Kes ja milleks kasutavad EHISe andmeid?

EHISe andmeid kasutavad oma igapäevases töös:
  • Haridus- ja Teadusministeerium;
  • õppeasutused;
  • kohalikud omavalitsused;
  • maavalitsused;
  • krediidiasutused;
  • Sotsiaalkindlustusamet;
  • Eesti Haigekassa;
  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet;
  • Ühendatud Piletid AS (ID pilet);
  • Eesti Üliõpilaskondade Liit;
  • Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kasutajad;
  • Töötukassa;
  • Kodakondsus- ja Migratsiooniamet;
  • Kaitseressursside Amet.
EHISes sisalduvaid isikustatud andmeid kasutatakse eelkõige erinevate rahastamisotsuste tegemisel. Statistilised andmed on aluseks analüüsidele ja aruannetele.

EHISe isikustatud andmete kasutamine

Isikustatud andmete esitamine riigiametitele ja krediidiasutustele võimaldab maksta erinevaid toetusi, väljastada õppelaenu ja sõlmida ravikindlustust, ilma et taotleja peaks õppeasutusest hankima tema andmeid kinnitava pabertõendi.
  • EHISe andmete põhjal ja kodanikuportaali www.eesti.ee kaudu saavad:
    • riigieksamite sooritajad näha enda tulemusi;
    • õpilased, üliõpilased, arst-residendid ja pedagoogid näha enda haridusega seotud andmeid. Näiteks saavad nad vaadata, millised on lõpetatud õppeasutused (alates 2000. aastast) ja mis õpingud on parajasti pooleli, samuti saab kontrollida (alates 2004. aasta kevadest) väljastatud põhikooli ja/või gümnaasiumi lõputunnistuste andmeid;
    • õppelaenu taotlejad enne laenutaotluse esitamist oma andmeid ise kontrollida. Ekslike andmete korral tuleks vigadest informeerida õppeasutust.

  • Krediidiasutused saavad EHISest andmeid õppelaenuõiguslike õpilaste, üliõpilaste, arst-residentide ning töötavate ja samal ajal ka õppivate pedagoogide kohta. Pank teeb õppelaenu taotleja kohta päringu ning positiivse vastuse korral sõlmib lepingu ja koostab maksegraafiku. EHISe andmete alusel otsustatakse ka soodustused lepingute ja maksegraafikute sõlmimisel. Andmed õppelaenuõiguslike õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide kohta saadetakse ka välisõppeasutuses õppivate isikute kohta.

  • Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogusse kantakse EHISest kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks ja lõppemiseks vajalikud andmed. EHIS saadab haigekassale iga päev automaatselt andmed, milles on toimunud muutused.

  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti päring tagastab Tallinna linna haldusterritooriumil tegutsevate õppeasutuste ja nendes õppijate nimekirja. Andmeid kasutatakse tervishoiuteenuse osutamiseks omavalitsuse koolides.

  • Sotsiaalkindlustusamet kasutab EHISe andmeid riiklike pensionid, puudega vanema toetuse ja peretoetuste maksmiseks ning õppelaenu osaliseks kustutamiseks. Andmete saamiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet, nagu krediidiasutusedki, vastava päringu.

  • Kaitseressursside Ameti päring edastab etteantud ajavahemikul sündinud meessoost isikute kõik kehtivad ja lõpetatud õppimised üld-, kutse- ja kõrghariduskoolides. Andmeid kasutatakse isikute kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja ajapikenduse saamiseks seoses hariduse omandamisega. Päringuga esitatakse ka andmed EHISe andmetel välisriikides õppivate isikute kohta.

  • Kodakondsus- ja Migratsiooniameti päringuga edastatakse nimekirja neist isikutest, kellele on väljastatud elamisluba õppimiseks ning kes on kindla perioodi jooksul immatrikuleeritud, välja arvatud või eksmatrikuleeritud kõrg- või kutseõppeasutustest. Andmed on vajalikud ülesannete täitmiseks migratsioonijärelevalve korraldamisel.

  • Töötukassa päringuga edastatakse andmed, mille alusel tehakse otsuseid isiku töötuks vormistamisel.

  • Sisseastumise infosüsteem – SAIS – võimaldab tudengikandidaadil (alates 2000. aastast) lõpetatud õppeasutuse ja sooritatud riigieksamite tulemuste andmed EHISest SAISi ümber laadida. Tudengikandidaadil ei ole vaja esitada lisadokumente paberil ega tõestada lõpudokumentide õigsust.

  • Haridus- ja Teadusministeerium kasutab EHISe õppurite registris sisalduvaid andmeid üldhariduskoolide “pearaha” arvestamisel. Vajalikud väljavõtted tehakse kaks korda aastas, 10. septembril ja 10. jaanuaril.

  • Kohalikud omavalitsused saavad EHISest andmeid oma territooriumil elavate õpilaste kohta, näiteks nende suundumisest teise omavalitsuse territooriumil asuvasse kooli. Vastavalt sellele, millise linna või valla koolis õpilane käib, toimub õpilaskoha rahastamine. Näiteks kui õpilane elab ühe ja õpib teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, makstakse ”pearaha” sellele omavalitsusele, mille territooriumil laps õpib.

    Igal kohalikul omavalitsusel on oma kasutajatunnused, millega EHISe süsteemi siseneda ja vajalikke andmeid saada. Andmed võimaldavad omavalitsustel analüüsida ja planeerida koolivõrku, rahastamist ja omavalitsuste vahelist koostööd.

  • Õppeasutustel on juurdepääs kõigile enda ning oma õpilaste ja pedagoogide kohta käivatele andmetele EHISes. Samuti on õppeasutustel kohustus EHISesse andmeid sisestada ning neid kontrollida ja muuta. Õppeasutuste jaoks on EHIS keskkond, kus hoitakse korrastatult oma tööks vajalikke andmeid.

  • Ühendatud Piletid AS - ID-pileti ostmisel tehakse päring, mis tagastab isikukoodi alusel õppuri õppetaseme. Tase näitab, kas õpilane õpib kõrg-, kutse- või üldhariduse õppetasemel. Antud päringu alusel on võimalik soodustusega piletite ostmine.

  • Eesti Üliõpilaskondade Liit - Teenust kasutatakse ISIC õpilaspileti, Eesti õpilaspileti ja ITIC pileti väljastamisel isiku õppimis- või õpetamisstaatuse kontrollimiseks ning pileti kehtetuks tunnistamisel isiku õppimis- või õpetamisstaatuse lõppemise kontrollimiseks.

EHISe statistiliste andmete kasutamine

  • EHISe andmete põhjal on võimalik saada kiiresti ja lihtsalt ülevaade üldhariduskoolide põhinäitajatest, mille hulka kuuluvad näiteks õpilaste arv õpetaja kohta, keskmine õpilaste arv klassis, klassikursuse kordajate osakaal õpilaste koguarvust jms.

    Selliseid näitajaid on võimalik võrrelda teiste samasse gruppi (valla- või väikelinnakoolid, maakonnakeskuste koolid, suurlinnakoolid, teeninduspiirkonnata koolid) kuuluvate koolide näitajatega. Võrdluse tulemused võiksid pakkuda huvi eelkõige lapsevanematele, kelle lapsed on kooli minemas või kooli vahetamas.

    Ülevaateid koolide põhinäitajatest saab avada EHISe avaliku vaate õppeasutuste alamregistris ja need on kättesaadavad kõigile. Põhjalikumad põhinäitajate aruanded on kasutajatunnuste alusel kättesaadavad koolijuhtidele, kohalikele omavalitsustele ja maavalitsustele. Neil on võimalik võrrelda andmeid vabalt valitavate perioodide vältel.

  • Alates 2005/2006 õppeaastast koostatakse Eesti Statistikaameti iga-aastane riiklik haridusstatistika EHISe andmete alusel. Õppeasutused ei pea enam paberkandjal statistikavorme täitma ja vabanevad seeläbi ühest mahukast lisatööst.

  • EHISe andmete põhjal valmivad Haridus- ja Teadusministeeriumis vajalikud analüüsid kõikide haridusvaldkondade lõikes.