Põhiseaduse järgi on Eesti Vabariigi riigikeeleks eesti keel, mida riigil tuleb säilitada koos eesti rahvuse ja kultuuriga „läbi aegade”. Eesti keele säilitamiseks ja arendamiseks vajalikud tegevused on kavandatud „Eesti keele arendamise strateegias (2004–2010)” ja koostatavas „Eesti keele arengukavas (2011–2017)”. Praktiliste keelesuhete aluseks Eestis on keeleseadus ja sellest tulenevad õigusaktid.

Nii eesti keele kui teiste keelte alast tegevust juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti keelenõukogu jälgib ja analüüsib keeleolukorda, koostab keelestrateegia elluviimise seired ja jätkustrateegia.

Ministeeriumi põhilised koostööpartnerid keeleküsimustes on Kultuuri-ministeerium, rahvastikuministri büroo, Integratsiooni Sihtasutus, Sihtasutus Archimedes, Eesti kõrgkoolid, Eesti Instituut, Emakeele Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Keele Sihtasutus, Võru Instituut, Fenno-Ugria Asutus, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti võõrkeeleõpetajate seltsid, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit, Soome Instituut, Briti Nõukogu, Prantsuse Kultuuriinstituut, Saksa Kultuuriinstituut. HTM-i allasutustest tegelevad keeleküsimustega Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ja Keeleinspektsioon, hallatavatest asutustest – Eesti Keele Instituut.

Eesti keel on Euroopa Liidu ametlik keel; koostöös Eesti Keele Instituudi terminoloogiaosakonnaga arendatakse eesti eurokeelt.