51
Kõrgharidussüsteemi reguleerivad peamiselt ülikooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus ja erakooliseadus.
Lisaks reguleerivad kõrgharidussüsteemi järgmised õigusaktid:
-
teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus; -
õppetoetuste ja õppelaenu seadus;
-
täiskasvanute koolituse seadus;
-
kõrgharidusstandard (Vabariigi Valitsuse määrus);
-
Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV liidu kvalifikatsioonide vastavus (Kvalifikatsioonide vastavuse määramise käsiraamat, 2006).
Lisaks eelpool loetletud seadustele ja määrustele on üheks oluliseks raamdokumendiks Riigikogu otsusega 8. novembril 2006 heaks kiidetud kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015, kus määratletakse Eesti kõrghariduse arengusuunad aastani 2015. Strateegia eesmärk on kindlustada Eestis pakutava kõrghariduse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kvaliteet, Eesti vajadustele vastav kõrgkooliõppe maht ning eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng. Strateegiaga soovitakse kujundada Eesti kõrghariduse otstarbekas struktuur ja edendada kõrghariduse sotsiaalset mõõdet ning tagada, et kõrgharidus teeniks Eesti arenguhuve ja innovatsiooni.
Vabariigi Valitsus kiitis 2. augustil 2007 heaks kõrgharidusstrateegia rakendusplaani aastateks 2008–2010, mis lähtub Riigikogu otsusega heaks kiidetud kõrgharidusstrateegias sõnastatud tegevussuundadest, sõnastades eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused koos tähtaegade, vastutajate ja eelarvega.
Kõigi valdkonna seaduste ja määrustega on võimalik tutvuda elektroonilise Riigi Teataja (www.riigiteataja.ee) vahendusel, samuti on ülevaade Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel (www.hm.ee).
