haridussysteem

Haridussüsteemi korraldus ja põhimõtted sätestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses. Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvihariduseks. Haridustasemed on alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase) ja kõrgharidus (III tase).

Eesti haridussüsteemi käsitlevaid andmeid koondab veebipõhine riiklik register EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem (www.ehis.ee). EHIS sisaldab andmeid õppeasutuste, õppurite, pedagoogide, õppekavade ja koolituslubade ning haridust tõendavate dokumentide kohta.

Haridussüsteem

Rahastamine

Õpetajad ja õpetajakoolitus

2

Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Enne seda omandab ta tavaliselt alusharidust lasteaias. Koolikohustus kestab põhihariduse omandamiseni või õpilase 17-aastaseks saamiseni.

1.−9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.−9. klassis on selle kõrval võimalik saada ka kutsealast eelkoolitust huvipakkuvas valdkonnas.

Kui põhikool jääb pooleli ja õpilane on vähemalt 17-aastane, saab ta asuda põhihariduse nõudeta kutseõppesse (0,5−2,5 aastat, omandatakse ainult ametioskused) ja/või jätkata põhihariduse omandamist täiskasvanute gümnaasiumis.

Kui põhiharidus käes, on võimalik valida nelja edasiõppimise võimaluse vahel:

gümnaasium – omandatakse üldkeskharidus (3 aastat);
gümnaasium koos kutseõppega (kutsealase eelkoolitusega) – omandatakse üldkeskharidus ja mõned ametialased oskused (3 aastat);
kutseõppeasutus – omandatakse kutsekeskharidus (vähemalt 3 aastat);
kutseõppeasutus – omandatakse kutse ilma üldharidusaineteta (1−3 aastat).

▶