Haridusse on Eestis viimastel aastatel investeeritud 14−15% valitsemissektori kogukuludest, 2008. aastal 12,6 miljardit krooni, mis moodustas vähem kui 13% valitsemissektori kogukuludest. Hariduskuludena on siin ja edaspidi vaadeldud kulutusi haridusele rahvusvahelise statistika mõttes ning nende arvestamisel on lähtutud UNESCO / OECD / Eurostati metoodikast, mille kasutamine tagab kulude rahvusvahelise võrreldavuse. Seega ei ole siinkohal tegemist hariduse kogurahas-tamisega1.

Enam kui poole valitsemissektori hariduskulutustest moodustavad üldhariduskulud (vt joonist). Võrreldes 1990ndate aastate teise poolega, kui üldhariduskulud moodustasid enam kui 60% valitsemissektori hariduskuludest, on viimastel aastatel märgata langust – 2008. aastal on osakaal 53%. Samal perioodil on ka üldhariduse tasemel õppijate osakaal vähenenud vastavalt 80%-lt õpilaste koguarvust 62%-ni 2008. aastal.

Kutsehariduskulud moodustavad ligi 11% hariduskuludest. Viimastel aastatel on näitaja olnud kasvutrendis, ulatudes 2007. aastal vaadeldava ajaperioodi (1995–2008) kõrgeimale tasemele (12%). Õppurite arv kutsehariduse tasemel on kogu vaadeldava perioodi vältel olnud 10–11% piires õpilaste koguarvust.

Kõrghariduskulud on valitsemissektori hariduskuludest moodustanud üldiselt 18–19%, 2008. aastal 21%. Samal ajal on tudengite arv õpilaste koguarvust kasvanud kümnendikult veerandini (2008. aastal 27%). Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga on tudengite koguarv enam kui kahekordistunud, seda küll pigem riigieelarvevälistel kohtadel õppivate üliõpilaste arvelt.

Kümnendik (2008. aastal 15%) valitsemissektori hariduskuludest on liigitatud muude hariduskulude alla – siin kajastuvad kulutused, mida pole võimalik jagada haridustasemete vahel, näiteks mitut haridustaset ühendavate haridusprojektide kulud, sh keele- ja noortevaldkonna, alushariduse hariduskulud2.

Rahvusvaheliselt võrreldakse hariduskulusid osakaaluna SKT-st ehk rahvuslikust rikkusest. 1990ndate aastate lõpus oli Eestis vastav näitaja ligi 6%. Kui 2006. aastal olid Eestis hariduskulud ligi 5% SKT-st, siis Euroopa Liidu riikides oli näitaja keskmiselt 5,5%.

Samuti jääb Eesti märkimisväärselt alla Skandinaavia riikidele, kus vastav näitaja on keskmiselt 6,5%3. 2008. aastal moodustasid hariduskulud Eestis 5% SKT-st. Mõningane tõus pärast madalseisu 2006. aastal, kui näitaja oli 4,8%, oli tingitud ennekõike SKT kasvu aeglustumisest – 2008. aastal oli SKT kasvumäär 4%, hariduskulude kasvumäär aga 7%; kolmel varasemal aastal olid samad näitajad keskmiselt vastavalt 17 ja 15%.