Kutseõppes omandatakse erialased teadmised ja oskused, milleks on nii põhi- kui keskhariduse tasemel mitmeid võimalusi.

Koolikohustuse ea (17 eluaastat) ületanud põhihariduseta isikutele rakendus 2006/2007. õppeaastal põhihariduse nõudeta kutseõpe – omandatakse vaid eriala. Pärast kutseõppe läbimist on võimalik jätkata üldharidusõpinguid põhihariduse omandamiseks.

Kutseõpe põhihariduse baasil on õppeliik, mille puhul õpitakse lisaks erialale vaid erialaga seotud üldharidusaineid. Õppija haridustase (põhiharidus) ei muutu.

Kutsekeskharidusõpe on põhihariduse baasil toimuv õpe, mille käigus omandatakse lisaks erialale ka keskharidus. Õppeaeg on vähemalt kolm aastat. Kutsekoolides kutsekeskhariduse õppekava lõpetanutel on alates 2006/2007. õppeaastast võimalik kuni 35 õppenädala (n-ö lisa-aasta) ulatuses õppida täiendavalt omal valikul üldaineid ja sooritada riigieksamid. See suurendab kutsekoolide lõpetajate konkurentsivõimet edasiõppimiseks kõrghariduses. Vabatahtlik lisa-aasta toimub täiskasvanute gümnaasiumides või gümnaasiumide õhtu- või kaugõppeosakondades ning õpe on tasuta.

Kutseõpe keskhariduse baasil tähendab võimalust omandada kutseoskused 0,5–2,5 aasta jooksul pärast gümnaasiumi lõpetamist.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on mõeldud üldhariduskoolide õpilastele ja seda viib läbi kutseõppeasutus. Õpe toimub eraldi õppekava alusel ning kestab vähemalt 15 õppenädalat, mille jooksul saab õppur valitud eriala algteadmised ning tõendi läbitud õppe kohta.