Hariduskorralduslikud aktid Eesti Vabariigis
(kuni aastani 1940).

Siinne andmebaas kirjeldab ning võimaldab ka lugeda 1918-1940 toiminud Eesti Vabariigi hariduskorralduslikke akte.
Või ka mõne teise valdkonna seadusandlikke akte, mis riivamisi tollast hariduselugi (näiteks õpetaja sotsiaalseid tagatisi) puudutasid.
Ühelt poolt on see andmebaas meenutus: tänane Eesti Vabariik on ju toonase Eesti Vabariigi jätk.
Küllap ka hariduselus. Teiselt poolt, vahepeal oli pool sajandit mälu kustutada püüdvat okuptsioonivõimu ja jõhkrat tahet.
Siinne andmebaas võib siis pakkuda avastamisrõõmugi.

Eestis kehtisid 1918-1940 Eesti Vabariigi poolt kehtestatud seadused ja Eesti Vabariigi poolt tunnustatud seadused.
Näide viimati nimetatuist on siinses andmebaasis väljavõte linnaseadusest, mis sündis küll Vene tsaaririigis, kuid sätestas veel Eesti Vabariigiski linnaomavalitsuse ülesanded ja õigused haridusalal.
Vanim Eesti oma haridusseadus oli Maanõukogus 1917. a augustis vastu võetud Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus, mis Eesti Vabariigi algunädalail Riigi Teatajas avaldatuna sai aluseks järgnevaile haridusotsustustele ja aktidele.
Uuriva lugeja huvides pakub andmebaas ka kõnealuse seaduse 1. eelnõud ning selle arutelu protokolli.
Selsamal eesmärgil tutvustab andmebaas ka Avalikkude algkoolide seaduse 2. eelnõud a-st 1919.

Andmebaas püüab fikseerida ning huvilisele vahendada pea kõiki Eesti Vabariigi korralduslikke samme haridusalal Eesti Vabariigi esimesel toimeaastal. Niisama tähelepanelik püüab andmebaas olla 1940. a vägivaldse nn. juunipöörde eel ja järel hariduselus toimunu puhul.
Ajaliselt hiliseim n.ö seadusandlik akt on väidetavasti Vabariigi presidendi ülesandeid täitva Maksim Undi poolt allkirjastatud Välismaal asuvate riigireetjate ja nende perekonnaliikmete karistamise seadus 5. augustist 1940.

Andmebaas muidugi kirjeldab ja esitab täistekstidena kõiki toonase Eesti Vabariigi haridusseadusi ja püüdlikult ka määrusi.
Kuid eritähelepanu all on Haridusministeeriumi ringkirjad kui kiire ja mõjus moodus väljendada Haridusministeeriumi suhtumist, soovi või lausa nõuet mõne hariduselus aktualiseerunud probleemi puhul.
See žanr näitab toonast Haridusministeeriumi dialoogipartnerina hariduselus.

Haridus- ja Teadusministeeiumi tellimusel tegi kirjed, skaneeris tekstid ning töötles neid hea loetavuse huvides Ilmar Kopso.

 
  Hariduskorralduslikud aktid