith ise alati kohal oma hoolealuseid innustamas. Edithi jaoks on tähtis, et kõik õpilased oleksid ettevõtmisesse kaasatud.

 

Julia Mägi

Rakvere Gümnaasium

Tänu Julia Mägi sihipärasele tegutsemisele ja kasvatustööle on tema väikeklassi lastest sirgunud meeldivad noored, kelle edasisel eluteel on kõik teed valla. Kaks aastat tagasi, mil Julia võttis väikeklassi juhatamise enda kanda, ei olnud tarvis teda selleks pikalt veenda hoolimata sellest, et klassijuhataja pole teps mitte lihtne töö.  Kahe aasta töö tulemusena on Julia klassi lapsed väga ühte kasvanud, nad on koos lausa hommikust õhtuni. Koos tullakse kooli, koos tehakse vahetunnis mõni pättus ning koos minnakse koju. Just see kokkukasvamine ja üheshingamine ongi Julia teene, sest klassi koolitee alguses olukord oli olukord hoopis teistmoodi.

Julia on ühtlasi ka kooli sotsiaalpedagoog. Just selle ametiks vajalikud oskused on kahtlemata kasulikud ka klassijuhatamises. Julia on teinud õpilastele selgeks, et ta on oma õpilaste jaoks alati olemas, kui viimastel on midagi vaja. See on õpilastes loonud turvatunde. Rahulikkuse ja arukusega on ta oma klassi lastele eeskujuks olles saavutanud selle, et lapsed ei karda, vaid austavad ja hindavad teda. Ausus on üks põhiline märksõna, mille järgi Julia oma tööd teeb.

 

Kadi-Ly Jaansalu

Põltsamaa Ühisgümnaasium

Kadi-Ly Jaansalu on rõõmsameelne ja särasilmne klassijuhataja, kes oskab muuta klassis valitsevad suhted sõbralikeks, oskab toetada õpilaste arengut ning on oma hooliva suhtumise ja suure pühendumusega lastele eeskujuks. Kadi-Ly klassil on tugev "meie"-tunne, klass on teotahteline, ühtehoidev ja aktiivne. Ta korraldab rohkelt klassi liitvaid õppekäike, teatri- ja kinokülastusi, aastas osaletakse enam kui 20 õpiprojektis. Õpilaste loovuse ja esinemisoskuse arendamiseks osaleb kogu klass igal aastal vähemalt kahes näitemängu projektis.

Klassijuhatajana on Kadi-Ly alati laste jaoks olemas, kuid ei tee midagi nende eest ära, vaid toetab neid ideede elluviimisel. Ta õpetab õppimise ja tegude eest vastutama, eesmärke püstitama ja enesehinnangut andma ning on loonud õpilaste enesehindamise vahendid.

Kadi-Ly oskab õpilastega saada kiirelt kontakti ja õpilased usaldavad teda. Samuti on tal väga hea usalduslik kontakt lapsevanematega, mis on loodud tiheda suhtlemise, asjatundliku nõustamise ja ühisürituste kaudu. Ta märkab, kui õpilane vajab toetamist ning võrgustikutöös kolleegidega ja vanematega leitakse õpilasele parimad õpitingimused. Oma hoolivuse, osavõtlikkuse ja pühendumusega on Kadi-Ly loonud klassis mõistva ja toetava õhkkonna, mis julgustab lapsi suhtlema ning avatud olema.

 

Aasta klassiõpetaja
 

Ilotana Haalen

Tallinna Kristiine Gümnaasium

Ilotana Haalen on särasilmne klassiõpetaja, kes igapäevatööle lisanduvate väljakutsete kiuste ei kaota kirge koos lastega iga päev õppida ja areneda. Ilotana kujundab koolist turvalise keskkonna, et õpilased sooviksid õppida, tegutseda ja oma võimeid rakendada. Tema rahulik olek ja hea huumorimeel loovad tundides mõnusa töömeeleolu. Koos õpilastega kehtestatud kodukord ja kokkulepped tagavad sõbralikud suhted: õpilased on kohusetundlikud, viisakad, õpihimulised. Ilotana märkab ja lähtub alati iga õpilase individuaalsest eripärast, arendades just seda poolt lapses, milles tal andeid ja võimeid on. Oluline on sallivus ja empaatiavõime õpilaste omavahelises suhtlemises.

Ilotana liidab lapsi ühistegevuste abil. Eduelamuse pakkumiseks otsib ta võimalusi erinevates tegevustes nagu näiteks aktiivne ja turvaline koolipäev, Nutilabori, Lego ja robootika- koostöö arendamine, oma kooli tunde kasvatamine väärtuste, traditsioonide kaudu, vanemate õpilaste juhendamisel IT programmide ja veebikeskkondade õppimine, online-töötoad, e-arenguvestlused jm. Vahelduvad individuaalne, grupitöö, aktiivõpe, õuesõpe, õppekäigud. Ilotana tunnid on emotsionaalsed, sisaldades rohkelt näitmaterjale.

Ilotana kaasab ka vanemad tegevustesse ning vanemad toetavad ja usaldavad õpetaja ideid. Sageli palutakse edastada kooli juhtkonnale tänusõnad õpetaja tegevuse kohta ning esimesse klassi astuvate laste vanemate eelistatuim valik on tihtipeale just õpetaja Haalen.

 

Aira Rahu

Häädemeeste Keskkool

Aira Rahu on klassiõpetaja, kes pöörab tähelepanu nii iga lapse kui ka klassi kui meeskonna arendamisele. Ta on õpetaja, kes armastab lapsi tingimusteta ja kelle jaoks on kõige tähtsam tunnustus õpilase särav ja õnnelik naeratus. Tundides rakendab ta uuenduslikke õppemeetodeid, mis aitavad muuta õppe õpilastele huvitavamaks. Aira tundides on rohkem õppimist ja vähem õpetamist ning ta kasutab tundides palju digiõppe meetodeid.

Aira on õpetajana suurepärane eeskuju, kes areneb koos lastega. Ta läks iseseisvalt juurde õppima liikumist ning nüüd on ta edukas rütmika- ja tantsuõpetaja. Oma eelmise klassiga käis Aira XII noorte laulu- ja tantsupeol "Mina jään". Aira eestvedamisel valmistati rahvariided ning valmistuti peoks neli aastat. Läbiti keeruline konkurss ning Aira viis peole kogu klassi: ei mingeid valimisi, et pääsevad ainult andekamad.

Aira rakendab edukalt kujundava hindamise põhimõtteid ning ta leiab aega anda igapäevaselt õpilastele arendavat tagasisidet. Läbi kujundava hindamise on tal tekkinud hea koostöö lapsevanematega, sest annab pidevat tagasisidet lapse arengu kohta. On kaks valdkonda, kus Aira jagab kolleegidele oma teadmisi ja oskusi: digitehnoloogia kasutamine õppetöös ja kujundav hindamine. Aira armastab ikka öelda, et ta teeb seda suurima rõõmuga. See on ju kasuks lastele!

 

Malle Mager

Vinni-Pajusti Gümnaasium

Malle on suurte kogemuste ja suure empaatiavõimega õpetaja, kes on oma tegemistes põhjalik, korrektne, kohusetundlik ning õpilaste huve arvestav. Ta on oma klassi laste seas autoriteet ja võitnud lastevanemate ning kolleegide lugupidamise. Malle rakendab õpetamisviise, mis loovad keskkonna, kus tema õpilased tahavad õppida ja mõistavad, milleks õpitakse. Ta suunab õpilasi lugema, uurima, katsetama, avastama ja annab neile ja lastevanematele regulaarset tagasisidet. Malle pöörab suurt tähelepanu laste motiveerimisele, tunnustades õpilasi ning luues sellega klassis positiivse õhkkonna. Õpetajana annab Malle palju, et tema klassis oleks ühtehoidvad ja üksteist toetavad lapsed.

Malle on lisaks klassiõpetajale kehalise kasvatuse õpetaja ja hindab väga oma õpilaste kehalist arengut. Ta püüab palju õppetööd läbi viia värskes õhus ning arendab laste silmaringi ja sotsiaalsust. Malle peab ka väga lugu raamatutest ja seetõttu on tema õpetataval klassil tihe koostöö valla raamatukoguga. Laste silmaringi avardamiseks viib ta sageli tunde läbi raamatukogus. Samuti ärgitab ta lapsi osa võtma erinevatest konkurssidest ja ainevõistlustest. Tema klass teeb tihti õppekäike erinevatesse põnevatesse kohtadesse ja korraldatakse ka teatrikülastusi. Põneva faktina võib lisada, et kui Malle alustas kahe aasta eest uue 1. klassiga, tuli sinna korraga koguni kolm paari kaksikuid.

Aasta lasteaiaõpetaja
 

Svetlana Astahhova

Narva Lasteaed Põngerjas

Svetlana Astahhova on usaldusväärne meeskonnaliige, kes oma pühendumuse ja huvitavate ideedega on kolleegidele eeskujuks. Svetlanal on lastega töötamisel suur kogemustepagas: ta oskab hinnata laste individuaalseid võimeid ja suunab neid vastavalt sellele ning loob õppimist ja laste arengut toetava turvalise vaimse ja füüsilise keskkonna. Svetlana on hea eestvedaja ja loov õpetaja, kelle rühma lapsed arenevad mitmekülgselt ning saavad vajalikku suunamist ja abi. Svetlana on edukas keelekümblusmetoodika arendaja ja rakendaja, mentor ning aktiivne IKT ja eTwinningu kasutaja. Rahvusvaheliste projektide raames jagab ta keelekümblusmetoodika kogemust edasi ning tutvustab Eesti traditsioone ja kombeid.

Svetlana peab oluliseks laste igakülgset arengut ning korraldab selleks erinevaid ekskursioone ja õppekäike. Tema juhitud projekti "Me oleme Virumaa lapsed" raames külastasid lapsed ja lapsevanemad Sinimäe muuseumi, Kukruse polaarmuuseumi ja mitmeid linna asutusi. Lisaks korraldati üritusi ja õppetubasid, osaleti loovuskonkursil ning tehti koostööd teiste lasteaedadega. Koos oma rühma lastega on Svetlana osa võtnud erinevatest näitustest (nt 2016 rahvusvaheline näitus "Eko-Ekspo"), maakondlikest konkurssidest ("E-õppe mosaic 2016"; Rahvatervise Akadeemia "Terviseturniir"; kirjanduskonkurss "Arvumuinasjutud"),  joonistusvõistlustest ja muust. Svetlana on kolleegina tõeline partner: toetab, juhib, õpetab ja annab tagasisidet, osates hindata nii enda kui ka kolleegide tööd.

 

Sirje Aoveer

Pärnu Lasteaed Pillerpall

Sirje Aoveer on lasteaiaõpetaja, kes märkab ja toetab last, oskab suunata headele tegudele, paneb tähele igaühe erisusi ja loovust ning loob turvalise keskkonna iga lapse arenguks. Igapäevatöös peab õpetaja Sirje väga oluliseks pakkuda igale lapsele (ka arendusrühma puuetega lastele) eduelamust ning täiskasvanu tuge. Ta arvestab laste võimete, oskuste ning arenguliste ja individuaalsete vajadustega. Tervise tugevdamise ja organismi karastamise seisukohalt peab Sirje oluliseks teha liikumisõpetust võimalikult palju õues.

Tervisemeeskonna juhina pöörab Sirje tähelepanu nii laste ja perede kui ka lasteaia personali tervise edendamisele: iga-aastase südamenädala raames toimuvad spordipäevad, doonoripäev, matkapäev, hommikuvõimlemine jne. Ta on koostanud Pärnumaa Tervisenõukogu projektid „Netiküürust priiks“ ja „Suhkur - sõber või vaenlane“. Samuti on Sirje vedanud mitmeid haridusprojekte, et õppeasutuse psühho-sotsiaalne keskkond paraneks või et saaks toimuma mõni huvitav üritus. Ta korraldab olümpianädalaid, milles on osalenud ligikaudu 100 liikumisest rõõmu tundvat „pillerpalli“. Seal pingutab iga laps tulemuse nimel: kui nooremad jõnglased saavad esimese kogemuse võistlemisest, järjekorras ootamisest ja spordialade sooritamisest, siis suuremad saavad auhinnatud kuld- hõbe- või pronksmedaliga. Kõige muu kõrvalt on ta ka raamatu „Õpime rõõmuga loodust tundma“ kaasautor.

 

Birgitta Tints

Tallinna Tammetõru Lasteaed

Birgitta Tints on on suurepärane õpetaja, kes panustab lastesse rohkem, kui ühelt õpetajalt võiks oodata. Ta on laste ja lastevanemate poolt palavalt armastatud: ettevõtlik, inspireeriv ja äärmiselt tore! Birgittal on suurepärane oskus märgata iga lapse tugevusi, samuti ei jää märkamata, kui lapsel on mõni mure või probleem. Ta oskab imeliselt liita lastevanemaid ja luua üksteisest hooliva ning lugupidava õhkkonda nii vanemate kui ka laste seas.

Birgitta rühmas on palju toredaid traditsioone, mis aitavad rühmas luua ühtset hingamist. Nii on seal kombeks korraldada rühmasiseseid kontsertesinemisi, hommikuringides saab iga laps jagada eelmise päeva või möödunud nädalavahetuse tegemisi-kogemusi ning üheskoos arutatakse läbi algava lasteaiapäeva plaanid. Rühmas tähistatakse lisaks tavapärastele tuntud tähtpäevadele ka mitmeid vähem tuntud rahvakalendri tähtpäevi, mille kaudu lapsed (ja ka vanemad!) õpivad tundma meie rahva vanu traditsioone. Birgitta huvitub pärimusmuusikast, laulab, mängib torupilli ning on „nakatanud“ päris mitu rühma last pillimängimise armastusega – rühmas on ootamatult populaarseks saanud ukulele õppimine. Olles ise hea laulja, algatas ta koostöös muusikaõpetajaga sellel õppeaastal lasteia töötajate laulukoori. Birgitta on kogemusi jaganud õpetajate konverentsil, juhendanud mitmeid Tallinna Ülikooli praktikante.

 

Aasta gümnaasiumiõpetaja
 

Kaia Tamm

Põlva Gümnaasium, geograafia, ühiskonnaõpetuse ning majandus- ja ettevõtlusõpetuse õpetaja

Kaia Tamm on oma ala tõeline professionaal ja eestvedaja. Ta on ühtaegu toetav ja nõudlik ning alati aus ja väärikas. Tegu on multitalendiga, kes õpetab geograafiat, ühiskonnaõpetust, majandus- ja ettevõtlusõpetust ning uurimistööde aluseid nii põhikoolis kui gümnaasiumis.

Kaia juhendatud õpilasfirmad gümnaasiumis ning minifirmad põhikoolis saavutavad tähelepanuväärselt palju kõrgeid kohti vabariiklikul tasemel. Ühtegi õpilasfirmat ei saagi teisiti suurtele tegudele ja saavutustele viia, kui õpetaja ei ole eeskujuks ja eestvedajaks ning samas suurimaks arvustajaks nende teel. Kaia kohtub igal nädalal oma õpilasfirmadega väljaspool tunde ning õpilased tulevad alati vabatahtlikult kohale. Kaia korraldab õpilaste osalemist kõikvõimalikel algatustel, messidel, turgudel, aidates välja printida etikette või korraldades transporti ning on vajadusel ise ka autojuhiks.

Kaia on olnud mitme noore tugisammas kooli lõpetamisel ning oma tee leidmisel. Koostöös Rajaleidja Keskuse jt kohalike noorsootöö institutsioonidega on Kaia üheks Põlvamaa ideekonkursi "Välgatus" läbiviijaks. Samuti paljuski tema toetusel ja ettevõtmisel jõudis Põlvamaa õpilasteni "Brightminds" arenguprojekt.

 

Villu Raja

Tallinna Reaalkool, matemaatikaõpetaja

Villu Raja on Tallinna Reaalkooli mitmete põlvkondade üks lemmikuid matemaatikaõpetajaid, kes teeb oma tööd suure pühendumusega ja lugupidamisega nii aine kui ka õpilaste suhtes. Villu tugevuseks peetakse gümnasistide kohtlemist kui täiskasvanud isiksusi. Ta õpetab struktureeritult ja seetõttu on õpilastel kerge järge pidada. Villu esitab ootused õpilaste suhtes selgelt ning suunab õpilasi toimetama teadlikult. Tema usaldus paneb õpilasi õppima vastutustundlikumalt, tänu millele õpilased mõistavad, et õpitakse endale. Villu on äärmiselt oskuslik kasvataja ning tema kasvatamismeetod põhineb õpilase sisemisel arengul: ta suunab õpilasi ennast ise arendama.

Villu suurimaks tugevuseks saab pidada paindlikkust õppetöös. Tal on palju lisamaterjale, konspekte ning ka lisakirjandust teistest riikidest pärit õpikute näol. Õpilaste kriitilist mõtlemist arendab ta ülesannete lahendamisel meelega näpuvigu tehes. Villu viibib suure osa nädalast koolimajas ja on valmis ka tunniplaani väliselt õpilasi aitama igasugustes küsimustes: riigieksamiks valmistumisel, olümpiaadideks õppimisel ning uurimistööde tegemisel.

Villu on olnud tõhus jõud reaalainete õppetoolis, ta on olnud kauaaegne õppetooli juhataja. Ta seisab alati oma kolleegide eest ning aitab probleeme diplomaatiliselt lahendada. Ta jagab oma kogemusi nooremate kolleegidega ja tema videoloengud on olnud teistele õpetajatele suureks abiks.

 

Erkki Tempel

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, füüsika- ja keemiaõpetaja

Erkki Tempel on kaasaegne ja põhjalikult oma eriala tundev õpetaja, kes oskab hästi õppimist eesmärgistada ja analüüsida. Ta ei pea tähtsaks õpetaja monoloogi ja faktide tuupimist, vaid suunab õpilaste arengut eelkõige oskusele õpitut seostada igapäevaeluga ning näha üldist loodusteaduslikku tervikpilti. Uue teema õpetamisel ärgitab ta õpilasi diskuteerima, suunates neid küsimustega, et uute teadmisteni ise jõuda - nii jäävad teadmised paremini meelde. Töödes annab ta õpilastele igapäevaelulisi probleeme lahendamiseks, millele nad peavad loodusteaduslikke lahendusi otsima.

Erkki on ise koolipoisina esindanud Eestit rahvusvahelisel olümpiaadil, mistõttu on talle nutikate laste arendamine eriti hingelähedane. Erkki õpilased osalevad igal aastal vabariiklikel olümpiaadidel ning mitmed õpilased on esindanud Eestit ka rahvusvahelistel olümpiaadidel. Individuaalset tööd teeb Erkki ka nendega, kellele on reaalainete õppimine raskem.

Õpilaste ja lapsevanemate tagasiside õpetaja Erkkile on olnud alati kõrge. Koolis on Erkki valitud mitmel korral lemmikuks õpetajaks. Tagasisides on õpilased kirjutanud: „Mulle meeldib tema meetod, et me peame ise lahenduseni jõudma, mitte lihtsalt paberilt teksti maha lugema ja vastavalt juhistele käituma. See suunab meid ise mõtlema ja arutlema.”

 

 

Haridusasutuse aasta tegu
 

Eesti koolide teadusteatrite festival

Ave Vitsut ja Viljandi Gümnaasiumi meeskond

Eesti koolide teadusteatrite festival (ETTF) on ainuke koolide juures tegutsevaid teadusteatreid kokku toov traditsioonidega festival, kus teadushuvilised noored võtavad omavahel mõõtu ja tutvuvad teiste koolide tegemistega. ETTF alustalaks on teadushuvilised noored, kes on koondunud teadusteatri vormi ümber.

Loodus- ja reaalainetega seostuvad koolides ikka veel kohati põhjendamatult sügav-tõsised ootused, samas annavad just noorte teadusteatrid vormi, kus nende ainetega saab tegeleda ka atraktiivsel ja noorte jaoks innovatiivsel moel. Erinevate huvidega noorte kaasamine teadusteatri etendusse annab osalejatele koostöö ja katsetamise positiivse kogemuse, festivalil saavad nad näha teiste tehtut, ise juurde õppida ja kogemusi vahetada - noortel on võimalus olla iseõppiv õppija. Festivalil on viimastel aastatel kindel teema, et ergutada noorte loovust ja kujutlusvõimet.

ETTF-i abil on välja kujunenud koolide juures tegutsevate teadusteatrite juhendajate-õpetajate võrgustik. Õpetajad on leidnud endale väljundi kaasaegseks õppemeetodiks, samuti koostatakse kõigist festivalil toimunud etenduste kirjeldustest põhjalik kogumik, millest saab oluline metoodiline juhendmaterjal õpetajatele. Lisaks on tugevalt arenenud koostöö erinevate organisatsioonidega, kelle esindajad käivad festivali žüriis - Eesti Keemiaõpetajate Liit, Eesti Füüsika Selts, Tartu Ülikooli teaduskool, teaduskeskus AHHAA ja Eesti Teadusagentuur. Igal aastal on ETTF-ile lisandunud uusi koole, kelle õpetajad on jõudnud kooli teadusteatri loomiseni.

 

EV100 öölaulupidu

Tallinna 32. Keskkooli aktiiv

Tallinna 32. Keskkooli aktiivi korraldatud “EV100 öölaulupidu” edendas koolipere ja kogukonna koostööd väärtuspõhise sündmuse kaudu, mis liidab põlvkondi ja jätab võimaluse kooli kaudu mäletada midagi erakordset, emotsionaalset ja ajaloolist. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul soovisid õpilased teha midagi enneolematut ja korraldasid koolihoovis pakase ja lumesaju saatel võimsate emotsioonide ja ilutulestikuga öölaulupeo, mida külastas üle pooletuhande inimese ja mille ettevalmistuses osales üle 100 inimese. Õpilased organiseerisid koostöös huvijuhiga kogu korralduse ise ja võtsid vastutusrikkaid ülesandeid, milles rakendati oma loovust, suhtlusoskust, ettevõtlikkust ning pühendumist. Aktiiv pani kokku bändi ja lauljad, kelle hulgas oli nii õpilasi, töötajaid kui vilistlasi ning ühendkoor mudilastest noorteni. Ise tehti meediaplaan ja videoüleskutsed, kus osalesid ka meie kuulsad vilistlased.

Tallinna 32. Keskkoolis peetakse kooli väärtusi, vaba ja loovat õhkkonda ja kogukonnatunnet väga oluliseks. Sellised projektid ja ettevõtmised kaasavad koolipere erinevaid generatsioone ja instantse ning seeläbi liidab neid. Kui töökeskkond võimaldab jääda kõigil endaks ja tekitab tunnet, et igaüks on oluline, siis töömotivatsioon kasvab. Kõige olulisem “EV100 öölaulupeo” juures oli õppimine üksteiselt mitteklassikalises tähenduses ehk selles projektis olid algatajad õpilased, kes organiseerisid kogu oma õppeprotsessi kui ka õpetajate kaasamise ise. Motivatsiooni ei pidanud kunstlikult kuidagi tekitama, kuna sisemine soov teha midagi koos oli nii suur.

 

H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja J. Poska gümnaasiumi ühine õpe

 

Jaan Poska Gümnaasiumi ja Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ühine õpe on ainulaadne ja unikaalne koostöövorm Eesti hariduses, kus teevad koostööd kutseharidusasutus ja gümnaasium ning mille keskmes on õpilase unistused, eesmärgid ja õppekoormus. Põhiaineid õpitakse Poska gümnaasiumis ja muusikat Elleri muusikakoolis. Kahe kooli kultuur kasvatab laia silmaringiga noori. Keskkondade ja koolikultuuride vahetamine annab võimaluse ideede ja mõtete ülekandeks ning nõuab õppijates töökuse arendamist, kuid soodustab samas loovuse arengut.

Poska gümnaasiumi ja Elleri muusikakooli ühise õppe noored on individuaalse juhendamise eesmärgil väiksemates õpperühmades – see aga pakub õpetajatele ühtaegu nii väljakutseid kui palju rõõmu. Õpetajad on öelnud, et koostöö sellise loominguliselt avatud seltskonnaga on väga innustav ja pakub palju, sest õpilased on motiveeritud ja töökad ning harjunud oma aega otstarbekalt kasutama.

Ühisõppe läbinud noore inimese võimalused edasi õppida on oluliselt mitmekesisemad. Ta teeb teadlikud otsused valikõpingute osas ja saab katsetada ka muusikahariduse väliseid valdkondi (valikkursuste süsteem Poskas). Suureks plussiks on ühisõppe paindlikkus – võimalus õpingute jooksul muuta oma valikut haridussüsteemist välja langemata (jätkamine ainult kutsekeskhariduse õppekaval või ainult gümnaasiumis). Elleri muusikakooli ja Poska gümnaasiumi noored ühendavad tulevikkuvaatavalt Eesti haridusmaastikul kutsehariduse ja keskhariduse, et ühel päeval oleks igal Eesti noorel võimalik õppida innovaatilises keskkonnas ühtaegu kunstnikuks ja elukunstnikuks

 

Aasta hariduse sõbra nominendid

 

Janno Aser

Ettevõtja

Janno Aser on inimene, kes teeb oma vabast tahtest ja ajast suurt ja tänuväärset tööd aidates kaasa turvalisuse tagamisele veekogudel ning arendades lastes huvi programmeerimise ja robootika vastu. Janno käis välja idee, et õpetab Uuemõisa Lasteaed-Algkooli lastele veeohutust. Algne plaan oli koolitus läbi viia ühe klassiga, kuid nähes laste huvi ja vajadust, otsustas ta seda teha kogu koolile. Ta kaasas Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma, kelle abil toimusid kõikides klassides praktilised õppused. Talvel viis ta läbi juba teise koolituse, mille käigus õppisid lapsed õigesti käitumist jääl. Tänu Janno tegevusele on mitmetel Läänemaa koolidel tekkinud väga tihe koostöö vabatahtliku päästerühmaga.

Lisaks sellele käib Janno kaks korda nädalas vabatahtlikuna Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis robootika ringitundi läbi viimas. Ta on laste hulgas väga hinnatud ning tung tema tundidesse on suur. Väga palju panustas ta oma aega Robotexi ettevalmistamiseks ning tänu sellele äratasid õpilaste hästi teostatud ja loovad tööd Robotexil ka suurt tähelepanu. Uuemõisa Lasteaed-Algkool kool sai koguni eripreemia Insplay Roboliigas. Janno on teinud ettepanekuid ja andnud soovitusi kooli robootikaseadmete kogu täiendamiseks. Ta oskab oma valikut väga hästi põhjendada ja suudab erinevate seadmete kasutamist siduda päris elu ja õppekava eesmärkide täitmisega.

 

Ruth Grünthal

Kohila Vineer OÜ

Kohila Vineer on haridusmeelne ja piirkonna noorte arengut mitmekülgselt toetav innovaatiline ettevõte. Alates 2012. aastast on Kohila Vineer kaasanud Kohila Gümnaasiumi õpilasi metsa istutamise projekti, millega on rajatud uusi kaasikuid Kohila ümbrusesse. Nendel metsaistutamise talgutel osalevad Kohila Vineeri koostööpartnerid nii Eestist kui ka välismaalt ning nii on õpilastel olnud võimalus istutada metsa koos ettevõtete juhtidega, suhelda nendega, saada osa ettevõtlusega seotud teemadest, jätkusuutlikust metsamajandamisest jm.

Kohila Vineer koos emafirma Latvias Finieris AS-iga viib iga-aastaselt läbi loodusteaduste valdkonna võistlust Green Class (Zalā Klase), milles Kohila Gümnaasiumi õpilased on osalenud juba viis aastat. Võistlusel osalevad koolid Eestist, Lätist ja Leedust ning võistlustööde teemad on Marsi asustamisest kuni oma metsa rajamiseni. Õpilased läbivad kolme kuu jooksul loodusteadusliku uurimusõppe ja koostavad IKT vahendeid kasutades inglisekeelse võistlustöö. Töö esitatakse mais ning juulis toimub võistluse teine faas Lätis, kus tuleb lahendada kombineeritud ülesanded, milles on leiutamist, nuputamist ning kauneid kunste.

2017. aastal soovisid Kohila Gümnaasiumi noormehed projektõppe kursuse raames valmistada kooli koridoridesse pingid. Kohila Vineer andis nende ehituseks materjali ning nüüdseks ongi kuus trapetskujuga pikka ja multifunktsionaalset pinki koolis kasutuses. Samuti toetab Kohila Vineer huviõpet (võrkpalliklubi) ja kohalikku kogukonda (skatepark). Väga oluline on noorte toetamine rahvusvahelises koostöös (Green Classi projekt). See näitab, et ettevõte väärtustab haridust ühiskonnas väga laiapõhjaliselt.

 

Palamuse Pritsumehed

Palamuse vabatahtlik päästekomando

Tõeliste sõpradena on Palamuse Pritsumehed alati valmis Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi algatatud projektides kaasa lööma, pakkudes põnevaid ettevõtmisi kooli ja piirkonna õpilastele ning elanikele. Nende abiga on kool korraldanud päästetehnika ja -vahendite tutvustusi ning päästeõppusi kooliperele, piirkonna elanikele ja asutustele. Igal talvel valmib Pritsumeeste käe all uisuväljak, mis on kasutamiseks nii kooli kehalise kasvatuse tundides kui ka kohalikele elanikele.

Lisaks korraldavad Pritsumehed põhikooli õpilastele Väikeste Päästjate huviringi, milles tegeletakse nii tuletõrjespordi kui meeskonnatöö arendamisega, käiakse võistlustel ja külastatakse Päästeametiga seotud asutusi. Pritsumeeste juhtimisel sai teoks projekt „Veega sõbraks“, milles koolitati teise kooliastme õpilasi Kuremaa ujulas, suvise veekogu ääres ja ka talvel kohaliku Amme jõe jää peal. Pritsumehed tegelevad ka Jõgeva maakonnast alguse saanud üle Eestilise projektiga „Kaitse end ja aita teist“, kus õpilased saavad vajalikke ohutusalaseid ja tervisealaseid teadmisi ja oskusi. Samuti sai Pritsumeeste eestvedamisel talgutel korda tehtud Palamuse aleviku ujumiskoht, kus nüüd on ka teabestend päästevahenditega.

 

Viimati uuendatud: 14. oktoober 2018