Kõikidel keskharidusega inimestel on õigus kandideerida kõrghariduse õppekavadele, mida pakutakse ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja mõnes kutseõppeasutuses. Eestis on võimalik õppida rakenduskõrgharidus-, baka-laureuse-, magistri-, doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel.

Esimesel kõrghariduse astmel on võimalik on valida kahte tüüpi õppekavade vahel:

1. teoorial põhinevad bakalaureuseõppe õppekavad, kus kujundatakse rakendusoskused teoreetilistest printsiipidest lähtudes;
   

2. praktikakeskselt üles ehitatud rakenduskõrgharidusõppe õppekavad, kus kujundatakse teoreetilisi teadmisi eelkõige praktilistest vajadustest lähtudes. Õppekava sisaldab vähemalt 30% mahus praktilist tööd.
   

Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3–4,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120–160 ainepunkti (Euroopa Ainepunktide Ülekandesüsteemis (EAÜ) 180–240 ainepunkti).

Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3–4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120–160 ainepunkti (180–240 EAÜ ainepunkti).

Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe lõpetamisel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppes.