36
Kutseharidussüsteemi üldpõhimõtted sätestab Eesti Vabariigi haridusseadus, mis määratleb kutsehariduse mõiste. Kutseõppeasutuse seadus (1998) määratleb kutseõppeliigid, kutseõppeasutuste tegutsemise, juhtimise ja rahastamise alused, sisehindamise ja järelevalvega seotud küsimused.
Kutse omistamist ning hindamist reguleerivad kutseseadus (2008) ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus (2008).
Seadustele lisanduvad rakendusaktid erinevate Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määruste näol. Kutsehariduse üheks keskseks rakendusaktiks on kutseharidusstandard (2006), mis sätestab ühtsed nõuded põhi- ja keskhariduse tasemel toimuvale kutse- ja erialasele õppele ning on seega aluseks kutseõppe läbiviimisele.
Kõigi valdkonna seaduste ja määrustega on võimalik tutvuda elektroonilise Riigi Teataja vahendusel, samuti on neist ülevaade HTM-i veebilehel.
Kutsehariduse valdkonna õigusaktide viimased muudatused
1. septembril 2008 jõustus uus kutseseadus, mille alusel muudetakse oluliselt senist Eesti kutsete süsteemi. Viieastmeliselt kutsete süsteemilt minnakse üle kaheksaastmelisele hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone ühendavale elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistikule. Üle vaadatakse ka kõik kutsestandardid ja kutse andmise põhimõtted.
Vastu võeti ka kolm kutseseaduse rakendusakti. Vabariigi Valitsuse määrus „Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord” ning haridus- ja teadusministri määrused „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ ja „Kutsetunnistuse statuut ja vorm“.
Ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus jõustus uues redaktsioonis 2008. aastal. Uue eelnõu väljatöötamise vajadus tulenes eelkõige uue, valdkonda reguleeriva direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) vastuvõtmisest. Suuremaks sisuliseks muudatuseks võrreldes varasemalt kehtinud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega on kutsekvalifikatsiooni tunnustamisele lisandunud piiriülese teenuse osutamise õigus.
Kutseõppeasutuse seadusesse tehti kolm väiksemat muudatust, millega kehtestati pedagoogidele lähtetoetuse saamise võimalus, muudeti kutseõppeasutuste direktoritega töölepingu sõlmimise korda (edaspidi sõlmitakse nendega töölepingud määramata ajaks senise kuni 5 aastase tähtaja asemel) ning kehtestati täpsemad nõuded rakenduskõrgharidusõppe läbiviimisele kutseõppeasutuses.
Olulisemaks muudatuseks on ka uute riiklike õppekavade vastuvõtmine. Käesolevaks ajaks on ministri määrusega kinnitatud 43 kutseõppe riiklikku õppekava, mis toetavad uuendatud ning ühtlustatud õppesisu jõudmist kooli tasandile.
