Pressikonverentsi slaidid

Seni on koolijuhi professionaalsusele pööratud vähe tähelepanu. Samas osutavad rahvusvahelised uuringud, et kooli taseme tõstmisel on võtmeroll just koolijuhil, kelle professionaalsus kindlustab hariduse ühtlase kvaliteedi ning võrdsed võimalused õpilastele. Direktorist sõltub ka õpetajate töökeskkond ja seeläbi motivatsioon.

Eesti detsentraliseeritud haridussüsteemis on koolipidajatel ja koolijuhtidel suur iseseisvus, mis tähendab ka suurt vastutust. Seetõttu peavadki nii riik, omavalitsused, ülikoolid, koolijuhtide ja ka õpetajate ühendused tegema koostööd meie koolijuhtide taseme tõstmisel.

Tulevane koolijuht saab oma põhioskused juba ülikoolist, kuid kõrgemat haridust andvate õppeasutuste roll peab kestma edasi ka direktorite täiendõppes. Oma osa heade koolijuhtide väljaõpetamisel on ka praegustel koolijuhtidel, kes saavad jagada oma häid kogemusi kolleegidele.

Heade kavatsuste kokkuleppele allkirjastavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Eesti Linnade Liidu esindajad.

Asso Ladva
avalike suhete osakonna konsultant
735 0153

Rein Joamets
avalike suhete osakonna konsultant
735 0155

Lisamaterjal:
Koolituslubade komisjoni pöördumine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo poole ning ministri pöördumine hariduspartnerite ja riigikogu kultuurikomisjoni poole 

Ministeeriumile saadetud hariduspartnerite arvamused:
Eesti Haridusfoorumi ekspertgrupi hinnang 
Eesti Lapsevanemate Liidu arvamus
Eesti Õpilasesinduste Liidu arvamus 
Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse arvamus

Minister Jaak Aaviksoo sõnul peab noortel olema õigus ja võimalus rääkida kaasa neid puudutavate otsuste tegemisel. „Ainult nii kasvab peale põlvkond, kes julgeb ja tahab valikuid teha ning tõepoolest soovib osaleda Eesti elu paremaks tegemisel – olgu see siis kohalikul või üleriigilisel tasandil,“ rääkis minister Aaviksoo.

Võrreldes eelmise aastaga osaleb rohkem noori huvihariduses. Eelmisel aastal käis huvikoolides üle 1500 noore rohkem kui aastal 2011. Lisaks avati üle 100 uue huvikooli. Kokku on huvikoolides õppijaid ligi 70 000. Noorsootööasutuste nagu näiteks noortekeskuste ja huvikoolide arv on suurenenud 773-ni. Maakondades ja suuremates linnades on kuue aastaga noortekogude arv tõusnud 85-ni. Seega on Eesti noorte osalusvõimalused kohalikul tasandil viimaste aastatega oluliselt paranenud.

Aasta jooksul kaardistati noorsootöö tugevused ja arendamist vajavad valdkonnad neljakümnes kohalikus omavalitsuses. Sealhulgas vaadati, kas teenused on noortele kättesaadavad ja kas nad on kohalikul tasandil neid puudutavatesse otsustesse kaasatud. Tulemused näitavad omavalitsustes tehtava noorsootöö jätkuvalt head taset, samuti on tõusnud omavalitsuste huvi kvaliteedihindamisel osalemise vastu.

Alustatud on ka noortevaldkonna uue arengukava koostamist aastateks 2014-2020, mille eesmärk on noorte iseseisvate valikute avardamine ja neile asjatundliku toe pakkumine otsuste tegemisel. Riik soovib rohkem noori haarata huviharidusse, noortekeskuste tegemistesse, noorteühendustesse ja noortelaagritesse. Eeskätt tuleb erinevaid noorsootöö viise edendada piirkondades, kus neid on napilt ning jõuda sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate noorteni.

Kui noorel tekivad mured või ta satub pahandustesse, peab ta saama asjatundlikku abi ja tuge. See tähendab, et noorsootöötajad peavad ühtlasi olema kuritegevuse ja narkomaania ennetajad. Eeskätt püütakse senisest paremini lahendada neid probleeme, mis jäävad sotsiaal- ja haridusvaldkonna piiridele.

Rein Joamets
avalike suhete osakonna konsultant
735 0155

Aasta võõrkeelealane tegu 2013 võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid jne.

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms  ̶  eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

2013. aasta eelisteemad:

1. Uue tehnoloogia kasutamine keeleõppes

Tehnoloogia on meie igapäevaelu lahutamatu osa ja leiab kasutamist pea kõigis valdkondades, k.a keeleõpe. Uus tehnoloogia keeleõppes, keeleoskuse testimine arvuti või muu tehnoloogia abil, eri meetodite kasutamine keeleõppes, internetipõhine ja kaugõpe jpm on muutunud tõhusaks vahendiks võõrkeelte õpetamisel ja õppimisel. Sotsiaalvõrgustike loomine ja kasutamine hariduslikel eesmärkidel toetab mitmekeelsuse arengut ja loob tingimused piirideta suhtlemiseks. Teistes ainetes (nt looduained) kasutatavad võõrkeelsed arvutiprogrammid, simulatsioonimängud jms toetavad samuti võõrkeelte oskuse arengut, isegi juhul, kui seda seni väga selgelt teadvustatud ei ole.

Uuenduslikud õppemeetodid ja uus tehnoloogia mitmekesistavad traditsioonilist keeleõpet ja võimaldavad luua veebipõhised kursusi, mis tagavad juurdepääsu ka neile õppijaile, kes eelistavad iseseisvat suhtlemist õpetajaga teiselpool ekraani ning kellele sellisel viisil õppimine on nauditav.

2. Mitmekeelne õpikeskkond (klassiruum)

Mitmekeelne õpikeskkond tähendab eelkõige erinevate emakeeltega või mitut keelt rääkivaid õpilasi, kutseõppeasutuste õppureid, üliõpilasi ja täiskasvanud õppijaid. Mitmekeelsus ja -kultuurilisus klassis on samaaegselt nii väljakutse kui ka võimalus vaimselt rikastuda. Mitmekeelses õpikeskkonnas on kaalukas osa õpetajal, kes peab õpetades arvestama muutunud keskkonnaga ja õpilastega, väärtustama mitmekeelsust ning õpilaste oskusi ning kohandama oma õpimeetodeid.

3. Keeleõppe ja mitmekeelsuse toetamine ning neid väärtustavate hoiakute kujundamine

Tunnustatakse asutusi/ organisatsioone/ isikuid, kes märkavad ja mõistavad oma liikmete/ töötajate võõrkeelte õppimise soove ja vajadusi; soodustavad mõtestatud ning tulemuslikku keeleõpet ja panustavad sellesse. Samuti tõstetakse esile asutusi, organisatsioone, isikuid, kelle tegevus toetab ning soodustab keeleõpet ning positiivset suhtumist sellesse, st keeleõppe positiivsete hoiakute kujundamist.

Taotluse esitajaks võivad olla nimetatud projektiga/algatusega seotud isikud või organisatsioonid. Oma kandidatuuri võib esitada teo sooritaja ise, kui leidub vähemalt üks soovitaja (sel juhul tuleb esitada ka soovitaja kontaktandmed). Taotlus esitatakse elektrooniliselt küsimustele vastamise vormis. Vt küsimused SA Archimedes hariduskoostöö keskuse kodulehel www.archimedes.ee/hkk  ja menüüst keeleõpe.

Taotlusi saab esitada kuni 10. juunini 2013 (hiliseim postitempli/saatmise kuupäev) hariduskoostöö keskusele, SA Archimedes 10125, L. Koidula 13 A, märgusõna „Tunnuskiri 2013”.

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskiri on rahvusvaheline tunnustus. Tunnuskirja saajad valib esitatud kandidaatide hulgast välja žürii. Silmapaistvamatele tunnuskirja laureaatidele antakse ka rahaline preemia. Tunnuskirjad ja preemiad antakse üle sügisel, täpsem info septembris.

Lisaks soovitame tutvuda üleeuroopaliste kriteeriumidega SA Archimedes kodulehel.

Lisainfo: 697 9212,  made.kirtsi@archimedes.ee ja 735 0223, tonu.tender@hm.ee

Sel aastal esitati konkursile 3155 kirjatükki kolmes kategoorias: kõik sõnad sama algustähega, r-täht puudu ja võimalikult palju täpitähti. Kõige agaramad olid nooremate vanuserühmade kirjutajad: lasteaedadest 3. klassini 1348 ja 4.-6. klassini 1130. Žürii kätte jõudis 296 tööd, millest valiti välja 26. Neile antakse täna pea- või eriauhinnad.

Žüriis osalesid ja õpilaste töid hindasid idee autorina lastekirjanik ja ajakirjanik Tiina Kilkson, Keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees Toomas Liivamägi, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uurija Jaanika Palm, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esimees Aime Klandorf, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia teadur Kadri Vider, Tartu Ülikooli keeletoimetaja Marika Kullamaa ning ajakirjanik Raimu Hanson.

Tänavuste tööde vastu on uurimishuvi üles näidanud nii eelžüriis osalenud Kirjandusmuuseum kui põhižürii töös osalenud Eesti keeleressursside keskus.

Täiendav info:
Age Rosenberg
avalike suhete osakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0128, 528 3153

www.hm.ee/opilasvoistlus2013

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo peab konverentsil ettekande „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast ja sellega seotud väljakutsetest“.

„Me oleme Euroopa Liidu toel üles ehitanud päris võimeka teaduse, mis paistab mõnes valdkonnas ka üleilmselt silma. Kuidas seda võimekust meie üldise heaolu kasvuks rakendada, on päris paras pähkel ja sellest ei piisa, kui teadlased isekeskis seda pureda püüavad. Me peame tegema seda koos – teadlased, ettevõtjad ja poliitika kujundajad, ainult siis võime edule loota,“ põhjendas ühisarutelu vajadust haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Visioonikonverentsi avab Riigikogu esimees Ene Ergma. Ettekannetega esinevad veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Stockholmi Ülikooli, Arengufondi ning ettevõtjate esindajad.

„Ma näen ja usun, et Eesti teaduses peitub palju huvitavaid võimalusi, mida me ei ole siiani piisavalt kasutanud. Selle nimel tasub rohkem vaeva näha, siis ei jää ka edu tulemata,“ kinnitas ettevõtja Allan Martinson.

Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatasid 2012. aastal uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise. Koos teadlaste ja ettevõtjatega ning poliitika kujundajate ja elluviijatega seatakse tulevikusihte ja kavandatakse tegevusi, mis vastaksid kiiresti muutuva maailma ja meie ühiskonna vajadustele ning toetaksid koos teiste riikidega Euroopa Liidu edenemist.

Konverentsi kava ja lisainfo: http://www.hm.ee/index.php?05132988

Konverentsi saab jälgida otseülekandes: http://www.uttv.ee

Ülekannet edastab ka Postimees.ee: http://www.postimees.ee/1238152/reedel-postimehe-otseulekanne-konverentsilt-eesti-teadus-uhiskonna-ja-majanduse-veduriks/  

Rein Joamets
avalike suhete osakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155

Aasta esimese kolme kuu jooksul oli õpetajate keskmine palk omavalitsuste andmetel 841 eurot. Riik eraldas aasta alguses omavalitsustele keskmiselt 915 eurot õpetaja ametikoha kohta. Positiivsete näidetena , kus kolme kuuga on muutus eriti suur, võib esile tuua näiteks Kernu valda, jaanuaris maksti seal õpetajatele keskmiselt 779 eurot, märtsis koguni 1178 eurot. Luunja valla raamatupidamisandmete järgi maksti seal jaanuaris õpetajatele keskmiselt 689 eurot ja märtsis 816 eurot kuus.

Omalt poolt panustasid kokkuvõttes kõige enam täiendavalt õpetajate palka Mäetaguse vald, Rakvere vald, Varbla vald, Kernu vald, Illuka vald, Vihula vald, Kihelkonna vald, Põlva vald, Kõpu vald, Käru vald, Helme vald.

Kolme kuuga jäi välja maksmata 2,2 miljonit eurot
Kahjuks leiab mitu omavalitsust, kus õpetajate palk on jäänud madalamaks kui võimaldanuks ainuüksi riigi antud palgatoetus. Esimese kolme kuuga on üleriigiliselt õpetajatele välja maksmata enam kui 2,2 miljonit eurot palgatoetust, mis teeb iga õpetaja kohta keskmiselt 222 eurot.

Mõni vald on väitnud, et neil makstakse iga aasta lõpus preemiat, kuid omavalitsuste andmetel on mitmes piirkonnas jäänud igas kuus ametikoha kohta välja maksmata enam kui 100 eurot. Omavalitsuste eneste raamatupidamisandmete põhjal on esimese kolme kuu jooksul jäänud iga sealse õpetaja ametikoha kohta välja maksmata: 897 eurot Õru vallas, 614 eurot Narva-Jõesuu linnas, 597 eurot Ülenurme vallas, 540 eurot Nõva vallas ja 532 eurot Tallinnas.

Märtsi seisuga oli kümnes omavalitsuses õpetajate kolme kuu keskmine palk alla õpetajate miinimumpalga, 715 euro. Esmane tagasiside on näidanud, et näiteks mõnes vallas kiideti eelarve heaks alles aprillis ja otsustas palgatõusu tagasiulatuvalt, samuti oli probleeme ekslike andmete esitamisega, need vead lubasid omavalitsused parandada.

Koostöö on muutunud konstruktiivsemaks
Haridus- ja Teadusministeeriumil on hea meel, et koostöö omavalitsustega on muutunud konstruktiivsemaks. Valdav enamus omavalitsusi ja koole on tänaseks teadlikud, millistel alusel riik igakuist palgastatistikat koostab. Üldjuhul on jõutud ühise arusaamani, et läbipaistvus suurendab usaldust ning enim võidavad sellest õpetajad ja koolid.

Ministeeriumi kodulehelt õpetaja palga rubriigist leiate:

• info omavalitsustest, kus olid erinevused arvestusliku palga ja tegeliku palga vahel kõige suuremad
• õpetajate palgaülevaate
• kokkuvõtte maakondade lõikes kõrgeimat ja madalaimat keskmist palka maksvatest omavalitsustest

____________________
Palgaanalüüsi oleme avaldanud nüüdseks juba kolm korda ning praeguseks peaks valdav enamus omavalitsusi, sealseid raamatupidajad või koolijuhte teadma, mida ministeerium avaldab ja millise metoodika alusel seda arvutatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi igakuise munitsipaalkoolide õpetajate töötasustatistika ülevaate alus on omavalitsuste eneste aruandlus. Riigi raamatupidamise reeglite ning andmete puhastamise tõttu avaldame ülevaateid viivitusega. Riik eraldas jaanuaris kõikidele omavalitsustele kogu aasta haridustoetuse, mille hulgas on ka õpetajate töötasutoetus. Haridustoetuse numbrid olid omavalitsustele teada juba eelmise aasta lõpus ja valitsus kinnitas need ametlikult jaanuari teises pooles.

Jaanuari seisuga on Eestis 482 üldhariduskooli, mille pidajad on kohalikud omavalitsused, kes eraldavad koolile ka eelarve. Riik annab omavalitsustele haridustoetust, millest ca 80% moodustab õpetajate töötasu toetus. Eelmisel aastal oli munitsipaalkoolide õpetajate palgatoetus 143 miljonit eurot ja tänavu jaanuaris eraldas riik omavalitsustele selleks 160 miljonit.

Tänavu omavalitsustele eraldatud palgatoetus on tunduvalt suurem kui oleks vaja ainult õpetajate miinimumpalkade maksmiseks. Jagades kogutoetuse, 160 miljonit eurot ligikaudu 10 870 õpetaja ametikohaga (Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel) seejärel 12 kuuga ning sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga, siis saaks ainuüksi riigi palgatoetuse abil omavalitsuste õpetajate keskmiseks palgaks ca 915 eurot.

Miinimumpalgad (õpetaja puhul alammäärad) on kvalifikatsioonile vastava õpetaja töötasu alumised piirid, millest madalamat tasu ei tohi täiskoormusega töö eest maksta. Tegelik palk on kirjutatud õpetaja töölepingusse ja palgatõus sõltub omavalitsuse poolt koolijuhile antud eelarvelistest vahenditest. Ühegi täiskoormusel kvalifitseeritud õpetaja palk ei tohi jääda väiksemaks õpetajate miinimumpalkadest ehk atesteerimisjärgsetest riiklikest alammääradest (nooremõpetajal ja õpetajal 715 eurot, vanemõpetajal ja õpetaja-metoodikul vastavalt 736 ja 889 eurot). Klassijuhatajast õpetaja miinimumpalk on vähemalt 10% kõrgem. Omavalitsuse või kooli tasandil võib leppida kokku kõrgemates, kuid mitte madalamates õpetajate miinimumpalkades. Sellest aastast on õpetajate palgatoetus ka sihtotstarbeline, mis tähendab, et kogu toetus peab jõudma koolide palgaeelarvetesse ning seeläbi ka õpetajate palkadesse.

Konverentsi plenaaristungi keskne teema oli diplomite vastastikune tunnustamine.  Plenaaristungil esines haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo koos Hiina kolleegiga. Mõlemas ettekandes peeti oluliseks rahvuslike diplomite tunnustusasutuste loomist ja koostöö tugevdamist ning ühistes kvaliteedi- ja tunnustusprintsiipides kokkuleppimist.

“Lisaks ühistele printsiipidele ja rahvuslikele tunnustusasutuste loomisele vajame me ka globaalset koostööd nende asutuste vahel, mis peaks algama vastava võrgustiku loomisest ning ühises keeles pidevalt uuendatava informatsiooni vahetusest,” sõnas minister Aaviksoo.

Üliõpilaste rahvusvaheline liikuvus kasvab, rahvusvaheline kogemus on hariduse oluline komponent, mida üha enam hindavad suuremad ettevõtted ja tööandjad. "Valitsuste kohustus on aidata kaasa rahvusvahelise hariduse edenemisele ja peamiseks teeks selle saavutamisel on usalduse kasvatamine väljaantavate haridusdokumentide vastu – iga välismaale õppima asuv noor peab olema kindel, et välismaal omandatud haridus on kodus tunnustatud ja hinnatud,” lisas minister.

2010. aastal õppis välismaal 5296 eestlast ja Eestis 1073 välismaalast (millele lisanduvad Erasmuse ja teised vahetusüliõpilased). Ka Aasia üliõpilaste arv Eestis ja Eesti üliõpilaste arv Aasias kasvab pidevalt. Eesti haridus- ja teadusministeerium on viimastel aastatel eraldanud enam kui 28 miljonit eurot rahvusvahelise koostöö edendamiseks kõrghariduses.

Konverents jätkub kahel päeval ja Eesti delegatsioonil on kavas ka kahepoolsed kohtumised. Järgmine Aasia-Euroopa haridusministrite konverents toimub 2015. aastal Lätis.

Rein Joamets
avalike suhete osakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155

Täiendavate asjaolude ilmnemisel tekkis vajadus teostada järelevalvet kogu kõrgkooli õppetegevuse üle. Selleks kaasati SA Archimedese Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kaudu ärinduse ja halduse valdkonna eksperte. Ekspertiisi tulemusel selgus, et nii Eestis kui ka Tšehhis oli õppetöö korraldus ebausaldusväärne ning kvaliteet ebarahuldav. Ühtlasi tuvastati mitmeid otseseid rikkumisi. Näiteks eksameid sooritati ja lõputöid kaitsti ebaloomulikult lühikese aja jooksul. Ühel tõendatud juhul läbiti 4-aastane õppekava 98 päevaga.

Politseile anti uurimiseks kolm rikkumist. Leiti tõendeid, mille kohaselt MJI pakkus õpet magistriõppe õppekaval, omamata selleks luba. Samuti on põhjust kahtlustada allkirjade võltsimist ning lisaks kasutas õppeasutus oma pitsatil riigivapi kujutist, mida tohib kasutada ainult riigiasutus.

Minister Aaviksoo sõnul pole küsimus ainult selles, et kõrgkool pettis riiki. „Eelkõige on petetud noori, kes heas usus asusid omandama Eesti kvaliteedinõuetele vastavat haridust. Lisaks on välisriigis tegeletud praktikaga, millel on ilmselged diplomite müügi tunnused,“ sõnas minister. „Eesti kõrghariduse mainet on kahjustatud nii kohapeal kui ka rahvusvaheliselt,“ rõhutas minister Jaak Aaviksoo.

Kõrgkooli diplomitöid on kaitstud teemadel, mis pole seotud õppekava eesmärkide ega oodatavate õpitulemustega. Näiteks õppekaval „Ettevõtte juhtimine“ kaitsti tšehhikeelne diplomitöö teemal „Ebatüüpilise autismiga lapse integreerimine tavaalgkooli“. Akadeemilisele õiendile oli kantud suvalisi, õppekavaga mitte seotud aineid. „Ettevõtte juhtimise“ õppekava lõpetanud inimese akadeemilisel õiendil on õppeained „Kesknärvisüsteemi füsioloogia“, „Elutegevuse ohutus“ jne.

Riiklikku registrisse (EHIS) on MJI esitanud valeandmeid. Muuhulgas polnud märgitud õppe ühe läbiviimise kohana Tšehhit. Üliõpilaste eelneva hariduse osas oli teatud info jäetud märkimata. Vähemalt ühel üliõpilasel puudus eelnev haridus, et üldse kõrgharidust omandada.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kinnitas riikliku järelevalve tulemused ning teeb valitsusele ettepaneku õppe õiguse tühistamiseks ärinduse ja halduse õppekavagrupis.

MJI üliõpilastel oleks võimalus jätkata oma õpinguid mitmes kõrgkoolis. Venekeelset rakenduskõrgharidusõpet ärinduse ja halduse õppekavagrupis viivad läbi ning omavad tähtajatut õppe läbiviimise õigust EEK Mainor, Euroakadeemia, bakalaureuseõpet Tallinna Tehnikaülikool.

Hetkel õpib MJIs venekeelsetel õppekavadel 397 üliõpilast (1.kursusel 43; 2.kursusel 77; 3.kursusel 101; 4. kursusel 176). Tulenevalt erakooliseadusest peab õppe õiguse kehtetuks tunnistamisel õppeasutus vastuvõtu lõpetama ning koostöös HTMiga tagama üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.

Riiklikku järelevalvesse kaasati ekspertidena sihtasutuse Archimedes esindajad ENIC/NARIC keskusest ja kõrghariduse kvaliteediagentuurist.

Riikliku järelevalve õiend

Rein Joamets
avalike suhete osakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155

Koolidelt tuli info, et võõrkeele eksamite üldine salvestamiskohustus on nende jaoks liialt koormav ning sellise hulga salvestiste haldamine suurendab bürokraatiat. Salvestamine võib liigselt suurendada ka eksami tegijate stressi.

Määrusesse lisati säte, mille kohaselt koostab eksameid korraldav asutus SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga valimi koolidest, kes on kohustatud alates järgmisest õppeaastast ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite suulised osad salvestama ning edastama seejärel salvestised analüüsimiseks SA-le Innove.

Valimis olevate põhikooli ühtsete lõpueksamite ja riigieksamite suuliste osade salvestised annavad riigile objektiivset infot, mida kasutatakse õppekava õpitulemuste, suulise eksami formaadi ja hindamiskriteeriumide parandamisel, samuti hindajate ja intervjueerijate koolitamisel.

Ministri määrus Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052013001

Rein Joamets
avalike suhete osakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155

Järgmisest aastast muutub võõrkeele riigieksam kohustuslikuks ning siis on kõikidel õpilastel võimalus võõrkeele riigieksamina sooritada rahvusvaheliselt tunnus¬tatud prantsuse, saksa või vene keele eksam, mille edukas sooritamine annab õpilasele rahvus¬vahelise keele-oskustunnistuse. Nendes võõrkeeltes ei koosta riik enam riigieksamitööd.

Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitele töötab Sihtasutus Innove 2014. aastaks välja inglise keele riigieksami, mis on nn „kaks ühes“ eksam – mõõdab nii B1 kui ka B2 taseme keeleoskust. Inglise keele riigieksamina tunnustatakse ka õpilaste poolt sooritatud rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele eksamit.
Kooli lõpetamine, riigieksamid ja nende asendamine rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamiga on järgmisest õppeaastast reguleeritud muutmisel olevas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, mistõttu praegune muudatus puudutab ainult käesolevat õppeaastat.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud uuenduste peaeesmärk on muuta võõrkeele õpetamine-õppimine ja selle oskuse mõõtmine rahvusvaheliste põhimõtete järgi ajakohasemaks, läbipaistvamaks ning anda õpilastele rohkem võimalusi saavutatud võõrkeelte oskuse tunnustamiseks ja rakendamiseks.

Rein Joamets
avalike suhete osakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155

Oleme seni koos partneritega korraldanud mitmeid tunnustusüritusi, mis on sel aastal liidetud üheks auhinnagalaks. Aasta Õpetajate valimist on aastaid korraldanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit, maavalitsused ja linnavalitsused. Valimise eesmärgiks on olnud tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt aidanud kaasa noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna või riigi elu. Haridus- ja Teadusministeerium on aastaid korraldanud ka ministri vastuvõttu rahvusvahelistel õpilasvõistlustel edukalt osalenud üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppuritele ja nende juhendajatele. Tunnustusüritus „Eestimaa õpib ja tänab“ töötati välja 2010. aastal Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu“ raames. Programmi elluviija on olnud SA Innove.

Käesoleva aasta tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Eesti Haridustöötajate Liit.

Tarmu Kurm
avalike suhete osakond
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0154

Seminar algab kell 13 Tallinnas City Hotel Portuses (Uus-Sadama 23).

Lisainfo:
Teele Tõnismann
Haridus-ja Teadusministeerium
noorteosakond
Teele.Tonismann@hm.ee  
735 0133; 58 127 963

Rein Joamets
avalike suhete osakonna konsultant
735 0155