EHISe avaliku vaate kasutajajuhend

Juhendis antakse ülevaade alamregistrite kasutamise võimalustest EHISe avalikus vaates. Iga alamregistri kasutamise juhend kuvatakse ka vastava alamregistri avamisel.
Kuna juurdepääs isikustatud andmetele on piiratud, puuduvad avalikust vaatest õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistri andmed, samuti osa pedagoogide alamregistri andmeid. Pedagoogide kohta on avalikus vaates kättesaadavad ainult andmed vabade ametikohtade kohta.
Avalikku vaatesse sisenedes avaneb esmalt õppeasutuste alamregister – Koolid.

KOOLID

Õppeasutuste alamregistris saab otsida koole erinevate tunnuste järgi ning vaadata koolide põhinäitajaid ja Eesti koolivõrgu kaarte.
Koole saab otsida:
  • liigi järgi – valikud rippmenüüs:
    • koolieelne lasteasutus
    • põhikool või gümnaasium
    • kutseõppeasutus
    • rakenduskõrgkool
    • ülikool
    • huvikool;
  • maakonna järgi – rippmenüüs on kõik 15 maakonda ning soovi korral ka valla või linna järgi;
  • omaniku järgi – valikud rippmenüüs:
    • riik
    • kohalik omavalitsus
    • äriühing
    • avalik-õiguslik juriidiline isik või tema asutus
    • mittetulundusühing
    • sihtasutus
    • kogudus;
  • õppekeele järgi – valikud rippmenüüs:
    • eesti
    • vene
    • inglise
    • soome
    • saksa
    • viipekeel (eesti keel)
    • viipekeel (vene keel)
    • eesti (keelekümblus);
  • nimetuse järgi – sisestada võib ka ainult osa nimetusest, siis otsib nimes sisalduvate täheühendite järgi.
  • registreerimisnumbri järgi – sisestada võib ka ainult esimesed numbrid.
Kui otsingu tulemuses puudub õppeasutus, mida otsite, siis proovige otsida ka vanade nimetuste ja likvideeritud asutuste seast. Selleks tehke vastav linnuke soovitud märkeruudus.
Otsingu tulemusena kuvatakse kooli nimetus, registreerimisnumber ja aadress. Kooli registreerimisnumbri ees olevale ikoonile vajutades avaneb lisainfo kooli kohta.
Otsingu tulemusena kuvatud põhikoolide ja gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja koolieelsete lasteasutuste registreerimisnumbrite ees on ikoon , millel klõpsates saab vaadata vastava kooli tegevusnäitajaid. Samasugused ülevaated avanevad ka siis, kui valida Koolide alamregistris menüü "Tegevusnäitajad".
Tegevusnäitajad on õpilasega/lapsega, personaliga ja õppeasutusega seotud informatiivsed näitajad, mida analüüsitakse õppeasutuse sisehindamise kontekstis. Koolieelse lasteasutuse tegevusnäitajad on näiteks keskmine laste arv rühmas, täiendkoolituses osalenud pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust, keskmine laste arv õpetaja ametikoha kohta rühmas, keskmine mänguväljaku suurus lapse kohta. Üldhariduskoolide tegevusnäitajad on näiteks hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine, klassikursuse kordajate osakaal põhihariduse omandajatest, koolikohustuse mittetäitjate osakaal põhikoolis, õpetajate vanuseline jaotus. Kutseõppeasutuse tegevusnäitajad on näiteks õpingute katkestanute osakaal õpilaste koguarvust protsentides, järgmisel haridustasemel edasiõppijate osakaal lõpetanute arvust protsentides, õpilasi ühe õpetaja ametikoha kohta, õpilasi arvuti kohta. Näitajaid saab võrrelda teiste samasse gruppi kuuluvate koolide näitajatega. Koolieelsete lasteasutuste võrdlusgrupid moodustatakse lähtuvalt lasteasutuse liigist ning laste arvust ning üldhariduskoolide võrdlusgrupid moodustatakse lähtuvalt üldhariduskooli tüübist, õpilaskontingendi erisusest ning õpilaste arvust.
Avades konkreetse kooli andmed, siis saate lihtsalt sama asutuse õppekavade juurde minna, kui kasutate lehekülje lõpus olevat nuppu „Õppekavad“.
Valides Koolide alamregistris menüü „koolivõrgu kaardid”, pakutakse esmalt võimalust laadida Macromedia Flash Player'it, kui see arvutis puudub.
Tegemist on kaardirakendusega, mille abil saab visualiseerida koolide asukohta, näidata koole tüüpide, astmete ja õppekeele alusel ning näidata muudatusi koolivõrgus aastatel 1994-2005. Lisaks asukoha infole on iga kooli kohta võimalik teada saada statistilisi andmeid.

ÕPPEKAVAD JA KOOLITUSLOAD

Õppekavade ja koolituslubade alamregistris saab uurida edasiõppimise võimalusi, näiteks missuguses koolis missuguste õppekavade järgi õpetatakse, kas on olemas koolitusluba ja kas õppekavad on akrediteeritud.
Koolitusluba annab koolitusõiguse eraomandis olevatele kõrgkoolidele. Koolitusluba on tähtajaline riiklik tegevusluba, tähtaja pikkus on tavaliselt õppekava nominaalne pikkus. Eraomandis olevate koolide õppetegevus koolitusloata õppekaval on ebaseaduslik.
Kõik kõrgharidust andvad õppeasutused, sõltumata omandivormist, saavad taotleda oma õppekavade akrediteerimist. Õppekava võib saada täisakrediteeringu (7 aastaks) või tingimisi akrediteeringu (3 aastaks). Akrediteering asendab sel juhul koolitusloa. Akrediteerimata õppekava alusel omandatud kõrgharidust tõendavaid diplomeid riiklikult ei tunnustata. Riiklikult tunnustatud diplomi saamise õigus on lõpetajal / lõpetanul ka siis, kui õpingute aluseks olnud õppekava on saanud positiivse akrediteeringu õpingute ajal või hiljemalt 2 aasta jooksul pärast õpingute lõpetamist.
Koolituslubasid saab otsida:
  • õppeasutuse järgi – rippmenüüs on õppeasutuste nimekiri;
  • loa numbri järgi – sisestada tuleb täpne number;
  • kehtivuse järgi – vastavas lahtris klõpsates toimub otsing ainult kehtivate koolituslubade hulgast;
  • väljaandmise ja kehtivuse lõppemise kuupäevade järgi – kuupäevad saab sisestada ise või valida kalendriaknas. Kuupäevad saab sisestada vaid juhul, kui ei ole märgitud „näita ainult kehtivaid“.
Vastavalt huvikooli seadusele on kooli pidajal õigus pidada huvikooli, kui see on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikoolidele eraldi koolituslubasid ei väljastata.
Õppekavasid saab otsida:
  • nimetuse järgi – sisestada võib ka ainult algustähe(d). Kui soovite otsida õppekava nimetuses esineva ja mitte ilmtingimata algava sõna järgi, siis tuleb sõna ette sisestada % -märk;
  • koodi järgi – sisestada tuleb täpne kood;
  • õppeasutuse järgi – rippmenüüs on õppeasutuste nimekiri;
  • õppekava sisu järgi – rippmenüüs on valikud, näiteks meditsiin, metsandus, sport, tehnikaalad, õigus jms;
  • haridustaseme järgi – rippmenüü valikus on erinevad õppekava tasemed;
  • vastuvõtu järgi – vastavas lahtris klõpsates toimub otsing ainult õppekavade osas, mille vastuvõtt on avatud.
Õppekava on võimalik otsida ka märgi „%“ ja fraasi järgi, kirjutades nimetuse otsinguvälja „%õmb“, leitakse kõik õppekavad, mille nimes esineb see sõnaosa. Otsingu tulemust on võimalik järjestada ka kasvavas või kahanevas järjekorras, kui vajutate otsingu tulemuse väljanimetusele (nimetus, õppekava kood, õppetase, staatus).
Otsingu tulemusel on ka lisaväljad andmete filtreerimiseks. Lisaväljad otsingu tulemusel on väljadele õppekava kood ja nimetus. Nendesse väljadesse saate märkida konkreetse alguse, mida soovite näha. Näiteks otsingu tulemuse nimetuse väljale märgite A tähe, siis kuvab ainult selle tähega algavad autorid.

LÕPUDOKUMENDID

Lõpudokumentide alamregister pakub võimalust kontrollida lõpudokumentide kehtivust. Kontrollida saab alates 2004. aasta kevadest välja antud põhikooli ja/või gümnaasiumi lõputunnistuste andmeid.
Lõpudokumendi otsimiseks tuleb sisestada:
  • dokumendi number
  • isikukood või sünniaeg.
NB! Andmete õigsus sõltub õppeasutustest – kui korrektselt on õppeasutus andmed sisestanud. Kui otsingu tulemusena ei leita andmebaasist otsitavat dokumenti, ei tähenda see, et niisugust dokumenti pole olemas. Probleem võib olla selles, et õppeasutus ei ole vastavat lõpudokumenti andmebaasi veel sisestanud. Dokumendi õigsuse kontrollimiseks tuleks sel juhul pöörduda vastava õppeasutuse poole.
Viimati muudetud:10.09.2018