Eestikeelsele haridusele üleminek

Kuidas näeb välja üleminek lasteaedades?

Eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üleminek peab toimuma 1. septembriks 2024. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias hakkab toimuma vaid eesti keeles. Eesmärk on tagada ka neile lastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, võimalus omandada alusharidus eesti keeles ja tasemel, mis annab piisava keeleoskuse eestikeelses keskkonnas hakkama saada, jätkata haridusteed eesti keeles ja lõimida nad eesti kultuuri- ja väärtusruumi.

Lasteaias toetatakse mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu. Üleminekut toetatakse pedagoogide koolitus- ja motivatsiooniprogrammiga, eesmärgiks on jätkuvalt ka õpetajate üldine palgakasv.

• Koolieelse lasteasutuse seadus

Mida saab lasteaed teha enne ülemineku tähtaega 1.09.2024?

Lasteaed saab teha õpetajate keeleoskuse kaardistuse, suunata õpetajaid Integratsiooni Sihtasutusse keeletaseme nõustamisele ja seal pakutavatele praktilistele eesti keele tegevustele ja ka koolitustele. Samuti saab taotleda Eesti Töötukassalt toetust keelekursuseks oma asutuses, luua oma õpetajatele õppimist soosiva paindliku graafiku, hinnata õpetajate oskusi ja täiendkoolitusvajadusi seoses eestikeelsele õppele üleminekuga, soovitada õpetajatele Haridus- ja Noorteameti koolitusi (metoodika, muutuste juhtimine jms).

• Vaata Haridus- ja Noorteameti koolituskalendrit

Kas lasteaia abiõpetajatele on planeeritud ka kvalifikatsiooninõuded ning lisarahastus?

Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on kavas kehtestada alushariduse ja lapsehoiu seaduses (valitsuse tegevuskavast lähtuvalt on eelnõu tähtaeg märts 2024). Abiõpetaja kutsestandard on praegu väljatöötamisel, loodetavasti valmib see 2023. aasta lõpuks.

Eestikeelsele õppele üleminek üks lasteaedade täiendusõppe prioriteetidest. Täienduskoolituse sihtrühmaks on lisaks lasteaia õpetajatele, juhtidele ja tugispetsialistidele ka abiõpetajad. 2023. aastal eraldati kohalikele omavalitsustele (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja piirkondlikud omavalitsusliidud) riigieelarveline toetus (haridus- ja teadusministri 3.03.2023 käskkirja nr 67 alusel), et edendada võrdsetel alustel Eesti eri piirkondades, sh munitsipaal-, riigi- ja eraüldhariduskoolides ja lasteaedades riiklike õppekavade rakendamist ning õpetajate ja õppeasutuste juhtide professionaalset arengut toetavaid tegevusi.

Kas sõimerühmad lähevad ka üle eestikeele õppele?

Kogu alushariduse läheb üle eestikeelsele õppele, sealhulgas sõimerühmad.

Kas vene kodukeelega lapsed võivad lasteaias rääkida omavahel vene keeles? Kas õpetaja võib nendega rääkida vene keeles?

Lapsed võivad omavahel rääkida muus keeles ning see ei ole keelatud ka õpetajale. Mingi osa suhtlusest toimub nagunii muus keeles – näiteks nutvat last lohutame ikka keeles, millest laps aru saab. Kui rühma kooslus on valdavalt venekeelne, siis õppe- ja kasvatustegevuse väline suhtlus toimubki tõenäoliselt suures osas vene keeles. Ent seejuures on oluline jälgida, millal ja kui palju saab suurendada eestikeelse suhtluse osakaalu. Eestikeelset suhtlust peab olema nii palju, kui see vähegi võimalik on. Õpetajad ja abiõpetajad loovad selleks õpikeskkonna, mis soodustab lapsel eesti keele omandamist vastavalt koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ja selle alusel koostatud lasteaia õppekavale. Laste eesti keele omandamist toetatakse mänguliste tegevustega, kus lapsed saavad võimalikult palju suhelda nii õpetaja kui rühmakaaslastega eesti keeles.

Koolides algab üleminek 1. ja 4. klassis, aga kuidas täpsemalt?

2024/2025. õppeaastal alustavad kõikides Eesti koolides 1. klasside õpilased õppetööd täies mahus eesti keeles ja ühtsete ainekavade alusel (välja arvatud eesti keele õpe). 4. klasside õpilased alustavad samuti kõikide õppeainete õppimist täies mahus eesti keeles. Eelmise õppeaasta õppekeelest aga sõltub, millise metoodika alusel toimub nii eesti keele kui ka eestikeelne aineõpe. Koolid, kus oli õppekeeleks vene keel ja eesti keelt õpetati esimeses kooliastmes ainult ette nähtud minimaalses tunnimahus, vajavad üleminekul kindlasti rohkem metoodilist tuge ja nõustamist. Seevastu keelekümblusmetoodikat rakendanud koolides tähendab üleminek eestikeelsele õppele esmajoones eesti keeles õpitavate õppeainete mahu suurenemist. Praegustes vene õppekeelega koolides on samuti võimalik rakendada keelekümblusprogrammi kogemusi.

Riikliku õppekava arendamise käigus tõstetakse eestikeelsele õppele ülemineku sujuvuse toetamiseks vene õppekeelega klassides eesti keele kui teise keele ainekavas 2023. aasta sügisest nädalatundide arvu kõigis kooliastmetes. Lisaks koostatakse riiklike õppekavade kõrvale metoodiliste soovitustega dokumendid, kus kirjeldatakse erinevaid võimalusi just konkreetse õppeaine omandamiseks. Riiklike õppekavade paindlikkus võimaldab koolidel õppekavas ja tunnijaotusplaanis luua oma lahendusi, kuidas üleminekul toimida ning eesti keele ja eesti keeles õpitavate õppeainete koormust üleminekuklassides õppeaasta kestel jagada. Et kohanemine eestikeelse aineõppega oleks üleminekuklassides lihtsam, on soovituslik alustada õppeaasta alguses suuremas mahus eesti keele õppimisega ning tegeleda vähem õppeainetega, mis eeldavad põhjalikumat keeleoskust.

Haridusasutustele pakuvad tuge Haridus- ja Noorteametis töötavad ülemineku strateegilised nõustajad ja keelevaldkonna nõustajad.

Ülemineku rakendamiseni on jäänud veidi rohkem kui üks õppeaasta, mille jooksul on igal koolil võimalik mõelda, kuidas muutustega toime tulla ning millest alustada. Samal ajal pakub riik juba sisulist tuge koolituste, toetuste ning koolide ja omavalitsuste strateegilise nõustamisega.

• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek)
• Loe lähemalt keelekümblusmetoodikast
• Loe lähemalt koolide ja koolipidajate nõustamisest
• Loe lähemalt õpetajate nõustamisest keelevaldkonnas

Mille poolest erineb varane keelekümblus sellest, mida kavandatakse ülemineku käigus 1. klassis?

Varase keelekümbluse mudeli alusel peaks 4. klassis algama osade ainete õppimine vene keeles, lisaks vene keele emakeelena õppimisele. Eestikeelsele õppele üleminekul neljandasse klassi jõudnud varase keelekümbluse klassidel venekeelseid aineid ei lisandu ning muutub ka vene keele kui emakeele õpe. Kohustuslike õppeainete loetelust kaob vene keel kui emakeel ning lisandub (lapsevanemate soovil) oma emakeele ja kultuuri valikaine. Kogu ülejäänud õpe (v.a võõrkeeled) on kuni põhikooli lõpuni eestikeelne.

Mil määral kohandatakse ainekavasid õppijate jaoks, kes alustavad üleminekut 4. klassis?

Eesti keele kui teise keele tundide maht tõuseb 2023. aasta sügisel 2 tunnilt 4 tunnini esimeses kooliastmes ja 4 tunnilt 5 tunnile teises ja kolmandas kooliastmes. Aastal 2024 võivad 4. klassid tõesti olla olukorras, kus õpilased on esimese kooliastme jooksul õppinud vene keeles ja eesti keelt teise keelena vaid 2-4 ainetundi nädalas. Neljandad klassid jätkavad eesti keele õppimist eesti keel teise keelena ainekava alusel, kuid juba suuremas mahus, vähemalt 5 tundi nädalas.

Lisaks on koolil võimalik koostada neljandate klasside tunnijaotusplaan keeleõpet toetavalt, st õppeaasta alguses õpivad õpilased suuremas mahus eesti keelt ja õppeaineid, milles nõrk keeleoskus ei mõjuta otseselt õpitulemuste saavutamist. Eesti keele paremat oskust eeldavad õppeained võivad jääda suuremas mahus õppeaasta teise poolde, kui õpilased on intensiivsema keeleõppe käigus oma eesti keele oskust täiendanud. Lisaks kasutatakse aineõppes erinevaid keelekümblus- ning lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikaid. Kuna riikliku õppekava õpitulemused on kooliastme-põhised, siis on koolil võimalus õpet ka vastavalt kohandada.

• Loe lähemalt keelekümblusmetoodikast

Kuidas lähevad eesti keelele üle teised klassid? 

2024. aasta septembris lähevad eestikeelsele õppele üle 1. ja 4. klassid. 2025. aasta septembris lisanduvad uued 1. ja 4. klassid ning aasta varem eestikeelsele õppele üle läinud jätkavad 2. ja 5. klassis. 2026. aasta septembris lisanduvad uued 1. ja 4. klassid ning siis toimub eestikeelne õpe juba 1., 2., 3., 4. 5. ja 6. klassis jne.  

Eestikeelsele õppele on lubatud ja võimalik üle minna ka seaduses nõutust suuremas mahus ja kiiremini, st rohkemate klasside osalusel, kui selline võimekus on olemas. Varem üle minevatele klassidele on koolipidajal võimalik taotleda ka kuni 40% või kuni 60% eestikeelse õppe pearahatoetusi. 

Kui kool on liitunud hilise keelekümbluse mudeliga, siis senise 6. klassis liitumise asemel on alates 2023. aasta sügisest võimalik rakendada hilist keelekümblust (vähemalt 60% eestikeelset õpet põhikooli lõpuni jääva perioodi jooksul) juba 4. klassis, 5. klassis ja ka 6. klassis (ning taotleda neile õpilastele lisaks pearaha, mis võimaldab maksta õpetajale kõrgemat töötasu).

• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek)
• Loe lähemalt keeleõppetoetustest

Kas üleminek eestikeelsele õppele toimub ka erakoolides? 

Erakool otsustab oma õppekeele üle ise, kuid peab samuti lähtuma riiklikest õppekavadest ning tagama õpilastele eesti keele oskuse, mis võimaldab õpilastel jätkata õppimist järgmisel haridustasemel. 

Juhul, kui erakooli pidamisega on seotud kohalik omavalitsus, tuleb õppekeele osas lähtuda põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, st üleminek eestikeelsele õppele peab algama 1. ja 4. klassis 2024. aasta septembrist.  

• Erakooliseadus

Kas ülemineku järel peavad kõik õpilased õppima eesti keelt emakeelena?

Keeleõpe, nagu iga teise aine õpe, peab lähtuma õpilase võimetest. Kui õpilane ei suuda õppida eesti keelt emakeelena, siis on lahenduseks eesti keele kui teise keelena õppimine.

Milline tugisüsteem on mõeldud õpilastele, kes lähevad eestikeelsele õppele üle 4. klassis? Millist ressurssi on selleks vaja?

Õpilaste toetamisel on oluline eelkõige toimivate meetodite rakendamine ja sobiva tempo valik. 4. klass on kooliastme esimene klass ja eestikeelsele õppele üle minnes on võimalik aineõpetust planeerida nii, et õpilase koormus on suunatud esmajoones eesti keele õppele. Aineõppes on võimalik keskenduda ainealasele sõnavarale ja terminoloogiale, mis annab võimaluse korrata varem õpitut ja loob aluse edasiseks aineõppeks. Peamine vajaminev ressurss on eelkõige ajaline, st õpetajal peab jääma aega erinevate metoodikate rakendamiseks. Selleks on võimalik vähendada 4. klasside õpetajate ainekoormust, säilitades õpetaja töötasu. Kuna eestikeelsele õppele üleminevatele 1. ja 4. klassidele rakendub uus toetus – pearaha – on selline koormuse ümberplaneerimine ja seeläbi õpilaste toetamine võimalik.

• Loe lähemalt keeleõppetoetustest

Kas koolid võivad hakata piirama õpilaste vastuvõttu, kui eesti keelt oskavaid õpetajaid napib?

Oluline on teha vahet, kas tegemist on õpilase elukohajärgse kooliga. Kui see on elukohajärgne kool, siis ei ole koolil alust õpilase vastuvõtust keelduda. Kui ei ole elukohajärgne kool, siis saab vastuvõtust keelduda vabade kohtade puudumisel.

Miks riik soosib segregatsiooni, õpetades eesti ja eesti keelest erineva emakeelega lapsi eraldi?

Lapsevanem on oma lapsele kooli valides vaba ja seda õigust ei ole plaanis kitsendada.

Kui edaspidi on kõik koolid eestikeelsed, kas omavalitsus võib eesti kodukeelega lapsi suunata endisesse venekeelsesse kooli, kui see juhtub olema kodule lähim kool? Näiteks Tallinnas.

Elukohajärgses koolis võib laps õppida, kuid ta ei pea selles koolis õppima, mille on valla- või linnavalitsus talle määranud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt arvestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Seadus ei ütle, kumb asjaolu on olulisem – kas lapse elukoha lähedus koolile või pere teiste laste õppimine samas koolis. Küll aga peab iga kool iga lapse individuaalsusi ja vajadusi arvestama ja tema potentsiaali maksimaalselt välja arendama.

Pärast 1. septembrit 2024. a ei ole Eestis enam alust rääkida vene õppekeelega üldhariduskoolidest (ega ka lasteaedadest). On vaid koolid, kus osaliselt toimub õppetöö eesti keele kõrval ka vene keeles. Kui kool on olnud ajalooliselt vene õppekeelega ega ole loonud võimalusi eesti keeles erinevate õppeainete õpetamiseks, siis koolipidaja ei suudaks tagada seadusega talle pandud kohustusi, kui ta määraks selle eestikeelse õpilase elukohajärgseks kooliks. Sellise kooli õppekeskkond ei toetaks eestikeelse õpilase arengut.

Samas kui endises vene õppekeelega koolis on eestikeelsete laste osakaal klassikomplektis valdav või kui klass koosnebki üksnes eesti keelt emakeelena kõnelevatest lastest, siis on keeruline näha selles probleemi. Koolide märgistamise asemel on oluline see, et kuidas on koolides tegelikkuses õpilastele arenguvõimalused loodud – kas on olemas eesti keelt oskav õpetajaskond, eestikeelne õppevara ning piisavalt samal tasemel eesti keele oskusega õpilasi. Lisaks tuleb arvestada, et eesti kodukeelega õpilaste õpetamiseks peab koolis olema eesti keele kui emakeele õpetaja. Endises vene õppega koolis, kus õpilaste kodukeel ei ole eesti keel, õpitakse eesti keelt teise keelena üldjuhul ka siis, kui kool on läinud üle eestikeelsele õppele.

See, et eestikeelsele lapsele määratakse elukohajärgseks kooliks endine vene õppekeelega kool, peaks olema pere teiste ja kolmandate laste puhul sisuliselt välistatud, kuna tuleb arvestada ka õdede-vendade õppimiskohta ja see tõenäoliselt ei ole endises vene õppekeelega koolis.

Arvestades, et kooli valik on seaduste kohaselt lapsevanema jaoks vaba, siis pole sõna „suunamine“ kasutamine üldse asjakohane. Vanem saab kaasa rääkida nii elukohajärgse kooli määramisel kui ka pärast seda kooli valikul, kuna elukohajärgses koolis õppimise kohustust Eesti Vabariigis ei ole.

Kas huvikoolid lähevad ka üle eestikeelele õppele?

Huviharidusel on üldhariduse kõrval väga oluline roll eesti keele omandamise toetamisel, sest huvitavate tegevuste käigus õpime justkui iseenesest ka keelt. Seetõttu on igati mõistlik viia ka  huvikoolides õpet läbi eesti keeles.  

Et rohkem õpetajaid suudaks noortele eesti keele õppimisel toeks olla, kavandame huvikoolide õpetajatele ja noorsootöötajatele metoodika koolitusi EL tõukefondide toel. Lisaks on võimalik huvikoolidel, olenemata omandivormist, taotleda Eesti Töötukassast töötajate eesti keele oskuse arendamiseks koolitustoetust. Integratsiooni SA viib läbi tasuta eesti keele koolitusi, milles on võimalik osaleda ka huvikoolide õpetajatel. Huvikoolide õpetajatel on võimalus taotleda ka keeleõppe kulude hüvitamist Haridus- ja Noorteametist, tingimusel, et koolitajal on Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba ja keeleeksam sooritatakse edukalt. 

• Loe lähemalt Eesti Töötukassa koolitustoetusest
• Loe lähemalt Integratsiooni Sihtasutuse koolitustest
• Loe lähemalt keeleõppe kulude hüvitamisest

Mis keeles hakkab toimuma üldhariduskoolides pakutav huvitegevus?

Et üleminek eestikeelsele õppele sujuks, tuleb muuta kogu koolikeskkond võimalikult eestikeelseks. Üldhariduskoolides toimuv huvitegevus on suurima mõjuga teiste toetavate tegevuste hulgas ja peab olema eestikeelne, et toetada kooli õppekeelt ja õppetegevust.

Kuidas või kust ma leian lapsele keelepraktika võimaluse? 

Programmi VeniVidiVici kaudu on juba aastaid võimalik eesti keelt praktiseerida kas neljanädalase õpilasvahetuse või virtuaalse keelepraktika raames. Virtuaalse keelepraktika raames otsitakse keelehuvilisele eakaaslasest mentor, kellega nelja nädala jooksul iganädalaelt 2-3 akadeemilist tundi eesti keeles vabalt suhelda. Õpilasvahetus annab võimaluse õppida kuni neli nädalat teise õppekeelega koolikeskkonnas, tutvuda sealse keskkonna tavade ja kommetega ning luua püsivaid sõprussuhteid uute klassikaaslastega. Programm on osalejate jaoks tasuta. Osalema on oodatud 7.–12. klassi õpilased, samuti kutsekeskhariduses õppijad, ja liituda saab igal ajal.

• Loe lähemalt VeniVidiVici kohta

Kuidas toimub üleminek kutseõppeasutustes?

Kutsehariduses toimub eesti õppekeelele üleminek kutsekeskhariduse õppeliigis, kus õpilased omandavad nii keskhariduse kui ka kutse. 2024/2025. õppeaastast kuni 2029/2030. õppeaastani peab kutsekeskhariduses olema õppekeeleks vähemalt 60% ulatuses eesti keel. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele kutsekeskhariduse õppekavadel õpinguid alustanud õpilastele hiljemalt 2030/2031. õppeaastaks. Enne seda kutsekeskharidusõppe õpinguid alustanud õpilastel võib õpingute lõpuni olla eesti keelest erineva keele osakaal kuni 40% kooli õppekavas määratud õppe mahust.

Milliste sammudega liigub kool eesmärgi suunas, sõltub eeskätt eesti keelt valdavate õpetajate olemasolust. Riik rakendab eesmärgi saavutamiseks mitmeid abinõusid, näiteks kõrgem palk Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele, täiendav lähtetoetus Ida-Virumaal esmakordsel tööle asuvatele õpetajatele, ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamine jne.

On oluline, et õpetajad tunneksid end oma töös kindlalt ja toetatuna. Selleks pakutakse kõikidele formaalhariduses töötavatele haridustöötajatele, sh kutseõppeasutuste õpetajatele, aga ka huvikoolide õpetajatele, noorsootöötajatele ja tugipersonalile alates 2023. aasta sügisest täienduskoolitusi keeleõppemetoodikast, LAK-õppest, lõimingust, tandemõppest jne. Kavas on pakkuda täiendavat eesti keele õpet kutseõppuritele alates 2023. sügisest tegevuskavade voorude alusel (jälgige infot).

Kas hariduslike erivajadustega õppijad peavad ka eestikeelsele õppele üle minema?

Näeme, et praktilisel tasandil saame eesti keeles õppimist eeldada ainult õpilaste puhul, kelle jaoks on see näidustuste järgi võimetekohane. Ka praegu näeb seadus ette erinevaid võimalusi õpilase toetamiseks õppetöös – rühmaõpe, Iihtsustatud õppekava jne. Samad võimalused kohalduvad ka keeleõppele. Õpilaste puhul, kel on raskusi oma emakeeles õppimisel, ei saa eeldada, et nad oleks võimelised õppima võõrkeeles. Muidugi on ka hariduslike erivajadustega lastel elus vaja eesti keele oskust ja sellest peab kool erandite tegemisel lähtuma.

Kuidas saab hariduslike erivajadustega õpilasi toetada eestikeelsele õppele üleminekul?

Ministeerium on koostanud juhendmaterjali haridusasutustele ja lastevanematele eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks.  

• Juhendmaterjal haridusasutustele ja lastevanematele eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks.
• 30.05.2023 toimus juhendit tutvustav infotund. Salvestus; materjalid

Mis saab logopeedi vajavatest lastest? Kas venekeelsed logopeedid võivad jääda tööle?

Venekeelsed logopeedid saavad edasi töötada, kui neil on olemas vajalik kvalifikatsioon ning nende eesti keele oskus vastab nõutud tasemele (B2). Logopeed võib osutada lapsele teises keeles logopeedilist abi kooli või lasteaia siseselt ja väljaspool kooli või lasteaeda, vajadusel kaasates selleks lisaabi.

Milline peab olema sisseostetud teenusepakkuja (logopeed, eripedagoog jne) keeleoskuse tase?

Sisseostetud tugispetsialisti keeleoskuse tase peab vastama samadele tingimustele, nagu koolis või lasteaias töötavatel spetsialistidel. Teenuse kvaliteet ei saa seetõttu halveneda, et direktor või haridusasutuse pidaja teeb otsuse ametikoha täitmise asemel koolis või lasteaias osta teenust sisse teenusepakkujalt, olgu selleks omavalitsuse enda tugikeskus või erasektori teenusepakkuja.

Millised on kvalifikatsiooninõuded spetsialistidele, kes töötavad venekeelsete HEV-õpilastega?

Kui vaadata asjakohases määruses eripedagoogi kohta sätestatut, siis eripedagoogi puhul on erinevalt pedagoogist (õpetajast) keeleoskusnõue seotud mitte teenuse osutamise keelega, vaid õpilaste kui teenuse tarbijate emakeelega.

Kuidas hinnatakse HEV laste võimekust õppida lasteaias eesti keeles? Kui pool rühma ei saa õppida eesti keeles, kas siis avatakse ühe rühma asemel kaks? Kes selle kinni maksab?

Koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahvis 8 sätestatakse (1. septembrist 2024), et erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond on lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu jõukohane.

Alushariduse tagamine on kohaliku omavalitsuse kohustus ning ka koolieelsete lasteasutuste rahastamine toimub valdavalt kohaliku omavalitsuse vahenditest. Seadus ei kohusta rühma kaheks jagama. Tõenäoliselt on enamuses (venekeelsetes) lasteaedades palju erinevaid rühmi, mille vahel saab lapsed ümber paigutada, vastavalt sellele, kas laps on suuteline eesti keeles õppima või mitte.

• Koolieelse lasteasutuse seadus
• Haridus- ja teadusministri määrus "Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord"

Kas lasteaia tasandus- ja arendusrühmades on vaja iga lapse õppekeele osas Rajaleidja otsust? 

Rajaleidja koolivälises nõustamismeeskonnas ei ole eraldi menetlust lapsele sobiva õppekeele määramiseks. Milline on lapsele sobilik õppekeel, otsustakse muu toe määramise raames.  

Kui laps on juba suunatud Rajaleidja otsusega tasandusrühma, kas lasteaed peaks ta uuesti Rajaleidjasse saatma? 

Ei pea tingimata. Kui on näha, et eesti keelele üleminek tekitab lapsele raskusi, siis toimige nii, nagu mistahes muudel juhtudel, kus on vajalik olnud Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovitus. 

Mis keeles tegeleb lasteaia logopeed nende lastega, kelle emakeel on vene keel?

Logopeed tegeleb lapsega tema emakeeles, kui logopeedil on selline võimekus olemas. See ei tähenda, et venekeelsete lastega tegelev logopeed vabaneks eesti keele oskuse nõudest, mis on praegu B2 tase.  

Mis tasemel peavad oskama eesti keelt tugispetsialistid? Kus see täpselt kirjas on? 

Keeleoskuse nõuded on kehtestatud valitsuse määrusega „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. 

Eripedagoog – eesti keeles teenust osutava eripedagoogi keelenõue on C1, mitte eesti keeles teenust osutaval eripedagoogil B2 (§ 8 punkt 7 ja § 9 punkt 9). 

Logopeed – eesti keeles teenust osutava logopeedi keelenõue on C1, mitte eesti keeles teenust osutaval logopeedil B2 (§ 8 punkt 7 ja § 9 punkt 9). 

Koolipsühholoog – eesti keele oskuse nõue on C1 (§ 9 punkt 8). 

Sotsiaalpedagoog – eesti keeles teenust osutava sotsiaalpedagoogi keelenõue on C1, mitte eesti keeles teenust osutaval sotsiaalpedagoogil B2 (§ 9 punkt 7 ja § 8 punkt 6). 

• Valitsuse määrus „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“.

Muutused tekitavad stressi ja õpilased võivad vajada psühholoogilist tuge. Kas on plaanis värvata rohkem tugispetsialiste?

Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond. Vajadusel on õpilasel õigus saada tuge nii õpetajatelt kui tugispetsialistidelt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt loob võimalused tugispetsialistide teenuse rakendamiseks kooli pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor.

Kas vene keel kaob koolist täielikult?

Klassis, kus õppetöö toimub täielikult eesti keeles, ei ole vene keel enam kohustuslik õppeaine. Õpilasele, kelle kodune keel erineb eesti keelest, ja sama kodukeelega lapsi on koolis vähemalt kümme, võimaldatakse õpilase ja lapsevanema soovi korral õppida oma emakeelt ja kultuuri 1. klassist alates kahe nädalatunni ulatuses.

Kuidas toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õppijat tema emakeele hoidmisel ja arendamisel?

Emakeele ja kultuuri õpet võimaldatakse kohe 1. klassist ning sellel on kindlasti oluline roll õpilase emakeeleoskuse ja indentiteedi kujunemisel.

Eestis kõneldakse emakeelena ligi 250 keelt, kuidas saavad lapsed neid õppida?

On oluline, et ühe kooli baasil oleks olemas vähemalt kümme last, kes soovivad oma emakeele ja kultuuri õpet. Kui nii palju lapsi ühes koolis pole, on lisaks võimalus võtta ühendust konkreetse rahvusvähemuse seltsiga. Haridus- ja Teadusministeerium rahastab emakeele ja kultuuri õpet seltside loodud rahvusvähemuste huvikoolides.

• Loe lähemalt rahvusvähemuste huvikoolidest

Kui kooli A- või B-võõrkeel ühtib lapse emakeelega, kas ta hakkab siis emakeelt võõrkeelena õppima?

A-võõrkeelena on võimalik õppida inglise, prantsuse või saksa keelt. Kui lapse kodune keel ühtib koolis õpitava A-võõrkeelega, pakutakse talle võimalust valida A-võõrkeelena õppimiseks üks ülejäänud kahest keelest.

B-võõrkeele õpet on võimalik asendada oma emakeele ja kultuuri õppega ning sellisel juhul ei toimu see kindlasti samas rühmas keelt algajana õppijatega. Asendamisel on oluline silmas pidada, et B-võõrkeelt ning oma emakeelt ja kultuuri õppides on sihttase ja õpitulemused erinevad.

Kuidas toimub üleminek koolides, kus osa õppetööd toimub näiteks saksa või inglise keeles?

Koolid, kus on enne 12.12.2022 tehtud seadusemuudatusi valitsuse otsusega tehtud erand õppekeele osas, saavad jätkata senistes tingimustes.

Lisaks saavad eesti keelest erinevas emakeeles toimida koolid, kus rakendatakse IB-õppekava. Alates 2023. aastast saab ka IB-õppekaval õppivale uussisserändajale taotleda eesti keele lisaõppe toetust.

• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek)
• Loe lähemalt keeleõppetoetustest

Kas ülemineku järel peavad kõik õpilased õppima eesti keelt emakeelena? 

Keeleõpe, nagu iga teise aine õpe, peab lähtuma õpilase võimetest. Kui õpilane ei suuda õppida eesti keelt emakeelena, siis on lahenduseks eesti keele kui teise keelena õppimine.  

Kust tulevad sobivad õppematerjalid? Kes ja millal need ette valmistavad?

Eesti keele kui teise keele õppeks on loodud palju erineval tasemel õppematerjali, mis paikneb praegu üsna laiali. Olemasolevad metoodilised ja õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse. Materjalid tehakse õpetajatele kättesaadavaks nii e-Koolikotis kui ka õppekavaveebis.

Keeleoskuse toetamiseks tasandusõppes võib kasutada lihtsustatud õppekava alusel loodud õppematerjale, mis on algajale keeleõppijale jõukohased, visuaalselt hästi haaratavad ja kompaktsed. Õppematerjalid on kättesaadavad hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamise veebilehel, e-Koolikotis ja Opiq keskkonnas. Lisaks leiab e-Koolikotist keelekümblusprogrammi ja LAK-õppe põhimõttel koostatud õppematerjale. Eesti keele Instituut on koondanud eesti keele õppematerjalid Sõnaveebi õpetaja tööriistade alla.

Plaanis on luua ka uusi õppematerjale, mis põhinevad kaasaegsetel teadmistel õppematerjalide ülesehitusest ja loogikast ning nendes tagatakse tasemele vastavus. Õppematerjalid koostatakse üld- ja kutsehariduse õpilastele. Nende koostamise töögruppidesse kaasatakse keelevaldkonna eksperte teadus- ja arendusasutustest, seniseid õppematerjalide koostajaid ning tegevõpetajaid. Nii olemasolevatest kui ka uutest õppematerjalidest soovitame õpetajatel valida neid, mis on õpilaste seisukohast kõige sobilikumad, ning jätta kõrvale need, mis pole õpilastele kas vanuse või raskusastme tõttu veel jõukohased või muul põhjusel kõige otstarbekamad.

• Loe lähemalt e-Koolikotist
• Loe lähemalt hariduslike erivajadustega õpilaste õppevarast
• Loe lähemalt õppekavaveebist
• Loe lähemalt eesti keele õppematerjalidest Sõnaveebis
• Soovitused eesti keele kui teise keele õppe läbiviimiseks (Ukrainast saabunud laste ja noorte kontekstis, kuid kasutatavad ka laiemalt, eelkõige viited lk 14–16)

Mis saab keelekümblusest, kas keelekümblusprogramm kaob?

Keelekümblusprogramm toetab eesti keelest erineva kodukeelega laste eestikeelset õpet lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) põhimõtete ja metoodikatega. Keelekümblusprogrammi rakendatakse Eestis alates 1998. aastast ning kõik keelekümbluse kasuks otsustanud koolid ja õppijad on liikunud juba pika sammu eestikeelse õppe suunas. Eestikeelne õpe ei alga tühjalt kohalt ning seda tänu lapsevanematele, kes on usaldanud oma lapsed keelekümblusesse juba 30 aastat.

Kui 2030. aastaks on eestikeelsele õppele üle mindud, on keelekümblusprogramm oma ülesande eestikeelsele õppele üleminekul täitnud ja eesti keelest erineva kodukeelega laste õpetamise head praktikad on levinud igasse Eesti kooli. Keelekümbluspõhimõtteid ei kao kuhugi, vaid aitavad eesti keelt paremini õppida igal ajal. Võrgustikul ja valdkondlikel koolitustel on oluline roll ka edaspidi.

• Loe lähemalt keelekümblusest
• Haridus- ja teadusministri määrus "Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord"

Ülemineku tegevuskavas räägite koolide nõustamisest. Kes seda teeb?

Eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks valmistab ministeerium ette mitmekülgse nõustamisteenuse korraldamise. Kohalike omavalitsuste haridusjuhtidele ja -spetsialistidele ning haridusasutuste juhtidele pakuvad tuge esialgu kaks strateegilist nõustajat, kes töötavad Haridus- ja Teadusministeeriumis. Ida-Virumaa strateegiline nõustaja on Pille-Riin Kristmann ([email protected]) ning Harjumaa ja Tallinna nõustaja Natalia Kond ([email protected]). Nõustamised saab kokku leppida e-posti vahendusel.

Nõustajad pakuvad haridusasutustele abi personali arendamisel, näiteks kuidas kaasata töötajaid muutuste elluviimisse ja kaardistada koos juhiga nende valmidust üleminekuks, sh arvestades keeleoskustaset, metoodika valdamist ning lõimitud aine- ja keeleõppe oskusi. Vajadusel aitab nõustaja koolijuhil leida sobivad lahendused personali arendamiseks ning luua töötajatele koolitustel osalemist ja õpinguid võimaldava töökeskkonna. Nõustajad aitavad ka dokumentatsiooni korrastamisel, näiteks võivad vajada ülevaatamist ja uuendamist asutuse põhimäärus, arengukava koos selle juurde kuuluva tegevuskavaga, õppekava, üldtööplaan ja sisehindamise kord ning koostada tuleb eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava.

Toetust pakutakse ka küsimustes, kuidas luua ja arendada eestikeelset õpet soodustavat koolikeskkonda, toetada eestikeelset õpet haridusasutuses toimuva huvitegevusega, arendada koostööd kogukonnaga ja taotleda ülemineku perioodil võimalikke toetusi.

Esmajärjekorras nõustatakse haridusasutusi, kellel on ülemineku alguse tähtaeg lähemal või kes on avaldanud soovi alustada üleminekut varem kui 1. september 2024. Eelisjärjekorras tegelevad nõustajad nende haridusasutustega, kellele on järelevalve käigus tehtud ettekirjutusi, mis tuleb kindlaks tähtajaks täita.

Kes nõustab õpetajaid?

Lisaks omavalitsuste ja haridusasutuste juhtide strateegilisele nõustamisele pakutakse metoodilist tuge ka õpetajatele. Haridus- ja Noorteamet on loonud keelevaldkonna 15 nõustajast koosneva võrgustiku. Nõustajad osalevad TLÜ arenguprogrammis "Keelevaldkonna nõustamine tõenduspõhiste muutuste koostöiseks juhtimiseks haridusasutuses". Nõustaja aitab haridusasutuse õpetajaid keelevaldkonna väljakutsete sõnastamisel ja viib läbi individuaal- või koolimeeskonna rühmanõustamisi.

• Täpsem info õpetajatele suunatud keelevaldkonna metoodilise nõustamise kohta on leitav SIIT. 

Kust veel saab õpetaja nõu ja tuge eestikeelse õppe läbiviimiseks?

Eesti keele kui teise keele õpetajate liiduga on ühinenud üle saja õpetaja. Koos teistega saab osaleda liidu suvekoolis ja üritustel või liituda Facebook'is keelekümbluse ja LAK-õppe grupiga.

2023. aasta sügisel algavad mitmed ESF toel korraldatavad koolitused (keeleõppe metoodika, LAK-õpe, keelekultuuri loomise, ainealase sõnavara ja rände teemadel).

• Loe lähemalt Eesti keele kui teise keele õpetajate liidust
• Vaata keelekümbluse ja LAK-õppe gruppi Facebook'is

Kuidas hakkab ministeerium kontrollima muudetud seaduse täitmist?

2022/2023. õppeaastast alates kavandatakse temaatiline järelevalve eesti keele ja eestikeelse õppe korraldusest prioriteetse tegevusena. Igaks õppeaastaks koostatakse õppeasutuste valim, tagamaks järelevalve süsteemsus. Valimisse võetakse nii koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid kui kutseõppeasutused. Erisuseks võrreldes varem läbiviidud järelevalvetega on Keeleameti kaasamine eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse, et kindlustada järelevalve kõrge kvaliteet, anda õpetajatele edasiviivat tagasisidet ja parendada õppe kvaliteeti.  

Milleks saata keeleinspektorid koolitundidesse, keda selline kontrollimine aitab?

Tõepoolest andsime Keeleametile võimaluse õpetajate keeleoskusnõuete kontrollimisel jälgida ka õppeprotsessi, sh teha koolides järelevalvet vajadusel ka klassiruumis. Keeleameti inspektorid on aastaid kontrollinud õpetajate eesti keele oskust, kuid oluline on saada teavet ka selle kohta, kuidas õpetajad praktilises õppetöös eesti keelt kasutavad. Seetõttu kaasatakse järelevalvesse ka haridusvaldkonna asjatundjaid, kes osakavad märgata õpetaja pedagoogilisi kompetentse. Eelkõige on see suunatud õppija ja õpetaja toetamiseks õppeprotsessi tõhusamal toimimisel.

Kas peab muutma koolide põhimääruseid ja õppekavasid ning taotlema uut tegevusluba, kuna neis kõigis on õppekeel välja toodud?

Tegevusloa taotlemise protsessi pole vaja uuesti läbi käia. Küll aga peavad kõigis dokumentides toodud detailid ühtima kõigi seadusemuudatustega. Koolid peavad koostama ülemineku tegevuskava, milles näidatakse ära just nende asutuses planeeritavad tegevused, vajalikud sammud ning elluviidavate muudatuste ajakava. See on oluline nii praeguste kui tulevaste õpilaste ja lapsevanemate jaoks. Kuna 11. märtsil 2023 jõustusid nii põhikooli (sh lihtsustatud) kui ka gümnaasiumi riiklike õppekavade muudatused, on koolil nagunii kohustus oma õppekavad muudatustega kooskõlla viia.

Kuidas hakkab nägema välja erandite taotlemine?

Eestikeelsele õppele ülemineku eelnõus nähakse ette sätted eestikeelsele õppele ülemineku kohta. Muuhulgas nimetatakse ära klassid, mille osas koolipidaja saab otsustada, et õppetöö läbiviimine toimub muus keeles kui eesti keeles. Näiteks 2024/2025. õppeaastal ei saa valla- või linnavolikogu sellist otsust teha 1. ja 4. klasside puhul ning ainus võimalus eesti keeles õppetööd mitte läbi viia on taotleda valitsuselt erandi tegemist konkreetse klassi kohta. Taotlus osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Valitsus otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Otsustamisel tugineb valitsus enda moodustatud valitsuskomisjoni arvamusele.

• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek)

Kellele võib määrata sunniraha kuni 9600 eurot, mille eest ja kas ainult üks kord? 

Sunniraha kuni 9600 eurot saab Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt läbiviidava haridusliku järelevalve raames määrata ainult juriidilisele isikule, kui varasemalt tehtud ettekirjutus on jäänud tähtajaks täitmata. Sunniraha määramise eesmärk on mõjutada kohustuse adressaati oma kohustusi täima. Sunniraha on võimalik määrata korduvalt ja erinevas ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. 9600 eurot on maksimaalne võimalik sunniraha suurus. Sunniraha võib rakendada ka väiksemas määras. 

Kui palju üleminek eestikeelsele haridusele maksab ja kust see raha leitakse?

Riigieelarvest antavad lisavahendid 2023. aastal on 41 miljonit eurot, millest 15 miljoniga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 miljoni eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse. Järgmise nelja aasta peale on täiendavate rahaliste vajadus riigieelarvest kokku ca 300 miljonit eurot. Täiendavalt panustab riik üleminekusse järgmise seitsme aasta jooksul EL tõukefondide vahendid, millest keelepoliitikasse on planeeritud investeeringuid suurusjärgus 46 miljonit eurot.

• Loe lähemalt programmist "Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine".

Miks tahab riik ülemineku nii kiiresti ära teha?

Tegevuskava eestikeelsele õppele minekuks valmis 2021. aasta novembris tollase valitsusliidu ajal. 2022. aasta oktoobris järgmiselt valitsuselt rohelise tule saanud tegevuskava on selle täiendatud ja täpsustatud versioon. Mis veelgi olulisem, me ei alusta üleminekut nullist. Väga palju on juba ära tehtud. Tublimate koolipidajate ja koolide jaoks on üleminek eestikeelsele õppele asjade loomulik käik ega valmista vähimatki peavalu. Nii neile kui ka üleminekuks vähem valmis olijatele ulatab riik tugeva abikäe, pakkudes nii toetusi, koolitusi kui ka nõustamist.

Üleminekust on räägitud juba 30 aastat, aga seda pole toimunud. Mis nüüd teisiti on?

Praegu on olemas selge ühiskondlik ootus üldise eestikeelse hariduse järele. Viimane, 2020. aasta integratsiooni monitooring näitas, et vaid 11% eesti keelest erineva kodukeelega lapsevanematest soovib oma lapsele ainult venekeelset haridust. Viimastel aastatel on selgelt näha, et eestikeelsetes õppeasutustes suureneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv – põhikoolis keskmiselt üle tuhande õpilase võrra aastas. Venekeelsetele koolidele pole aineõpetajaid Eestis ette valmistatud juba 30 aastat ja seetõttu on võimatu paralleelse haridussüsteemiga jätkates õppe kvaliteeti säilitada.

Üleminekut eestikeelsele haridusele pole varem sellises mahus planeeritud. Sel korral on ka meetmete pakett väga laiapõhjaline ja eesmärgi saavutamiseks tegeletakse kõigi väljakutsetega. See omakorda eeldab märkimisväärseid investeeringuid, mis on 2023. aastaks tagatud, et protsessi otsustava etapiga alustada.

• Loe lähemalt integratsiooni monitooringust

Kas info erinevatest keeleõppe võimalustest on kuhugi kokku kogutud?

Ülevaate eesti keele õppimise võimalustest leiab Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) veebilehelt. INSA:

• annab keeleõppe huvilisele nõu enda analüüsimiseks ja eesmärkide seadmiseks;
• korraldab eesti keele majade tööd ja pakub nõustamist, näiteks aitab õppijal täpsustada tema keeleoskustaseme ja leida sobivad õppeviisid;
• eesti keele majades toimuvad eesti keele klubid ja eesti keele kohvikud;
• pakub erinevatel tasemetel eesti keele kursuseid täiskasvanutele;
• juhib keelesõbra programmi;
• soovitab iseseisva õppe võimalusi ja õppematerjale.

Ministeerium korraldas 15. veebruaril 2023 infotunni haridustöötajate eesti keele õppest haridusasutuste juhtidele ja pidajatele.

• Vaata infotundi ja infotunni slaide

Kuidas saan ise, ilma kursustel käimata, eesti keelt õppida?

Iseseisev keeleõpe sobib nii neile, kes soovivad ise keelt selgeks saada, kuid kindlasti ka neile, kes käivad kursustel. Madalamate keeletasemete iseseisvalt omandamiseks on loodud riigi toel e-õppe kursused Keeleklikk (0-A2 tase) ja Keeletee (B1 tase). Mõlemad on kasutatavad inglise, vene ja osaliselt ka ukraina keele baasil.

Lisaks on Tartu Ülikooli teadlased loonud mobiilirakenduse SayEst, mis on mõeldud eesti keele häälduse harjutamiseks.

• E-õppe kursused Keeleklikk ja Keeletee
• SayEst mobiilirakendus eesti keele häälduse harjutamiseks
• Vaata ka teisi tasuta kasutamiseks mõeldud keskkondi, mida tutvustatakse INSA veebilehel

Kas mulle kompenseeritakse keeleõppe kulud?

Eesti keele õppele tehtud kulude hüvitamist saab taotleda Haridus- ja Noorteametist. Hüvitist saavad taotleda inimesed, kes on tasemeeksami positiivselt sooritanud. Eesti keele õppe läbi viinud koolitusasutusel peab olema ministeeriumi tegevusluba.

• Loe lähemalt keeleõppekulude hüvitamisest ja eesti keele tasemeeksamitest

Mida saab tööandja teha oma töötajate riigikeele oskuse parandamiseks?

On oluline, et tööandja loob keskkonna, kus eesti keeles töötada ja suhelda. Keskkond peab soosima keele kasutamist – andma võimalusi eesti keeles suhelda ja lubama teha vigu.

Töötukassa maksab tööandjatele koolitustoetust, et vajaduspõhiselt töökollektiivides toetada eesti keele õpet. Koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse asutus.

• Loe lähemalt Eesti Töötukassa koolitustoetusest

Mida pakub programm "Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine"? 

Euroopa Liidu kaasrahastatud programmi "Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine" eesmärgiks on toetada eesti keelest erineva emakeelega laste, õpilaste ja täiskasvanute eesti keele õpet, parandada eestikeelse õppe kvaliteeti ning tagada keelevaldkonna e-teenuste kättesaadavus. Muuhulgas arendatakse programmi raames keeleõppe metoodikaid ning hindamise ja testimise meetodeid, integreerides nendesse kaasaegset keeletehnoloogiat. Programmi oluliseks osaks on ka keelevaldkonna professionaalide järelkasvu soodustamine, sealhulgas eesti keele kursuste pakkumine vähemalt 2500 haridustöötajale.  

Programmi tegevused on kavandatud kuni 2029. Aastani. Aastatel 2023-2029 suunatakse kokku ligi 46 miljonit eurot eesti keele kui teise keele õpetamisse, sealhulgas eestikeelsele haridusele ülemineku tegevustesse. Programmi maksumusest 70% tuleb Euroopa Sotsiaalfondist ja 30% on Eesti riigi kaasfinantseering. Programmi elluviimisel on Eesti Keele Instituudi partneriteks Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet.  

• Loe lähemalt programmist "Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine".

Õigusaktid Riigi Teatajas

Seadused

Määrused

Ministeeriumi juhendmaterjalid

Ministeeriumi infotunnid

Nõustamine

Koolitused, kursused

Metoodika, õppevara

Uuringud, andmed

Muu