Sa oled siin

Aasta õpetaja gala nominendid 2017

Aasta lasteaiaõpetaja nominendid
 

Gladi Sivard – Tallinna Lasteaed Pallipõnn

Õpetaja elukutse kohta ei öelda eriti, et tema töö on tema hobi, kuid Gladi puhul see just nii on.

Gladi peab väga oluliseks laste mänguoskust ja ühineb aeg-ajalt nende mänguga, et seda edasi arendada. Ta püüab tekitada ja säilitada lastes õpimotivatsiooni, pakkudes neile võimalust osaleda uudsetes ja põnevates tegevustes ning planeerides tegevusi paindlikult, et kõik tunneksid rõõmu ning uued lapsed ja nende vanemad kohaneksid lasteaias hästi ning kiiresti.

Lasteaia loovaima ideede generaatorina on tema rühma lastel iga lasteaiapäev kadestamisväärselt huvitav. Kuldsed käed õmblevad laste rollimängude rikastamiseks kiirelt uued kostüümid või dekoratsioonid, terav taip annab nõu kolleegidele ja vanematele. Gladi rühma teatrilavastused on üllatavalt kõrge tasemega ja nendega käiakse ka teatrifestivalidel. Lapsed mõtlevad ise välja jutte, mis koostöös õpetajaga kirjutatakse raamatuks. Põnevad tegevused – näiteks kilude puhastamine ja praadimine, taigna valmistamine ja rullimine – annavad lapsele teadmisi ja oskusi päriselus hakkama saamiseks.

Erilist rõhku on Gladi pannud meediakasvatuse tegevustele, õuesõppele, tervisedendusele, keskkonnahoiule ja heategevusele. Ta vaatab lastega reklaame, teeb katseid ja arutleb nendega populaarsete mänguasjade vajalikkuse üle, suunab asju taaskasutama ning kogub vajalikku loomade varjupaigale. Ta on osalenud projektides „Tere, kevad“ ja „Keskkonnakäpp“. Pardiralli konkursile esitatud töö „Part, kes ei söö leiba, on rõõmus“ valiti lasteaedade parimaks. Vanemaid on kutsutud rääkima golfist, epeevehklemisest, suusatamisest, lastele õpetati esmaabi andmist. Rühma tegevustest teeb Gladi filme, mida hiljem lastega vaadatakse ja analüüsitakse.

Hoolivuse arendamine on Gladi peamisi prioriteete. Ta aitab erivajadusega lapsi, tehes koostööd teraapiakoeraga. Tal on väga hea koostöö vanematega, kelle käest saab kiidusõnu ja kellega hoiab kontakti ka siis, kui lapsed juba koolis käivad. Ühiselt käiakse matkamas ja jagatakse kasvatusinfot.

Gladi on valitud Pallipõnni aasta õpetajaks ja tarkuse jagajaks, parimaks kiusamisvaba programmi rakendajaks, meediakasvatuse ainekava ja IKT-programmi rakendajaks, projektiõppe õpetajaks ja ennastjuhtivaks õppijaks ning tema rühm parimaks tervist edendavaks rühmaks, ta on pälvinud ka Tallinna noore õpetaja stipendiumi. Oma teadmisi, näiteks sellest, kuidas kasutada lastega tegevustes nutiseadmeid, uuemat lastekirjandust või vihmausse, on ta jaganud ka kolleegidega nii kodu- kui ka välismaal.

 

Kaidi Lahe – Tartu Lasteaed Sipsik

Kaidi Lahe on usaldusväärne meeskonnaliige, kes on pühendumuse, positiivse ellusuhtumise ja huvitavate ideedega eeskuju paljudele kolleegidele.

Kaidi Lahe õppetegevused on alati läbi mõeldud, arendavad ja lastele huvipakkuvad. Õppekasvatustöö rikastumiseks kasutab ta omavalmistatud õppevahendeid, liisusalme, riime, näpumänge, aga ka sobivaid ITK-vahendeid ja võimalusi. Õues- ja avastusõppe puhul arendab ta lastes erinevaid meeli. Üldoskuste arendamisel peab ta oluliseks arvestada iga lapse arengutaset, tema eripära õppija ja suhtlejana ning väärtustab lapse saavutatut, tunnustab tema toimetulekut, positiivset hoiakut ja huve.

Erilist tähelepanu pöörab Kaidi koostöös maja logopeediga kakskeelsete laste keelearengule ja nende vanemate nõustamisele. Lastega tehakse järjepidevat individuaalset tööd, rikastatakse ja täiendatakse nende sõnavara.

Kaidi kasutab Montessori metoodika põhimõtteid ja propageerib aktiivset liikumist. Teda võib kohata nii koos lastega matkarajal kui ka jalgratastega loodust avastamas, liiklusmänge mängimas ja ekskursioonidel. Selle tulemus on laste aktiivsem osavõtt ja tahe viibida võimalikult palju õues.

Kaidi peab oluliseks lastes õigete väärtushinnangute – sõbralikkuse, abivalmiduse, tolerantsuse ja julguse – kujundamist ning pöörab tähelepanu empaatiavõime arendamisele ja tundekasvatusele.

Kaidi on valitud Sipsiku lasteaias nii aasta õpetajaks kui ka rõõmusipsikuks. Ta on juhendanud lapsi nii linna kui ka riigi tasandil joonistusvõistlustel ja luulekonkurssidel; üks tema juhendatav laps võitis ka kord multifilmiteemalise joonistustööde konkursi. Oma huvitavaid kunstitegevuste tehnikaid on ta tutvustanud laiemaltki.

Marika Moks – Tallinna Rännaku Lasteaed

 

Marika Moks on ettevõtlik ja eeskujuks olev õpetaja, kes inspireerib oma isikuga iga lapse arengut tervikliku isiksusena. Ta on hariduse hing ja kultuuri kandja.

Marika töötab muusikaõpetajana Tallinna Rännaku lasteaias alates 2010. aastast ja alates 2012. aastast juhendab lasteaias pärimusmuusikaringi. 2015. ja 2016. aastal toimusid Marika eestvedamisel lasteaia laulupidu ning tantsupidu. Esmakordselt on sel aastal lasteaialastest loodud bänd, kuhu kuuluvad kandle-, kitarri- ja ukulelemängijad.

Marika muusikategevused on lõimitud, loovad ja õpetlikud. Ta usub, et muusika on iga inimese õigus ja kõik on omamoodi andekad. Marika leiab alati tee laste südamesse, sest tema tegevustes saavad kõik kaasa lüüa. Ta usub laste muusikalisse arengusse ja arvestab individuaalsusega. Kõik lapsed saavad olla eeslauljad, kunstnikud, heliloojad ja tantsijad. Ta seob muusikalised tegevused teiste ainevaldkondadega: kasutab näpumänge ja liisusalme, seletab lahti vanaaegseid või tundmatuid mõisteid koos pildimaterjaliga või arvuti abil. Ka repertuaari valikul arvestab Marika laste soovidega, näiteks lasteaia lõpupidudel võivad kõlada ka jõululaulud, sest need on lihtsalt laste lemmikud.

Marika usub igasse lapsesse ja naudib koos lastega protsessi, mitte tulemust. Ta soovib teha tööd kõigi lastega, mitte ainult väljavalituid treenida. Marika armastab oma tööd väga ja tänu temale naudivad kõik muusikat. Tänu Marikale teavad Rännaku lasteaia lapsed, et pärimusmuusika ja ühistegemine on väärtus. Koostöös lapsevanematega annab Marika soovi korral ka individuaaltunde. Tema juures käivad õppimas needki, kes on juba lasteaia lõpetanud. Kuna Marika ise oskab mängida väga paljusid pille (klaver, kitarr, akordion, flööt, kannel, viiul, trummid jne), leiab ta kõigile sobiliku pilli.

Marika on iseloomult julge, selge sõnakasutusega, lahke, rõõmsameelne ja tasakaalukas ning lapsed tunnevad ennast tema juhendamisel samuti väga enesekindlalt. Marika juhendamisel on lapsed osalenud nii Laulukarusselli eelvoorudes, linnaosa laulukonkurssidel kui ka võtnud rahvapilliorkestri koosseisus osa noorte laulu- ja tantsupidudest.

Marika Moks on elukestev õppija, kes täiendab end sageli kursustel, eriti pärimusteemalistel. Ta on Nõmme kogukonnas pärimusmuusika eestvedaja, tegutsedes oma alal nii Nõmme noortemajas kui ka muuseumis. Ta usub, et pärimusmuusika aitab defineerida seda, kes me oleme ning tutvustab eesti pärimusmuusikat lastele mitmekülgse tegevuse abil: pilliõpe, laulmine, tantsimine, rahvapärimuslikud muinasjutud. Marika on võrratu muusikaõpetaja, kes on pärimusmuusika teinud lähedaseks lastele, töötajatele ja lastevanematele.


 

 

Aasta klassiõpetaja nominendid


Merike Silm – Jakob Westholmi Gümnaasium


Merike Silm on suurte kogemuste ja veel suurema empaatiavõimega põhjalik, korrektne, kohusetundlik ning õpilaste huve arvestav õpetaja, kes on pälvinud nii õpilaste, lastevanemate kui ka kolleegide lugupidamise.

Merike rakendab õpetamisviise, mis loovad keskkonna, kus tema õpilased õpivad innustunult ja mõistavad, milleks õpitakse. Ta suunab õpilasi lugema, uurima, katsetama, avastama ja annab neile põhjalikku regulaarset tagasisidet. Innustab esinema konkurssidel ja võistlustel, seostab teemasid igapäevaelu ning varem õpituga ja lõimib aineid. Ta pöörab suurt tähelepanu laste motiveerimisele, tunnustades ja luues klassis positiivse õhkkonna ning on kujundanud sõbraliku, ühtse ja üksteist toetava kollektiivi.

Õpetaja pingutab palju, et õpilased arvestaksid teiste vajadustega ja hooliksid üksteisest ning ümbritsevast. Ta diferentseerib vajadusel õppematerjali vastavalt õpilaste võimekusele ja kaasab edasijõudnuid kaaslasi abistama. Tema klassis on sagedased õppekäigud ja teatrikülastused. Kooli almanahhi koostamise ühe eestvedajana innustab ta õpilasi osalema jutuvõistlustel ja tegema kaastööd kooli ajalehele. Ta ei välista digitehnoloogiat, kuid ei pea selle kasutamist algklassides ülemäära oluliseks ja väärtustab pigem traditsioonilisi õppemeetodeid.

Oma teadmisi jagab ta meeleldi, olgu kolleegidele koolituselt tulles või ülikoolist tulnud praktikante juhendades. Ta aitab korraldada nii koolisiseseid kui ka -väliseid sündmusi ja tema süda kuulub kirjandusele. Eeskuju innustab – Merikese õpilased on raamatukogude ja -poodide sagedased külalised.

Merike Silm on õpetaja selle sõna kõige sügavamas ja ürgsemas tähenduses – ühelt poolt autoriteet, keda usaldatakse tänu tema õpetamismeetoditele, väärtushinnangutele ja erudeeritusele, teiselt poolt tugeva empaatiavõimega hea sõber, kellega jagada oma rõõme ning muresid.

Sirle Persidski – Tartu Kivilinna Kool
 

Sirle on optimistlik ja rõõmsameelne õpetaja, kes teeb oma tööd südamega, suhtub hoolivalt kõikidesse õpilastesse, kuulab lapsi ning toetab alati nende ettevõtmisi ja ideid.
Õpetaja Sirle on väga energiline, loov ja innovaatiline. Ta tekitab lastes huvi teemade vastu, räägib põnevalt, annab mõistatusi ja nuputamist. Ta rakendab tundides loovat lähenemist ja julgustab õpilasi avaldama oma arvamust, sest mitte ükski mõte/idee ei ole vale. Ta julgustab õpilasi rääkima nii headest kui ka halbadest kogemustest, seades tähtsale kohale kuulamisoskuse. Ta on siiras ja abivalmis ega pane pahaks, kui peab jääma õpilasega peale tunde – oluline on, et too saaks teema selgeks.

Sirle kasutab tundides aktiivõppemeetodeid ja digivahendeid, aga ka ajurünnakut, idee- ning mõistekaarte, arutelu, diskussiooni, paaristöid, rühmatöid, mängitakse ka rollimänge. Vähemalt korra nädalas toimuvad tunnid arvutiklassis või tahvelarvutitega, kus lahendatakse arendavaid ülesandeid nii eesti keeles, matemaatikas kui ka loodusõpetuses. Sageli mängib ta Kahooti ja Kuldvillakut. Ta õpetab lastele kuidas nutiseadmeid enda arendamiseks kasutada ning suunab neid lehekülgedele, mis aitavad õppimisele kaasa.

Sirle loob tunnis sellise keskkonna, kus isegi täiskasvanud unustavad piirid ja ühinevad lastega koos toredas mängus, mida nimetatakse õppimiseks. Õpetaja Sirle jaoks on õppimine loomulik protsess, mis toimub nii klassiruumis kui ka väljaspool seda. Tema tundides on tavaline, et liigutakse kooliõuele midagi uurima ja katsetama. Tema juhitud koolipäevas on raske eristada, mis tunnis parasjagu oled, sest tegevused on omavahel põimitud – loodusõpetuses lauldakse, kehalises kasvatuses õpitakse muu hulgas eesti keelt või matemaatikat. Ainetundides laseb ta õpilastel tutvustada oma hobisid ja harrastusi.

Oma klassiga käib ta kinos, teatris, muuseumides, ettevõtluskülas ja vaatamisväärsuste juures. Kirgliku teatriarmastajana on ta viinud õpilased nii Estoniasse, Vanemuisesse kui ka Ugalasse. Väärtuskasvatuse üheks võlusõnaks peab õpetaja Sirle järjepidevust ja traditsioone – klassiõhtud on ühendatud rahvakalendri tähtpäevadega – ning õpetab lapsi austama ja meeles pidama oma vanemaid ja vanavanemaid.

Õpetaja Sirle on väga tähelepanelik ja tal on lapsevanematega tihe koostöö ning usaldus. Ta oskab välja tuua õpilase positiivseid jooni ja tugevaid külgi ning juhib tähelepanu ka arendamist vajavale. Vanemaid kaasab ta kooliüritustele ja klassikäikudele, nad käivad koolis oma ametitest rääkimas ning kutsuvad klassi oma töökohtadesse ekskursioonile.

Hea koostöö on tal kolleegidega, kellega ta jagab meelsasti oma häid kogemusi. Ta on viinud läbi sisekoolitusi ja tema tunnid on pälvinud tunnustust nii õpetajakoolituse metoodikutelt ülikoolist kui ka kolleegidelt. Ta osaleb kooli arendustöös, juhib õpetajate õppimist toetavat LP-õpikogukonda ja on kooli töökeskkonnavolinik.

Õpetaja Sirle lähtub õpetamisel Tartu Kivilinna Kooli väärtustekaheksakannast: ausus ja usaldus, vastutus ning koostöö, austus ja lugupidamine, isamaalisus ning rahvuslikkus.

Triinu Järvalt – Kärla põhikool


Triinu Järvalt on kõrge sisemise motivatsiooniga, õppijate iseärasusi ja nende õpistiile arvestav ning motivatsiooni toetav, innovaatiline, avastamisrõõmu ja teotahet täis noor pedagoog.

Erialalt eripedagoog, oskab Triinu vilunult märgata iga lapse eripära ja läheneb sellele loovalt. Triinu motoks on Johannes Käisi lause: „Kui õpilane ei saa õppida nii nagu õpetaja õpetab, siis tuleb õpetajal õppida õpetama nii nagu õpilane õpib.” Triinu rakendab õuesõpet ja digiõpet, lõimib aineid ning laseb lastel õpitut eluga seostada. Triinu on õpetaja, kes õpetab ka raamist väljas ja vajadusel ühendab selleks edukalt kooli- ning pereelu.

Triinu oli võtmeisik olulises pilootprojektis „Kaasav Kool“, mis oli suunatud hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamiseks tavakooli ja -klassi. See võimaldas töösse rakendada abiõpetajad, täiendkoolitada õpetajaid HEV-õpilastega töötamiseks ja täiendada ka kooli materiaalset baasi. Tänulikud selle eest ei ole üksi koolipere, vaid ka lapsevanemad, kes tunnetasid lastes tavalisest enam koolirõõmu.

Triinu on julgelt ja oskuslikult läbi viinud avatud tunde, tehes seda ka digivahendeid kasutades. Ta on jaganud oma õpilugusid EV100 programmi Facebooki-kogukonnas „Nutitund igasse kooli“, samuti kooli digiblogis. Tema koostatud tunnimaterjale leidub veebikeskkonnas ja ta osales ka Digipöörde projektis.

Triinu oli eestvedaja selles, et Kärla kool osales Tartu ülikooli eetikakeskuse konkursil „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2015“. Suure ja kogu kooliperet kaasava töö tulemusena võitis Kärla kool tiitlid „Hea kooli rajaleidja 2015“ ja “Hea kooli rajaleidja 2016”. Ta ise on pälvinud Lääne-Saare valla haridusstipendiumi ning võitnud koolisisese konkursi „Innovaatiline Õpetaja 2016”.
Triinu on keeleliselt väga korrektne ja nõuab seda ka õpilastelt. Tema mõtted annavad alati indu ja tahtmist kogu kooliperele vaadata enda sisse ning märgata kõrvalseisjat.

 

Aasta klassijuhataja nominendid
 

Aivar Vinne – Nõo Reaalgümnaasium


Aivar Vinne suure ja muheda vuntsi taga peitub soe ning hell süda, selle kohal aga tark ja nupukas pea. Ta pingutab pidevalt, et klassis oleks heaolu ja ühtsustunne ning õpilaste meel püsiks terav ja siht selge.

Aivar Vinne on väga hea klassijuhataja, kes väga hoolib oma klassist. Ta kuulab kõigi arvamust ja oskab kaasata õppetöösse ning klassi tegevustesse ka häbelikumaid. Tema juhendamine on asjalik ja terane. Ta suudab hästi ja huumoriga lahendada ka pingelisi olukordi ning talle on oluline, et tema õpilastega oleks kõik korras. Ta pingutab selle nimel, et klass oleks ühtne ja innustab õpilasi oma klassi eest osalema ning pingutama. Talle on oluline oma kool ja selle hea maine.

Aivar Vinne võtab osa mälumängudest ja toob need küsimused ka klassiruumi, et õpilasi harida. Tema juhtimisel toimuvad õpilastega objektiivsed ja faktidele tuginevad arutelud. Ta on neile eeskuju oma suurepärase ja partnerit arvestava suhtlemise ning eetiliste tõekspidamistega. Kogu tunni vältel on klassis pingevaba, ent töine meeleolu ja tehakse palju praktilist tööd.

Aivar Vinne on loodusainete komisjoni esimees ja ainenõukogu liige. Ta on osalenud aktiivselt Tartu maakonna ja linna keemia ainesektsiooni töös, mistõttu on koostöö teiste aineõpetajatega igapäevane ning tihe. Oma töös on ta kiire, sõnaosav ja loov ning tema arvamusel on tähtis koht kooli arendustegevuses. Aivar on tõestanud end hea meeskonnaliikmena. Ta on olnud aktiivne kaasamõtleja ja ideede väljapakkuja. Lastevanematega suheldes räägib ta õpilastest alati positiivsel toonil, kuid ei puudu ka konstruktiivne tagasiside ja soovitused õpilase arenguks.

Ta on suurte kogemustega, oma ainele pühendunud õpetaja, kelle tunnid on alati põhjalikult läbi mõeldud ja planeeritud. Õppeainetevaheliste seoste loomine on osa tema õpetamistehnikatest. Võimalusel kinnistatakse teooria demonstratsioonkatsetega või praktilise tegevusega.

Ta peab oluliseks koostööd kolleegidega ja on alati nõus abistama koostööpartnereid. Õpetades oma ala spetsialistina noori nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis, on ta mõjutanud paljusid inimesi ning siira südame ja laia silmaringiga olnud neile suurepärane eeskuju.

Evely Siimsoo – Türi Põhikool


Evely Siimsoo on sõbralik kolleeg, hea meeskonnakaaslane ja loov, ettevõtlik ning oma õpilastesse väga kiindunud klassijuhataja. Ta organiseerib neile oma silmaringi avardamiseks aktiivselt väljasõite ja teatrikülastusi, lõimides õppekäike eri ainetega. Ta hindab õpilasi kui koostööpartnereid, kellega koos maailma avastada.

Evely on käinud oma klassiga Põltsamaal maisilabürindis, Tartus Ahhaa-keskuses, Viljandis restoranis lauaetiketti õppimas, Rakvere teatris, Tallinnas tervishoiumuuseumis ja Bastioni käikudes, Palamusel ja Särghaual ning kodukoha ettevõtetes. Klass on osalenud Paide-Türi rahvajooksul ja suitsuprii klassi küünlaümbriste kogumise kampaanias. Klassijuhataja tunnis on külas käinud Paide Noortekabineti töötaja, noorsoopolitseinik ja oma elukutset tutvustavad lapsevanemad.

Õpetaja Siimsoo on kirglik looduses liikuja ja seda kirge annab ta edasi ka oma klassile. Igal õppeaastal on tehtud matku ja väljasõite loodusesse. Võrtsjärve ääres asuvasse limnoloogiakeskusesse, Kabli RMK keskusesse, Prangli saarele, ühendades need orienteerumise või rattamatkaga. Peale selle on ta suutnud terve klassi panna teatrit armastama. Tema eesmärk on näidata ja käia võimalikult erinevates Eestimaa teatrites, kuhu on alati terve klass nõus kaasa tulema.

Inglise keele õpetajana õpetab ta õpilasi eesmärke seadma ja ennast analüüsima. Iga hindelise töö järel nõuab ta õpilaselt eneseanalüüsi selle kohta, mis õpilasel tema meelest õnnestus ja mis mitte, mida oleks pidanud teisiti tegema. Iga trimestri alguses tuleb kirja panna eesmärgid ja trimestri lõpus analüüsida, kuidas õnnestus nende saavutamine. Ta pooldab meeskonnatööd ja on oma klassiga osalenud ka rahvusvahelistes projektides. Õpilastel on oma blogi, kuhu nad kirjutavad ja lisavad pilte ühistest tegevustest, õpetaja jagab oma kogemusi ning teadmisi teistega kooli kodulehel ja õpetajate konverentsil.

Õpetaja Siimsoo klass on ühtehoidev ja aktiivne, võtab alati osa kõigist ülekoolilistest üritustest ning tunneb koolis käimisest rõõmu. Õpetaja motivatsioonikirja alusel programmi „Hooliv klass“ valituna said nad osaleda kahepäevases koostööd ja hoolivust testivas laagriprogrammis Kloogal. Need päevad olid õpilaste sõnul ühed vahvamad koolipäevad. Üksteise hoidmine, sõbralikkus ja koostöö on selle klassi ja õpetaja moto. Klassijuhataja on suutnud luua ühtse, toreda ja võimeka seltskonna. Üks tema juhitava 7c klassi õpilane on öelnud: „Meil on nagu üks suur pere. Mul on tunne, et mul on 18 õde ja venda.“

Õpetaja Siimsoo on õpilastele eeskuju, sest ta peab kinni kokkulepetest ja oskab ka oma vigu tunnistada. Samuti on ta agar iseõppija ja koolitustel käija ning arvestab õpilaste individuaalseid omadusi. Ta on pälvinud lapsevanemate usalduse.

Hille-Made Varul – Valga Gümnaasium


Hille-Made Varul on Valga gümnaasiumi raudvara, kelle pikaajalisest kogemusest matemaatikaõpetaja ja klassijuhatajana on õppida kõigil. Tema töö klassi juhtimisel on suurepärane näide sellest, kuidas ühendada kahte rahvusgruppi, liita erinevatest kogukondadest ja põhimõtetega õpilasi ning panna nad ühise eesmärgi nimel pingutama.

Kaks aastat tagasi sai Hille-Made klassijuhatajaks 14 vene perekonnast ja 11 eesti perest pärit õpilasele. See olukord oli uudne nii õpetaja enda kui ka kogu kooli jaoks. Õpetaja oskuslik suhtlemine ja tegutsemine, et silmas pidada mõlema rahvusgrupi õpilaste ning nende vanemate huve, on olnud tähelepanuväärne.

Õpetaja Hille-Made on aidanud korraldada õpilastele karjääritunde eri külalistega ja kutsunud külalisi ka klassijuhatajatundi. Ta on ka hinnatud matemaatikaõpetaja, kes märkab ja toetab andekaid, juhendades õpilasi nii olümpiaadidel kui ka Tartu ülikooli teaduskooli kursustel. Ta on tulihingeline mälumängija, kes innustab õpilasi uurimis- ja praktiliste tööde tegemisel ja püüab edasi anda entusiasmi osaleda konkurssidel, võistlustel ning mälumängudel. Tal on pikaajaline kogemus e-õppe osas ja ta võttis julgelt kasutusele interaktiivse tahvli.

Hille-Made Varul on õpetaja, keda mäletatakse ka siis, kui kooli lõpetamisest on möödas mitukümmend aastat. Ta on hooliv, professionaalne, rahulik ja motiveeriv.

Tema fenomen peitub individuaalsuse väärtustamises. Töö, mida õpetaja Hille-Made teeb ennekõike venekeelsest perekonnast pärit õpilastega, on asendamatu eelarvamuslike hoiakute muutmisel.

„Ta motiveerib meid metsikult õppima ja oma unistuste poole püüdlema,“ on põhjendanud tema kandidatuuri üks tema klassi õpilane.

 

Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid
 

Lauri Vilibert – Tallinna Kristiine Gümnaasium
 

Lauri Viliberdi suurimateks panusteks võib lugeda Tallinna Kristiine gümnaasiumi tehnoloogiakeskuse rajamist ja robootika muutmist kooli visiitkaardiks.

Lauri tekitab oma huvitavate ja üllatavate ideede ning ebatavaliste väljakutsetega õpilastes elevust, võimaldab neil avastada maailma ja kogeda eduelamust. Ta rakendab ainetevahelist lõimingut ja oskab suurepärase suhtlejana kaasata tegevustesse ka tagasihoidlikumaid õpilasi.

Töö- ja tehnoloogiatundides läbitud teemad leiavad sageli praktilise ja huvitava väljundi: õppetegevuse, katse-eksituse meetodi ja tegevuste analüüsi kaudu valmivad õpilaste endi leiutised, mis innustavad jätkama ning pingutama, olgu tegu elektroonilise koeramaja või isetehtud elektrikitarriga.

Lauri taotleb edukalt projektitoetusi ning õpi- ja töökeskkonna kaasajastamiseks ning õpilastele paremate võimaluste pakkumiseks robootika valdkonnas rajas ta Tallinna Kristiine gümnaasiumi tehnoloogiakeskuse.

Kõik sai alguse legodega seotud robootikaringist. Tänaseks töötavad põhikoolis robootikaga alustanud gümnaasiumiastmes juba lepinguliselt IT-valdkonna firmades. Lauri juhendab robootikahuvilisi võistlustel ja enne võistlusi.

Sellest, et ta annab endast alati parima, on ammu aru saadud ja seetõttu on teda tunnustatud ka mitmekordse lemmikõpetaja ja mainekujundaja tiitliga. 2013. aastal sai ta linnalt innovaatilise õpetaja auhinna.

Lauri Vilibert ise on öelnud, et ühiskonnas muutuvad pidevalt õppimis- ja õpetamismeetodid ning just seepärast tärkas temas huvi käsitleda oma ainet laiemalt, tuues tundidesse midagi innovaatilist ja haaravat.

Peeter Jõeloo – Tartu Forseliuse kool
 

Peeter on väga õpilasekeskne füüsika-, matemaatika- ja robootikaõpetaja, kes suunab energia õpilastega koostöö sujumisse parimate teadmiste saavutamiseks, õpetades oma aineid suure kire ja praktiliste näidete abil.

Peetri üks tugevamaid omadusi on praktiline mõtlemine ja tegutsemine, mis paneb teda pidevalt analüüsima teemal, milleks miski on vajalik või kuidas saaks kiiremini ja paremini. See kandub üle ka õpilastele, keda ta suunab kriitiliselt mõtlema ja teemade üle arutlema. Peeter laseb võimaluse korral õpilasel ise katsetada ja seda analüüsida. Peeter on avatud uuendustele ja peab oluliseks, et õpetatavad teemad oleksid selgitatud eluliste näidete abil ning toob tihti tundidesse ühiskonnas aktuaalseid teemasid.

Fotograafia valikaines kutsus ta külalisena esinema professionaalse fotograafi, tänu kellele said õpilased fotograafi tööst täpsemaid teadmisi. Samuti leiab Peeter aega, et tegeleda ainehuvilistega ja korraldab olümpiaaditunde. Peeter leiab õpilase jaoks aja, isegi kui see tähendab oluliselt pikemat tööpäeva, seetõttu otsivad sageli paljud teiste klasside õpilased võimalusi, et saada õpetaja Peetri juurde konsultatsioonile.

Peeter suunab õpilasi mõtlema suuremalt ja kastist välja ning selle tulemusena on õpilased teinud väga inspireerivaid loovtöid, olgu need fotonäitused loodusest ja õpilase argipäevast või programmeerimis-, päikesesüsteemi- ja I maailmasõja teemalised. Peeter võtab osa Multi Co projektist ning kirjutab õppekava toetavaid projekte (Kuldvillaku mäng, loodusfotokonkurss, Teadlaste Öö Festival), samuti taotlusi HITSA-le robootikavahendite saamiseks.

Peeter juhib iga-aastast Teadlaste öö festivali Tartu Forseliuse koolis ja kuulub õpetajate esindajana kooli hoolekogusse. Lisaks panustab ta kooli üldisesse arengusse, kirjutades näiteks projekti Bee Bot robotite saamiseks, et I kooliastmel oleks põnev programmeerimisega tutvust teha. Peeter kasutab tundides õpiveebi ja koostab seal teste ning täiendab end digitehnoloogia valdkonnas – hiljuti osales ta näiteks programmeerimiskursusel.

Klassijuhatajana suudab Peeter muuta klassi ühtseks ja hästitoimivaks tänu ausale ning avatud suhtlemisele. Tema varasemate klasside õpilased käivad tihti tal koolis külas ja jagavad oma kordaminekuid.

Peeter Jõeloo on tõeliselt eeskujulik õpetaja, kes inspireerib õpilasi mõtlema ja analüüsima, on eeskujuks aktiivse, tervisliku ning sportliku eluviisiga ja seab koolis esikohale õpilase.


Tiivi Rüütel – Valga põhikool

Tiivi Rüütel väärib esiletõstmist kui särasilmne ja nüüdisaegset õpikäsitlust rakendav õpetaja, kes suhtub oma töösse rutiinivabalt ja loovalt ning arvestab alati õpilaste huvide ja individuaalsusega.

Tiivi õpilased õpivad nii klassiruumis, koridoris, pargis, metsas, muuseumis kui ka looduskeskuses. Tema eesmärk on, et õpilased saaksid oma käega katsuda, oma silmaga mõõta, oma kõrvaga kuulata ja oma ninaga nuusutada seda, mis maailmas toimub ning seda, kuidas maailm meie ümber toimib.

Ta innustub uutest ideedest ja on huvitatud nende õpilasteni viimisest. Õpetaja Tiivi ei hoia kokku energiat ega aega katsevahendite ettevalmistamiseks ja põnevate näidismaterjalide kogumiseks. Tema osalusel on juba aastaid toimunud sügiseti koolimajas seenenäitus ja kevadeti linnulaulu kuulamise tunnid. Õpilased hindavad tema rõõmsat meelt ja oskust raskeid olukordi positiivselt lahendada. Ka koduseid töid on tema ainetes mõõdukalt ja Moodle-keskkonnas on kursuse läbimine võimalik igal õpilasel oma tempos.

Õpetaja Tiivi otsib ja leiab pidevalt uusi võimalusi õpilaste huvi hoidmiseks ning oskuste arendamiseks. Tihti on kasutuses tahvelarvutid ja muud nutivahendid. Ta peab õpilastelt saadavat tagasisidet väga väärtuslikuks ja püüab alati nende nõuannetega arvestada.

Õpetaja Tiivil on oma õpilastega hea, usalduslik ja vastastikusel lugupidamisel põhinev suhe. Lisaks tavapärasele numbrilisele hindamisele annab ta nii suuliselt kui ka kirjalikult edasiviivat tagasisidet ja rakendab efektiivselt kujundava hindamise põhimõtteid. Äärmiselt oluliseks peab ta eluliste seoste loomist ja ainetevahelist lõimingut.

Õpetaja Tiivi on loodusainete töörühma juht ning koordineerinud 8.–9. klassi õpilastele Tartu ülikooli bioloogia ja füüsika õpikodade tegevust. Igal sügisel on ta aidanud vedada maastikumängu, kus 6.–8. klasse õpilased lahendavad loodusteemalisi ülesandeid. Ka on ta ülekoolilise joonistusvõistluse „Loom, kellega kohtusin“ eestvedaja ja käib õpilastega igal kevadel metsa istutamas ning konnatalgutel.

Peale selle on Tiivi Rüütel üks Valga linnas eesti rahvakultuuri ja rahvatantsu edendamisega tegeleva MTÜ Pilleriin asutajatest. Ta on kirjutanud kümneid edukaid projekte rahvarõivaste ja kontsertreiside rahastamiseks. Suure osa MTÜ liikmetest moodustavad Valga põhikooli õpetajad ja teised haridustöötajad. Tegutseb nii nais- kui ka segatantsurühm, kes on kõrge kunstilise tasemega ja esinenud korduvalt tantsupeol.

 

Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid
 

Agne Kosk – Põltsamaa ühisgümnaasium


Agne Kosk on õpetaja, kes toetab süsteemipärase tagasisidestamise, huvitavate ja mitmekülgsete õpptegevuste ning ergonoomilise õpikeskkonna loomise kaudu õpilaste individuaalset arengut. Ta on täpsuse, töökuse ja empaatiavõimega õpilastele eeskuju ning nende väärtushinnangute kujundaja.

Õpetaja Agne on väga hea suhtleja, konkreetne ja sõnapidaja. Tema tunnid algavad alati väga täpselt ja on ka väga hästi ette valmistatud. Õpilaste sõnul on õpetaja Agnel nende jaoks alati aega. Ta kuulab ka neid muresid, mis pole seotud aineõpetusega ja aitab neile leida lahendusi.

Ta on oma õpilastesse süstinud ingliskeelse kirjanduse lugemise pisiku. Sügisel ja kevadel, kui ilmad soojad, minnakse raamatut lugema õue, kas või puu otsa. Külmemal ajal võib tund toimuda hoopis kodundusklassis, et ingliskeelsete retseptide järgi saaksid valmida mõne rahvusköögi hõrgutised. Kogu tegevus köögis toimub seejuures muidugi inglise keeles.

Agne on aktiivne ka tunniväliselt. Ta käib sageli digikoolitustel ja on korraldatud majandussuuna õpilastele seminari finantsharidusest, millest tegi video nendele õpilastele, kes ei saanud osaleda. Agne saab hästi läbi nii lapsevanemate kui ka kolleegidega ja kuulub õpetajate esindajana Põltsamaa ühisgümnaasiumi hoolekogusse.

 

 

Eda Piisang – Saku gümnaasium


Kunstiõpetaja Eda Piisang on Õpetaja suure algustähega, olles ühtaegu au oma ametile, inspiratsioon ja suur eeskuju oma õpilastele ning kõrgelt hinnatud kolleegina.

Eda Piisang on Saku koolis kunstiõpetajana töötanud juba 25 aastat. Teda võiks iseloomustada kui väga inimliku suhtumisega õpetajat, kes on ise loov ja innustab õpilasi olema loovad. Ta püstitab tunniteema nii, et iga õpilane leiab sellest üles oma, ja jätab õpilasele vabad käed. Mõistva suhtumisega õpilastesse ja nende muredesse-rõõmudesse on ta suutnud panna õpilasi kunsti mõistma ning armastama. Kunstiklass on õpilasi tihti täis ka pärast tundide lõppu.

Õpetaja Edal on eriline anne leida igal aastal kooli õpilaste seast mõni särav kunstnik, kelle isikunäitus koolis avatakse. Samuti on ta igal aastal koos õpilastega kunstiliselt kaunistanud kooli koridoride seinu. Sealt leiab eesti heliloojad, kunstnikud, kirjanikud, riigitegelased, olümpiavõitjad. Fuajee seinal on õpetaja Eda algatusel õpilaste loodud seinamaal „Viisakuste puu“, millest iga koolipäeva alguses möödudes saab igaüks meelde tuletada, et „tere“, „palun“, „tänan“ jms on loomulik igapäevaelu juurde kuuluv osa. Õigupoolest on koolis raske leida seina, millele poleks midagi maalitud.

Eda juhendatud õpilastest saab peaaegu igal aastal keegi sisse Eesti kunstiakadeemiasse. Nende õpilastega on tal eriline side ning paljud leiavad tee tagasi kooli. Lisaks on igal aastal maakonna ja isegi vabariigi tasemel kunstiolümpiaadi võitjaid, keda Eda on juhendanud.

Eda kujundatud on kooli müts, tänukirjad ja tänukaardid ning iga-aastane jõulukaart. Tema eestvedamisel ja kujundamisel on välja antud nn kooliraamat, kus kajastatud õpilaste joonistused ja kirjutised. Igal aastal teeb ta lavakujunduse ka kooli muusikalile.

Õpetaja Eda on kursis tänapäeva tehnoloogiliste võimalustega ja ka suur reisihuviline – ta on olnud suur tugi Jaapanis asuva Saku sõpruslinna kultuuri tutvustamisel.

Õpetaja Eda on kooli kõige rõõmsam ja hoolivam õpetaja. Ta on alati õpilaste vastu lahke ja abivalmis ning tihtipeale seab ta teiste heaolu enda omast ettepoole, tehes pidevalt lisatööd õpilastega.

Mis aga kõige olulisem – õpetaja Eda on kinnitanud oma õpilastele, et kui midagi teha südamega, siis üldjuhul tehakse seda ka hästi. Ei ole oluline kui hästi osatakse – oluline on, et sellest tuntakse rõõmu.

 

Aleksandr Kirpu – Tartu Tamme gümnaasium


Sel aastal oma kooli Õpetaja Lauriks valitud Aleksandr on uuenenud kooli keemia põhjalikult ja vahvalt käima lükanud. Paljudes küsimustes nõutavad tema nutikat abi nii õpilased kui ka kolleegid. Aleksandr ulatab alati abikäe. Õieti jõuab ta seda nutikal moel teha enne, kui abi paluma minnaksegi.

Aleksandr ei „õpeta õpikut“. Ta võib korraldada keemia õppimiseks Kahoot-mängu, ägeda uurimise digiandmekogujaga ja välja mõelda muid kasulikke meetodeid aine mõistmiseks. Paljudele saabub „raske keemia“ mõistmise ja vajalikkuse heureka aga õppekäikudel ning õpetaja osutatud seoste nägemisel teiste õppeainetega.

Kuigi Aleksandr aitab kaasa kooli kõigi õppesuundade arengule, on tema lemmik ikkagi tehnoloogiasuund. Loodus- ja tehnoloogiateaduste erikursuste ja välipraktikate õppekavas on tuvastatav tema käekiri. Teadlaste öö, avatud uste päeva ja teiste suurürituste puhul on ikka mängus ka tema käsi.

Aleksandri Facebook'i konto on kiireks ja asjalikuks suhtlemiseks alati avatud, lisaks saavad lapsevanemad koosolekul maitsta 11.TE klassi juhataja ehk Aleksandri isiklikult valmistatud ravimteed või suisa toidutehnoloogilisi väljavõtteid. Õpilased ei pea enam paberihunnikuid postitama ja koguma, vaid saavad teadmisi kontrollida Aleksandri loodud keemia elektroonsete testide kogu Moodle’i e-töövihiku abil.

Kolleegid ja külalised on keemiatundi alati oodatud. Lisaks kolleegidele jagab Aleksandr kogemusi bioloogia- ja keemiaõpetajate aineühenduste. Uurimistööde ja kooli teadusüritustel osalevate õpilaste juhendamine on talle tema töö loomulik ja eriti loov osa.

Tagasisides keemiakursustele ütlevad õpilased Aleksandri kohta, et õpetaja selgitas alati väga hästi ega liikunud enne edasi, kui õpilastel oli teema selge, ning et tunnid olid sisukad, põnevad ja hästi korraldatud. Keemia laboratoorsed tööd on koolis muutunud tavapäraseks, olgu need lõbusamad (seebi või jäätise valmistamine) või teaduslikult keerulisemad – õpitakse ikka rõõmuga.

Aleksandr on tunnustatud lauatennisekohtunik. Selle ala võlud on nüüd kooliski tuttavad ja treener Kirpu fännklubi üha kasvav. Tema ümber tiirleb sageli keemiahuviliste, aga niisama juttu teha soovijate õpilaste kamp.

„Mõtlemisest sa ei pääse, ammugi nii elulises õppeaines – kui sa ei mõtle, näen ma selle läbi ja siis on sul ikka vaja mõelda. Kui sa juba midagi kirja panid, pead seda ka mõistma ning suutma suuliselt teistele selgitada.“ – nii võiks öelda õpetaja Aleksandr oma õpilastele.

 

Aasta õppejõud
Mari Karm - Tartu Ülikool

Mari teeb kõrgkoolipedagoogika dotsendina erakordselt tähtsat ja suure mõjuga tööd ning seda üsna kapriisse auditooriumiga. Kasutades ise väga efektiivselt õpetatavaid meetodeid, saavutab ta tulemuse, kus näiliselt lihtsalt ja sundimatus õhkkonnas paraneb õpetatavate õpe. Tema loengud on sisuliselt loovuse, iseseisvuse ja õppijate enda kogemuste ning mõtete organiseeritud tulevärk, mille lõpptulemus ei ole kivistunud tõe omaksvõtt, vaid miski, mis tekib pakutud alternatiivide analüüsi ja sünteesi tulemusena õppijate endi peades.

Tema loengutes ei teki kordagi tunnet, et õpetaja on ülimuslik, vaid ta kohtleb õppijaid võrdsete partneritena ja on selgelt huvitatud õppijate enda arvamusest. Kõigele lisandub hooliv, abivalmis ja soe suhtumine ning huumor, mis loob erakordselt meeldiva ja motiveeriva õpikeskkonna.

„Kas kujutate ette, et on võimalik kuus tundi kestval kursusel kogu aja jooksul nii aktiivselt osaleda, et uni ei tule kordagi peale ja mitte korrakski ei lähe mõte kursusevälistel teemadel uitama? Mina enne Mari kursust ei kujutanud, aga nüüd ma tean, et see on võimalik!“ kirjutab üks tema kursusel osalenu, kes nendib, et Mari käe alt on läbi käinud enamik Tartu Ülikooli aktiivsemaid õppejõude.

Mari on pikalt ja kirglikult õpetanud õppejõude ja õpetajaid õpetama – õigemini on õpetanud neid õpetamise teemal mõtlema ja tutvustanud meetodeid, kuid ta on aktiivne ka teadlasena. Ta on publitseerinud artikleid rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades ja juhendanud magistri- ning doktoritöid. 2013. aastal ilmus Mari sulest käsiraamat „Õppemeetodid kõrgkoolis“, millest on õppejõududele õpetamisel saanud väga oluline abimaterjal.

 

Maido Merisalu – Tartu Ülikooli Füüsika Instituut
 

Maido Merisalu on inspireeriv noor õppejõud ja Tartu ülikooli materjaliteadlane, kes tegeleb tudengite igakülgse harimise kõrval ka teaduse populariseerimisega. Tema leivanumbriks on saanud õppeotstarbelised teadusvideod, mida kiidavad ja naudivad paljud kosmosehuvilised tudengid.

Maido Merisalu ja tema juhendatavad tudengid töötavad korrosioonikatse kallal, mida plaanitakse testida kosmoses ESTCube-2 satelliidil 2019. aastal. Selline katse on maailmas ainulaadne ja esmakordne, mistõttu nõuab see nii asjasse pühendatud teadlastelt kui ka nende juhendatavatelt tudengitelt loomingulist mõtlemist, täpsust ning kohusetunnet.

Maido tegeleb üliõpilastega tihti individuaalselt ning kaasab neid teadusvideote tegemisse, andes neile võimaluse kasutada nüüdisaegseimat teadusaparatuuri. Ta arendab üliõpilaste loovust ka sellega, et annab neile praktikumides lahendada mõne päriselt tänapäevase materjaliteadusliku probleemi.

Maido valmistub loenguteks põhjalikult ning seletab hästi lahti muidu keerulisena tunduvaid teemasid. Ta kasutab innovaatilisi õppemeetodeid ja kombineerib neid traditsioonilistega. Tema entusiasm ja töötahe nakatavad nii tema enda väikest meeskonda kui ka kogu ESTCube’i pere.

Maido kuulsad teadusvideod, mida on tänaseks rohkem kui sada, on avalikult kättesaadavaid. Lisaks kirjutab ta populaarteaduslikke artikleid ajakirjanduses ja käib esinemas avalikel üritustel, sh sageli välismaistel konverentsidel. Tema käe all on kaitsnud uurimustöid hulk bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid. Oluline on märkida, et Maido propageerib eesti keele kasutamist teaduskeelena, seda nii loengutes kui ka uuemates teadusvideotes.

Maido panustab lisaks õppekvaliteedi tõstmisele Eestis aktiivselt ka materjaliteaduse populariseerimisse. Ta on ühendanud õpetamise kõrgkoolis ka ettevõtluse arenguga Eestis ning asutas hiljuti ettevõtte Captain Corrosion OÜ. Ettevõte teeb koostööd Tartu Ülikooliga materjalide karakteriseerimise, materjalitehnoloogiate arenduse ja testimise ning teaduse populariseerimise valdkonnas, pakkudes korrosioonialast konsultatsiooni ja materjalide analüüsi- ning testimisvõimalusi.

Maido Merisalu oskab näha tudengites nende võimekust ja vastavalt sellele panustab nende tugevamate külgede arendamisse. Sellega on ta pälvinud üliõpilaste lugupidamise ja usalduse ning on oma aktiivsusega eeskuju nii tudengitele kui ka kolleegidele.

 

Kristjan Liivamägi – Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 


Kristjan õpetab suure kire ja missioonitundega. Ta suudab kaasata õpilasi entusiasmiga majandusteemadesse süvenema ja motiveerib neid aru saama elulistest finantsprobleemidest, kasutades selleks praktilisi ning uuenduslikke õppemeetodeid.

Ülikoolis vaadatakse teda kui iidolit ja registreeritakse end pikemalt mõtlemata seminaridele, kus tema esineb. Kristjan on jaganud aastate jooksul finantsalaseid teadmisi tuhandetele üliõpilastele ja seeläbi motiveerinud ning inspireerinud neid teadlikumalt tegelema enda igapäevaste säästmis- ja investeerimiskäitumist puudutavate teemadega. Temalt saab igaüks positiivse laengu ja tahtmise end harida ning finantsasjadega tegeleda.

Kristjani seminarid on alati ääretult aktuaalsed ja samaväärselt populaarsed. Ta toob näiteid investeeringutest, laseb arvutada finatssuhtarve ja vastab kõikvõimalikele küsimustele. Näiteks, kas investeerida kinnisvarasse, aktsiatesse, laenudesse või kõigesse korraga, põhjendades oma seisukohta üksikasjalikult. Tundides kasutab ta finantsturu sektorite juhtumianalüüse ja mängib läbi erinevaid juhtumeid, kus saavad õpilased kaasa mõelda ning välja pakkuda lahendusi ja avaldada arvamust. Kristjan on nn uue aja õppejõud ja tema innovaatilisus peitub selles, et ta üritab kõik teoreetilised teadmised anda tudengitele edasi praktiliselt. Ta on kaasanud loengutesse tippspetsialistid ja virtuaalse investeerimismängu.

Kristjan on alati soe ja avatud ning valmis vastama kõikidele küsimustele, mis üliõpilastel tekivad ja selgitama neid seni, kuni kõik on aru saanud. Ta suudab sulanduda auditooriumisse ja suhelda üliõpilastega nende teadmiste tasemel.

Kristjan annab Eestis väga suure panuse nii noorte kui ka vanade inimeste finantskirjaoskuse edendamiseks, avaldades nii kodu- kui ka välismaises meedias artikleid, mis käsitlevad aktuaalseid majandusprobleeme, ja pidades ettekandeid konverentsidel ning seminaridel.

Kristjan loeb Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse- ja magistriõppele rahanduse aluste, rahandusotsuste ja finantsjuhtimise aineid, ning Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor magistriõppele globaalse majanduse ja finantsturgude, juhtimisökonoomika ning finantsturgude ja institutsioonide aineid. Lisaks osaleb ta aktiivselt Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja majandusanalüüsi instituudi teadustöö uurimisrühmas ning on uurimis- ja lõputööde kaitsmiskomisjoni liige ning retsensent. Kristjan on andnud loenguid Tallinna koolides ja juhendab paljusid uurimus-, bakalaureuse- ning magistritöid.

2014. ja 2016. aastal sai Kristjan Eesti Panga teaduspreemia. Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilased valisid ta 2014/2015. õppeaastal parima õppejõu nominendiks, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna tudengid aga 2016. aasta parimaks loengute andjaks.

Oma igapäevaste ülesannete kõrvalt õpib Kristjan ise ka doktorantuuris.

 

Aasta õppeasutuse juhi nominendid

Lii Jairus - Tapa lasteaed Vikerkaar

Lii Jairuse eestvedamisel liitus Tapa lasteaed Vikerkaar 2013. aastal kahesuunalise keelekümbluse mudeli pilootprojektiga. Pilootprojekti ühe aktiivseima liikmena toetas ta õpetajate meeskondade ettevalmistust nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides 2015. aasta varakevadel. Direktorina soodustas ta õpetajate osalemist kõikides arendustegevustes. Kahesuunalise keelekümbluse esimene rühm avati 2016. aasta sügisel, käivad ettevalmistused järgmise rühma avamiseks.

Kahesuunalise keelekümblusrühma loomine on uuenduslik ettevõtmine piirkonnas ja alushariduses üldse. See on kaasanud vene ja eesti keele õppimisse nii eesti kui ka vene kodukeelega lapsi. Rühma loomine on lähendanud Tapa valla eesti-vene kogukondi. Tulevikus näevad õpetajad, lasteaia- ja koolijuhid ning kohaliku omavalitsuse esindajad sellest suurt abi ühtsema ja tolerantsema kogukonna loomiseks.

Lii on aktiivse juhina osalenud rahvusvahelises kahesuunalise keelekümbluse lasteaiaõpetajate väljaõppes, et paremini mõista õpetajate vajadusi rühmas, nende igapäevase töö eripära ja väljakutseid.

Lii jagab ise ning julgustab ka lasteaia õpetajaid jagama metoodilisi teadmisi ja oskusi ning oma kogemusi kolleegidele üle Eesti. Vikerkaare lasteaia uksed on keelekümbluse huvilistele kolleegidele alati avatud olnud. Just Lii toetusel sai alguse üleriigiline kahesuunalist keelekümblust rakendavate õpetajate, juhtide ja kohaliku omavalitsuste esindajate teabepäeva traditsioon.

Lii on ühiskondlikult aktiivne, osaledes vallavolikogu hariduskomisjoni ja kooli hoolekogu töös. Tapa valla laste hoolekande komisjoni liikmena on tema teadmised ja tasakaalukus aidanud leida tulemuslikke lahendusi laste ning perede probleemidele. Tema eestvedamisel antakse välja lasteaia ajalehte. Ta propageerib tervislikku toitumist ja liikumisharjumusi ning toetab laste loodusharidust.

Lii kannab edasi eesti keele ja rahvuskultuuri väärtusi teise emakeele ning kultuuritaustaga lastele, kolleegidele ja peredele. Tema tegevus on pälvinud laste, vanemate, kolleegide ja üldsuse tunnustuse ning tema eeskuju ja motivatsioon toetavad lasteaia meeskonna arengut.

Lii on liikumisrühma Jäneda Naised liige ja osaleb rahvatantsurühmas Mõisapiigad. Ta peab lugu muusikast ja on kolme tubli lapse ema ning ühele lapselapsele vanaema.

 

Riina Läll – Tallinna Kelmiküla lasteaed


Riina on aktiivne, innovaatiline, uuendusmeelne, koostöövalmis ja avatud suhtlemisega juht, kes inspireerib kolleege, lapsevanemaid, koostööpartnerid ning teisi lasteasutuste juhte.

Tänu Riina eestvedamisele on Tallinna Kelmiküla Lasteaial koostööpartnereid nii Eestis kui ka välisriikides. Lasteaial on sõpruslasteaedu Norras Lillehammeris ja Oslos, nendega on osaletud ühisprojektis „Loodus kunstis ja kunst looduses“ ning korraldatud õpetajate vahetusi.

Riina on seadnud esiplaanile lapse heaolu, õpihimu toetamise ja tervise. Suurt tähelepanu on ta pööranud kogemuste vahetamisele ja õppimisele parimatelt. Ta osaleb heategevuses ja leiab alati põnevaid lahendusi, mida tutvustab julgelt teistelegi. Ta tegeleb pidevalt õpi- ja kasvukeskkonna kaasajastamise ning lasteaia pideva arendamisega, sh väärtuskasvatuse, terviseedenduse, IKT ja muu osas. Pidevalt on parendatud toitlustust, näiteks ühinetud linna mahetoiduprojektiga ja välja antud kokaraamat „Kelmiküla köök“. Lasteaia tegevust on aktiivselt tutvustatud nii linna kui ka vabariigi tasemel: konverentsidel ja õppepäevadel.

Riina on järjepidev ja usub, et kui miski on hästi, siis kindlasti on võimalik teha seda veel paremini. Lasteaias on rakendunud mentorlus igal tasandil. Parimaid õppureid märgatakse ja tunnustatakse regulaarselt. Aktiivselt toimub lasteasutuse tegevuse tutvustamine avalikkusele, kogemuste jagamine noortele juhtidele ja õppijatele.

Kelmiküla lasteaias on loodud paindlikud võimalused lõunase puhketunni sisustamiseks lastele, kes ei vaja und. Riina on seda mõtteviisi ülelinnaliselt propageerinud ning tutvustanud võimalusi laste päeva sisukamaks muutmiseks.

Riina on Tallinna Alushariduse Juhtide ühenduse juhatuse tegus liige ja kuulub linna tasandil alushariduse valdkonna arendamisega seotud töögruppidesse. Ta leiab alati võimaluse oma positiivsetele mõtetele ja ideedele toetust saada ning need ellu viia.

 

Veiko Rohunurm – Tallinna Südalinna kool


Koolijuhi Veiko Rohunurme edasipüüdlik, töökas ja arukas suhtumine koolijuhi ametisse on endisest Liivalaia gümnaasiumist kujundanud kaasaegse ning arvestatavalt uuendusmeelse kooli Tallinna haridusmaastikul – Tallinna Südalinna kooli.

Üks uuendatud kooli eripärasid on digiõppe rakendamine: õpe tahvelarvutite abil, digiõppe päevad koduarvuti taga ja atraktiivne tulevikuklass, kus on tahvelarvutid, interaktiivne tahvel, teler ning 3D-printer.

Koridoridesse on rajatud põrandamängud, kus õpilased saavad kasutada nii robootikaradu, mängida mälumängu kui ka lihtsalt keksukastides hüpata. Rahvusvahelise projekti „Safe and active schoolday“ aktiivsed vahetunnid sisustavad põnevalt ja kasulikult pikki vahetunde ning aitavad ära hoida koolikiusamise ilminguid.

Koolikogukonda ühendavad ühtsed koolivormi elemendid ja loodud on tunnirahuklass. Tegutsevad kümned huviringid, mille seast paistab silma Scrabble’i ring, mille liikmed on juba mitu aastat Eesti meistrid.

Kool teeb ohtralt koostööd nii ümbruskonna lasteaedade, kodumaiste kõrgkoolide kui ka välismaiste kolleegidega – sõpruskoolid on Lätis ja Tšehhis – samuti lapsevanematega: toimuvad matkad ning kontserdid, pere- ja spordipäevad. Tihe on olnud koostöö õpitegevusele abiks olevate partneritega nagu MEKTORY, HITSA, Vaata Maailma SA, Nutilabor, Korvpalliliit jne.

Tallinna Südalinna kooli õpetajad ja ettevõtmised on pälvinud ohtralt tunnustust ka riigi tasandil, olgu näiteks toodud tunnustused „Parim personaliprojekt haridusasutuses“ (2014), „Innovaatiline tegu“ (2015) ja „Hea õpikeskkonnaga kool“ (2015) või see, et peaaegu igal aastal saab mõnes õpetajate gala kategoorias pärjatud mõni südalinna kooli õpetaja.

Kool korraldab iga-aastast Euroopa keeltepäeva veebiviktoriini ja Tallinna päeva veebiviktoriini, aitab korraldada Tallinna koolinoorte spordimälumängu „Bumerang“ ning on alustanud projektiga „Sport kooli“.

Veiko Rohunurm on kogu direktoriks olemise vältel teinud läbi erakordselt suure arengu, koolitades mitte ainult oma õpetajaid ja personali, vaid ka iseennast.

 

Aasta suunaja nominendid

 

Juhan-Mart Salumäe – Viljandi gümnaasium
 

Juhan-Mart Salumäel on oluline roll gümnasistide väärtushoiakute ja ühiskondliku aktiivsuse kujunemisel. Ta on Viljandi gümnaasiumis õpilasesinduse mentor, kes osaleb aktiivselt kohalikus poliitikas ja on oma väärtuste ning aktiivsusega koolinoortele eeskuju. Tema juhtimisel on õpilasesindusest saanud koolis arvestatav esindus, kelle ettepanekuid ja otsuseid arvestab kogu kooli õpilaskond.

Oma aktiivse ja eestvedava käitumisega on ta innustanud välja mõtlema, kaasa lööma ja arendama noortele suunatud tegevusi. Tema eestvedamisel osalevad õpetajad ülekoolilistes algatustes ja toimub õpilastevaheline koostöö maakonna piires ning riigigümnaasiumide vahel.

Juhan-Mart on algatanud koolis traditsiooniks saanud õppimist toetavaid tegevusi. Tema algatusel toimuvad arvestuste eelsel nädalal öökoolid, kus õpilastel on võimalus saada individuaalset õpiabi. Samuti on tema eestvedamisel õpilastel võimalus saada ka uurimistööde teemal individuaalset ülekooliliselt organiseeritud konsultatsiooni.

Ta annab Viljandi gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse tunde, milles käsitleb väga laiapõhjaliselt ühiskonnateemalisi aspekte. Tema õpilased korraldasid Viljandi gümnaasiumis mudel-europarlamendi sessiooni, millel osalesid ka teiste linna koolide õpilased.

Juhan-Mart on oma olemuselt sündinud õpetaja. Juba esimesel tööaastal saavutas ta õpilastega väga hea kontakti ja suutis rakendada mitmekesist metoodikat. Tema eestvedamisel valitakse Viljandi gümnaasiumi õpilasesindus. Ta on innustanud gümnasiste osalema maakondlikel ja vabariiklikel õpilasvõistlustel ning korraldama ülekoolilisi sündmusi, mis on leidnud kajastust ka ajakirjanduses.

Juhan-Mart on noorte metsaülikooli algatusgrupi liige. Ta on tutvustanud riigigümnaasiumide õpetajate koostööseminaril kaasaegse õpikäsitluse rakendamist ja võtnud meedias sõna ühiskonnaõpetuse õpetamise teemal.

 

Ruuda Lind – Tallinna Ristiku põhikool, Tallinna õppenõustamiskeskus


Ruuda Lind töötab Tallinna õppenõustamiskeskuses ja Tallinna Ristiku põhikoolis. Ta on töötanud aastatel 2008–2011 ESF-i programmis „Õppenõustamissüsteemi arendamine“.

Tallinna õppenõustamiskeskuse töös on Ruuda Linnule esmatähtis, et lapsevanemad saaksid kõigepealt nõustatud abi vajadusest ja võimalustest ning iga abivajav laps jõuaks õige spetsialisti juurde, et võrgustikutöö spetsialistide, lapsevanemate ja haridusasutuste töötajate vahel oleks koordineeritud ning lapse olukord paraneks nii sotsiaalsel kui ka õpetuslikul ja kasvatuslikul tasandil.

Lapsevanemad on sageli segaduses ega tea täpselt, missugused on lapse probleemid või kes võiks nende last aidata. Mõnikord on probleeme ka lapsevanemale sobiva suhtluskeelega. Siin on Ruuda Lind alati abiks nii vene keeles kui vajadusel ka inglise ja soome keeles, nii et lapsevanemad tunnevad suhtlemisel end hästi.

Ruuda Lind osaleb alates 2015. aastast programmis „Noored kooli“ hariduslike erivajaduste valdkonna lektorina. Ta on õpetajate täiendkoolituse lektor TLÜ-s ja TÜ-s ning jagab teadmisi HEV-õppijatest ja -õpetamisest Tallinna õppenõustamiskeskuses. Ta on Eesti eripedagoogide liidu liige ja hariduse kutsenõukogu liige.

Alates 1991. aastast on ta töötanud vabatahtlikuna Tallinna NNKÜ/NMKÜ-s ja aidanud organiseerida HEV-laste suvelaagreid ning osalenud neis kasvatajana, aidanud heategevuslaatade ja oksjonite kaudu laagriteks raha koguda. Ristiku põhikoolis õppivad HEV-lapsed on saanud tänu temale osaleda iga-aastastes suvelaagrites Rannapungerjal ja paljudes kooliprojektides. Igal aastal aitab ta koos perega muretseda vähekindlustatud perede lastele riideid, toitu ja majapidamistarbeid.

Ruuda Lind on suure empaatiavõime ja praktilise kogemusega HEV-valdkonna spetsialist, keda lapsevanemad, spetsialistid ning haridusasutuste töötajad usaldavad. Ta ise ütleb, et HEV-lapsed on meie kõigi lapsed ja iga inimene peab tegema oma parima nende laste heaks.

 

Saima Tell – Keeni põhikool 
 

Saima Tell on karjäärivaldkonda arendanud aastaid ja seda nii koostööpartneritega kui ka noortega. Ta on hooliv, siiras, uuendusmeelne, koostöövalmis ja asendamatu tugi erinevatele pooltele. Tema juhtimisel toimuvad seminarid, õppepäevad ja muud olulised kohtumised.

Oma igapäevase tööga toetab Saima noori eneseleidmisel. Tema südameasi on anda noortele igakülgset infot töö- ja õpivõimaluste kohta ning tema hoolivus ja pühendumus aitavad noortel teha kaalutletuid valikuid. Karjäärispetsialistid, kes mitmekesistavad loenguid või vestlevad huvilistega individuaalselt, on Keeni põhikoolis sagedased külalised.

Saima on maakondliku ainesektsiooni eestvedaja olnud aastaid. Ta on suur abi karjäärikoordinaatoritele noortega töötavate inimeste ühiste seminaride ja koostööpäevade korraldamisel.

Hooliva inimesena on Saima väga empaatiavõimeline ja tähelepanelik ümbritseva suhtes. Ta valutab südant ja ka pakub ning leiab lahendusi, suunates noori vajalike spetsialistide juurde. Märgates noore huvi mingi valdkonna vastu, leiab ta võimaluse noore unistus teoks teha.

Saima ei käsitle tulevikuks olulisi teemasid ainult karjäärivaldkonnast lähtuvalt, vaid lõimib neid õppeainetega, aidates seega mõista karjääri olemust, planeerimise vajalikkust ja analüüsi olulisust.

Saima panus maakonnas ja ka riiklikul tasandil, näiteks metoodiliste materjalide koostamine karjääriõppes, on tunnustust väärt.

 

Aasta kutseõppeasutuse õpetaja nominendid


Andres Veel – Hiiumaa ametikool


Andres Veel on restaureerimise eriala põhiõpetajana märkimisväärselt parendanud restaureerimise eriala õpetamist Hiiumaa ametikoolis ja viinud selle kvalitatiivselt uuele tasandile.

Andres töötab Hiiumaa ametikoolis alles teist õppeaastat, kuid on restaureerimise õppe täiesti ümber korraldanud. Ta on kavandanud õppeprotsessi nii, et õpe on eesmärgipärane, lõimitud, efektiivne ja kõik toimub koostöös. Õppeprotsess on lihtne ja kõigil on kõigest terviklik ülevaade ning võimalus üksteiselt õppida.

Andres on õppe korraldanud nii, et teoreetilised teadmised on lõimitud praktilise tööga ja saab alati küsida või vastata õppijate pärimistele konkreetse töö kohta. Nii kontakttunnid kui ka e-õpe on seega efektiivsed ja õppijate aeg läheb alati täie ette. Peale selle on Andres oluliselt parandanud õppe materiaal-tehnilist baasi, sisustades näiteks puutöö õppeklassi mõisa peahoone keldrisse.

Andres on teinud ja teeb ulatuslikku koostööd muinsuskaitseameti, Tartu ülikooli Viljandi kultuurikolledži ja SA-ga Innove uute õppekavade väljaarendamisel. Talle on tehtud ka ettepanek osaleda kutsestandardite väljatöötamisel.

Oma kogemusi ja teadmisi on Andres jaganud kolleegidega Hiiumaa ametikoolis ja ka külaskäigul Pärnu kutsehariduskeskusesse, kus see äratas elavat huvi.

Hiiumaa ametikoolil on väga vedanud, et selline noor, ettevõtlik ja tark mees asus elama Hiiumaale ja pühendas end kutseharidusele. Tema eluterve talupojatarkusega lähenemine õppele on innustav eeskuju kvaliteetse õppe tagamisel.

 

Liis Läll – Kehtna kutsehariduskeskus

 

Liis Läll on aastaid olnud kutsehariduse toitlustusvaldkonnas säravalt isikupärane ja uuendusmeelne eeskuju ning suunaja, kelle õpilased on tööturul hinnatud.

Aastal 2011 asutas Liis Kehtna kutsehariduskeskuses õpperestorani Neljapäev, kus kõik õppijad saavad proovida peakoka ametit ja õpilased valmistavad ning serveerivad igal neljapäeval uut teemamenüüd 60 reaalsele kliendile. Õppija võtab vastutuse ja teeb valiku. Ta peab koostama menüü ja kalkuleerima hinna, valima tehnoloogia, tegema tooraine tellimuse ning valmistama ette tööplaani.

Õpetaja Liis võtab alati aega korraliku tagasiside andmiseks. Ta otsib uusi väljakutseid, näiteks uute põnevate toorainete, töövahendite ja -seadmete, tehnoloogiate ning serveerimistrendide kasutamine ja digimaailma põimimine õppega. Ta valmistab innukalt ette tunde, suunates õppijaid internetiavarustesse maailma kokandustippude tegemisi, uute toorainete, töövahendite, seadmete ja tehnoloogiate valdkonda uurima ning oma töid üles pildistama ja internetti laadima.

Liis tunneb toitlustamise tervikut, paneb suurt rõhku hügieenile ja peab oluliseks meeskonnatööd. Paar korda aastas korraldab ta õhtusööke koos tunnustatud peakokkade ja õpilastega. Vähe sellest – Neljapäeval on olnud au võõrustada kaht vabariigi presidenti ja Liisil valmistada peakokkade meeskonnas aastal 2014 president Toomas Hendrik Ilvese vabariigi aastapäeva vastuvõtulauale suupisteid.

Liis on aastaid püüdnud toetada kõiki õppijaid. Näiteks peab ta oluliseks leida üles õppija tugevad küljed ja arendamist vajav. Ta näeb vaeva, et leida see, mis paneb õppija silma särama. Eriti suuri huvilisi valmistab ta ette Noorkoka-võistlusteks, kus aastaid on jõutud esikolmikusse.

Liis loob pidevalt uusi õpimaterjale ja seoseid ning arendab end. Näiteks läbis ta hiljuti sommeljeede koolituse ja tegi vanemkelneri kutseeksami. Oma kunstilist meelt ja joonistamisoskust rakendab ta restorani lehel Facebookis. Tema käsi on alati olnud mängus ka uute õppekavade loomisel.

Liisi kuulavad ja hindavad kõrgelt nii õpilased, kolleegid, lapsevanemad kui ka tööandjad. Tema sõnum on lihtne, selge ja põhjendatud, keelekasutus noortepärane ning väljendusviis humoorikas. Ta oskab kuulata, suunata ja toetada.

Liis kuulub Eesti peakokkade ühendusse, on avaldanud erialaõpikuid ja erialaartikleid, valdab kõrgel tasemel erialast inglise keelt ning korraldab juba kuuendat aastat Tallinna ülikooli kutseõpetaja kohanemisaasta näidistundi uutele kutseõpetajatele. Ta on oodatud koolitaja.

Liisi kohta on öeldud, et ta on kastist välja mõtleja, innovatiivne ja atraktiivne, täielik professionaal, kelle töö on aidanud tublisti tõsta kutsehariduse mainet.

Merille Hommik – Tartu kunstikool


Merille Hommik on karismaatiline kunsti- ja kultuuriloo õpetaja, kes otsib viise, kuidas disaini- ning kunstierialade õpilaste erialaõpe ühendada tervikliku maailmapildi arenemise ja kultuurseks inimeseks kasvamisega.

Merille on viimastel aastatel suutnud edukalt lõimida kunstiajaloo ja 3D-modelleerimise, mis teeb õppijatele kunstiajaloo õppimise kordades huvitavamaks. Senine jutustamiskeskne või tekstil ja pildil baseeruv kunstiajaloo õpetamine on saanud erialaõppe osaks ning õpilased õpivad kultuuri- ja kunstilugu tundma läbi praktilise erialase töö.

Loobumine klassi ees seismisest ja kunstiajaloo jutustamisest oli julge samm, mis nõudis suurt koostööd. Kunstiajaloo ja erialaõppe lõimimise näited on huvi pakkunud nii Eesti kui ka Euroopa õpetajatele. Õppetöö käigus valminud tööd on praktilised ja rakendatavad ning kasutatavad muuseumide veebilehtedel või interaktiivsetes väljapanekutes.

Merille on õpilastega pidevas dialoogis ja õpib ning arendab end pidevalt. Ta loeb palju, jälgib kultuuri- ja kunstiuudiseid ning vahendab neid pidevalt õppijatele. Tal on pisikesed ja huvitavad meetodid, millega õppijaid innustada ning mille abil luua seoseid igapäevaelu ja kultuuri- ning kunstilooga.

Merille on rahvusvaheliselt aktiivne. Ta taotleb igal aastal Erasmus+ õpirände toetust ja teeb väga põhjalikku eeltööd, et seada endale kindlad õpieesmärgid. Õpirändes õpitut ja kogetut jagab ta õppijate ning kolleegidega. Ta innustab õppijaid oma maailmapilti avardama ja mõistma elu läbi kunsti. See on kindlasti rohkem, kui üks kutsehariduse õppekava keskmiselt õpetajalt nõuab.

Suurt tähelepanu pöörab Merille sõna- ja keelekasutusele ning teeb koostööd emakeele- ja inglise keele õpetajatega. Ta on alati valmis arutama kolleegidega õppija arengu üle ja leidma selle toetamiseks parimaid viise. Merille panustab aega ja energiat ka hariduslike erivajadusega lastele, et toetada nende edasijõudmist. Üks näide on Aspergeri sündroomiga õpilase töö viimine Rooma biennaalile.

 

Aasta hariduse sõbra nominendid


Birgy Lorenz – Pelgulinna gümnaasium


Birgy Lorenz on koolides ja lasteaedades ülipopulaarse projekti „Nutitund igasse kooli!“ käivitaja ja eestvedaja, kes aitab reklaamida Eesti IT-haridust kogu maailmas.

Eesti 100. sünnipäeva puhul loodud projekt „Nutitund igasse kooli“ on üle-Eestiline projekt, milles osalejad jagavad kogemusi digiõppe kasutamisest nii lasteaedades, koolides kui ka kutsekoolides. Sellest on kujunenud üks laiapõhjalisemaid ja insipireerivamaid haridusuuendusprojekte, kus osalevad tuhanded õpetajad. Tänu projektile on hakanud uuenduslikud meetodid levima klassist klassi ja koolist kooli.

Birgy on suutnud kaasata Nutitunni-algatusse ettevõtteid, kes panevad välja auhindu parimatele, ta teeb koostööd haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti informaatikaõpetajate seltsiga. Kord kuus valmib tema käe all intervjuu ja persoonilugu ühest aktiivsest nutitunni korraldajast.

Birgy on aidanud pöörata uue lehe õppetöösse suhtumises ja digitaalse kirjaoskuse tõstmisel, muuta töö haridussektoris atraktiivsemaks ja tõsta inimeste hinnangut õpetaja elukutsest. Birgy on innustanud ja julgustanud õpetajaid ja õpilasi avastama uusi vahendeid ja võimalusi teadmiste vahendamiseks ja omandamiseks. Tänu temale on digikoostöö tõusnud täiesti uuele ja enneolematule tasemele.

Tähelepanuta ei saa jätta Birgy Lorenzi tegevust netiturvalisuse propageerijana. Ta on välja töötanud digiohutuse mudeli, projekti „Targalt internetis“ nõukogu liige, koostanud õppe- ja teavitusmaterjale, mis toetavad õpilaste digipädevuste omandamist, ning temaatilisi ülesandeid koolidevahelisele võistlusmängule „Nutikalt netis“. Tema digiteemalisi artikleid on ilmunud nii kodu- kui ka välismeedias.

Birgy on kõnelenud paljudel konverentsidel üle maailma, tutvustanud Eesti IT-haridust Jaapanis, Ameerikas, Saksamaal ja paljudes teistes riikides ning võõrustanud oma koolis sisuliselt igal nädalal teemast huvitatud väliskülalisi, nende seas näiteks Yorki hertsogit ja prints Andrew’d.

Birgy on Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht, Eesti informaatikaõpetajate seltsi asutaja ja juht, informaatika ainenõukogu aktiivne liige ning Tallinna haridusameti IKT nõukogu liige, Eesti arvutiklubi ja küberkaitse liidu liige. Ta on Tallinna ülikooli lektor nuti- ja digiturbe alal ning kaitses seal hiljuti doktoritöö koolide digiturvalisuse teemal, mis tõstab teadlikkust internetis levivate ohtude eest. Ta on pälvinud nii aasta õpetaja kui ka Euroopa õpetaja tiitli. Samuti töötab ta tänavu aasta maist Tallinna tehnikaülikoolis küberolümpia projektijuhi ja teadurina.

Birgy teeb oma tööd hingega ja naudib seda kogu südamest. Ta on siiras ja avatud mõtlemisega, väga motiveeriv ning innovaatiliste tegemiste ja suure töövõimega suur eeskuju paljudele.

„Kui igaüks meist teeb oma õpilastega digipiisa, siis kokku saab sellest digiookean,“ on Birgy ise öelnud.

Swedbank AS


Alates 2012. aastast on Swedbank Eesti algatuse Tagasi Kooli strateegiline partner, kelle toel on saadud teha külalisõpetamine alaliselt kättesaadavaks kõigile Eesti õpetajatele ja inimestele.

Viimase nelja aasta jooksul on umbes 450 Swedbank Eesti töötajat korraldanud umbes 400 üldhariduskoolis rohkem kui 1000 raha-, digitarkuse- ja karjäärialast külalistundi. Neis on osalenud rohkem kui 25 000 õpilast.

Et julgustada töötajate külalisõpetamist, toimuvad pangas iga-aastaselt temaatilised seminarid. Igal töötajal on võimalus võtta töölt üks vaba päev, et minna külalisõpetajaks ka kaugemate piirkondade koolidesse. Külalisõpetamine on haaranud töötajaid telleritest tippjuhtideni. 2016. aasta jooksul püüti jõuda võimalikult kaugetesse paikadesse.

Swedbank Eesti on jaganud külalisõpetamise kogemust teiste ettevõtete ja organisatsioonidega, et võimalikult paljud inimesed võiksid saada külalisõpetajateks ning iga õpetaja leiaks enda aine ja õpilastega sobivate teemade käsitlejaid.

Swedbank on aidanud luua avatud ja tasuta veebiplatvormi, mille kaudu saavad õpetajad võtta kontakti vabatahtlike külalisõpetajatega. Infosüsteemi kasutab 1500 õpetajat 455 koolist ja vabatahtlikuks külalisõpetajaks on ennast pakkunud 2500 inimest, kes on kolme viimase aasta jooksul korraldanud külalistunde vähemalt 70 600 õpilasele. Paljudes koolides on külalisõpetajateks kaasatud vilistlased.

Peale selle on Swedbank toetanud sihtasutust Noored Kooli, mis on samuti andnud olulise panuse Eesti hariduse kvaliteedi tõusu ja sellesse, et haridus oleks avatum ning käiks kaasas ühiskonna arenguga.

Swedbank Eesti ja Tagasi Kooli teevad koostööd eesmärgi nimel, et iga Eesti kodaniku auasi oleks käia vähemalt kord aastas koolis ja jagada külalisõpetajana oma teadmisi ning kogemusi tulevase põlvkonnaga.

 

Mart Noorma – Tartu ülikooli dotsent 


Mart Noorma on Tartu ülikooli endine õppeprorektor, laiemalt tuntud Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendajana ning teadust populariseeriva telesaate „Rakett 69ˮ kohtunikuna, kuhu tema kutsel kaasati 2017. aastal ka kutseõppurid. See on õpilastele, lapsevanematele ja ühiskonnale andnud kindlustunde, et kutseharidus on väärtus, mitte tupiktee.

Mart Noorma on Tartu kutsehariduskeskuse nõunike kogu liige. Selles ametis on tal alati häid ideid ja ettepanekuid kooli arengus kaasa rääkimiseks. Mart on veendunud, et Tartus on kaks väga head kooli: Tartu ülikool ja Tartu kutsehariduskeskus, kus noortel (ja ka täiskasvanutel) on võimalus õpinguid jätkata. Oma tegevusega tugevdab ta Tartu kui hariduslinna kuvandit veelgi.

Mart on aastaid olnud Eesti tudengisatelliidi programmi nõustaja, kes on kogenud, et millegi olulise loomiseks on vaja nii häid teoreetilisi teadmisi kui ka kuldseid käsi.

Ta räägib kirglikult vajadusest tuua haridusse rohkem probleemipõhist õpet. Just sellist, mille rõhk ei oleks faktide tuupimisel ega jätaks lõpetanut diplomi saamise järel abitult ringi vaatama ja hõbekandikul kingitusi ootama. Mart on öelnud, et kui tahame Eestis teadmistepõhist majandust edendada, tuleb juba koolinoortele näidata, et ka tarkuse ja nupukusega on võimalik suuri asju korda saata ning tulevikus head raha teenida. Mart mitte ainult ei räägi sellest, vaid ka teeb seda.

Mardil on suurepärane oskus suurelt mõelda, kuid seejuures suudab ta ka inimesi veenda ja panna neid uskuma, et kõik on võimalik. Alates 2011. aastast ETV eetris vaatajaid paeluv ja Euroopa üheks parimaks haridussaateks peetud telesaade „Rakett 69ˮ on kindlasti näide hariduse ning teaduse väärtustamisest ühiskonnas. Mart Noorma on selles teadust, teadmisi ja oskusi populariseerinud alates 2012. aastast. Ta on öelnud, et saate eesmärk on innustada noori püüdlema elus suurte sihtide poole. Kogemus, mille võistlejad saavad, on palju suurem kui lihtsalt esinemisoskused või suhtevõrgustiku laiendamine. Vaadatavusest olulisem on selle saate lai kandepind ja mõju ühiskonnas hariduse väärtustajana.

Aasta haridusasutuse aasta teo nominendid

 

Eesti II Noorte Metsaülikool – Viljandi gümnaasium


Eesti II Noorte Metsaülikool on unikaalne algatus, kus väärtustatakse ja arendatakse teadusmõtlemist teadlaste juhitud erialadevahelistel aruteludel.

Tegevuse eesmärk oli jätkata üle-eelmisel aastal käivitatud Eesti noorte metsaülikooli traditsiooni, mis toetab gümnasistide teadmisjanu, ärksameelsust ja algatustahet. Plaanis oli tutvustada gümnaasiumiõpilastele eri teadusvaldkondade inimesi, nende tegevusi ja töö sisu, seost igapäevase praktilise eluga ning tulevase elukutsevalikuga. Eesmärk sai täidetud. Toimus edukas Eesti II noorte metsaülikool, mille vastu oli suur huvi. Noored said kohtuda valdkonnaspetsialistidega, toimusid sisutihedad arutelud ja huvi järgmise metsaülikooli toimumise vastu ainult kasvas.

Noorte metsaülikool on eelkõige suunatud gümnaasiumiealistele noortele. Metsaülikooli kava koostamisse olid kaasatud riigigümnaasiumide õpilasesindused, kes said esitada ettepanekuid ürituse korraldamiseks. Metsaülikooli kõige olulisem tulemus on noorte ettepanekud Eesti tervisepoliitika probleemkohtade kohta. Ettepanekud edastati sotsiaalmeedias.

Eesti tippteadlaste teadmiste ja kogemuste edastamine on tugev motivaator ka õpetajatele, et täiendada oma teadmisi ning oskusi eri valdkondades. NMÜ korraldusse kaasatud õpetajad ja õppejõud saavad osa suurepärastest loengutest ning seminaridest.

Noorte metsaülikooli algatusse ja elluviimisesse on kaasatud võimalikult laia huvideringiga koostööpartnerid, kes kõik on huvitatud kaasaegse kooli ning haridussüsteemi arendamisest.

Metsaülikooli tullakse igal aastal kokku ühiselt valitud teema arendamiseks. Diskuteeritakse teadlaste algatatud teemadel, mis loenguruumis ajapuuduse või põhjalikkuse tõttu nõuavad pisut pikemat käsitlemist. Koos ollakse mitu päeva, mille jooksul saadakse osa ühistest aruteludest, loengutest, töötubadest, õpitakse erinevatest seisukohtadest ja otsitakse paljude lahenduste seast parimaid. Arutelude kaudu jõutakse edasiviivate ideedeni ja nende praktiliste lahendusteni.

Noorte metsaülikool on noorte ühise õppimise ja tegutsemise kogukond, kus kujundatakse usalduslik õhkkond. Sellises keskkonnas kujunevad ideed tegevusteks. See on koht, kus tuleviku Eesti oma ala tipptegijad võivad kohtuda. Kui viia noored kokku arvamusliidritega, teadlastega ja teiste särasilmsete akadeemiliste huvidega noortega, tekibki uus õpikeskkond.

Garage48 Hardware & Arts – Tartu ülikool ja Eesti kunstiakadeemia 
 

Tartu ülikool ja Eesti kunstiakadeemia on koos sihtasutusega Garage48 juba neli aastat edukalt korraldanud füüsiliste prototüüpide arendamisele suunatud tehnoloogia ja disaini häkatlone „Garage48 Hardware & Arts”.

Kui Alvo Aabloo (TÜ) ja Anu Piirisild (EKA) pöördusid viis aastat tagasi Garage48 poole ettepanekuga panna omavahel koostööd tegema tehnoloogia-, disaini- ja turundusvaldkonna inimesed, ei osanud keegi arvata, et sellest üritusest saab valdkonna inimeste seas nii oluline verstapost, mida oodatakse pikisilmi, nüüdseks juba mitte ainult Eestis, vaid ka naaberriikides.

„Garage48 Hardware & Arts” on aidanud luua loomuliku läbikäimise EKA kunstivaldkonna ja TÜ tehnikaerialade tudengite vahel. Tekkinud kontaktvõrgustiku kaudu teatakse üksteise tegemistest, uurimistöödest ja tehnilistest võimalustest palju rohkem, mis omakorda soodustab interdistsiplinaarseid koostööprojekte. Mõlemad koolid toetavad sündmust rahaliselt.

Igal aastal on üritusele kaasatud õppejõude nii osalejate kui ka mentoritena. Neile on saadud kogemus oluline. See aitab tuua uusi perspektiive õppetöösse, võimaldab leida uusi koostöökontakte ja annab aimu, millised on kaasaegsed prototüüpimise võimalused ning milliseid piire on võimalik ületada.

Ürituse teeb ainulaadseks see, et tugevalt on omavahel integreeritud tehnoloogia, disain ja turundus ning tehakse füüsilisi prototüüpe. Osalejad saavad kohapeal kasutada TÜ mehaanika- ja digilaborit, 3D printereid ja aserlõikust. Prototüüpide ehitamiseks on varutud hulgaliselt elektroonikavahendeid. EKA omakorda varustab disainmaterjalide ja töövahenditega. Kaasatakse sponsoreid. Sellist 48-tunnist töötuba komplekteerida ja edukalt korraldada on ülimalt keeruline.

Iga osaleja võib tulla üritusele ideed esitlema ja kui ta saab kokku vajalike kompetentsidega meeskonna, tööle asuda. Või siis liituda tiimiga, kellel on meelepärase idee. Igal aastal on 48 tunni jooksul arendatud prototüübiks 18–21 ideed, korraga on osalejaid olnud 124–175.

„Garage48 Hardware & Arts” toimub TÜ Physicumis iga aasta veebruaris ja ootab uuenduslikke ideid või nutikaid lahendusi igapäevastele probleemidele. Kuna formaat soosib idufirmalikku mõtteviisi, tuleb osalejatel tegeleda lühikese aja jooksul ka ettevõtluse turunduspoolega. Eri distsipliinid töötavad külg külje kõrval, õpitakse tundma erisuguseid töömeetodeid, mis omakorda aitab tõsta lugupidamist teiste valdkondade töö vastu. Pannakse käiku kõik oskused, ja kui vaja, õpitakse kiirelt midagi juurde. Siin järelvastamise võimalust pole, prototüüp peab saama valmis või tiimi finaaliks lavale ei lasta – see on hea motivatsioon.

 

Pärnumaa kutsehariduskeskuse koostöö Pärnu linna ja maakonna lasteaedadega


Pärnumaa kutsehariduskeskuse toitlustusteeninduse, pagari- ja kondiitritoodete, tehnoloogia ning puiduerialade koostöö lasteaedadega on kestnud üle viie aasta.

Tehnikaõppeosakond on korraldanud Mai lasteaias poistepäevi, kus valida saab nelja töötoa vahel – puidu, metalli, ehituse ja auto – ja proovida ise mõnda töövõtet. Lasteaedadele on kingitud mängumaja ja teisi kutsekoolis valmistatud atraktsioone.

Pagar-kondiitri eriala õppijad on koos lasteaialaste ja nende isadega tähistanud isadepäeva praktilises tunnis, kus õpiti koos valmistama käsitöökomme. Samuti on korraldatud õpitube, milles lapsed õpivad valmistama küpsetisi ja maiuseid sünnipäevalauale. Pärast praktilist tööd kaetakse üheskoos laud ja mängitakse läbi sünnipäev.

Kooli õpperestoranis on korraldatud õhtusöök Pärnu linna lasteaedade kokkade võistlusel osalenutele, aga ka pimeõhtusöök lasteaiapersonalile ja lõuna lasteaiarühmale ning nende õpetajale. Lasteaialastele on õpetatud pirukate küpsetamist ja smuutide tegemist ning punutud neile juuksurisalongis patsid. Lasteaedadele on valmistatud südamenädalaks tervislikke võileibu, lõpupeoks suupistelaud ning tellimusel kondiitritooteid. Samuti on aidatud lasteaia juubelipidustuste ja kevadiste lõpupidude korraldamisel ning teenindamisel.

Esmakordselt Eestis korraldatakse lasteaedade eestvedamisel Pärnus lasteaiakokkadele kutsemeistrivõistlus, mille korraldusse on kaasatud kooli õppijad ja kutseõpetajad. Selles osalemine annab noortele erialaspetsialistidele enesekindlust, arendab professionaalset ja sotsiaalset arengut ning tõstab kutsehariduse mainet.

Nende ettevõtmiste käigus on lasteaialastes kasvanud huvi ja austus töö vastu, õppijad aga õppinud planeerimist, vastutamist, märkamist, hoolimist, koostöö olulisust ning saanud juhendamiskogemuse. Kui tavatundides põigatakse vastutusest sageli kõrvale, siis n-ö päris töö puhul ollakse valmis ühise tulemuse nimel õhinal ja kordi rohkem pingutama. Õpetajad saavad rakendada oma loovust ja koostööprojekt motiveerib neid genereerima pidevalt uusi ideid.

 

Viimati uuendatud: 4. mai 2018