35

Alates 2006/2007. õppeaastast saavad põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppivad õpilased riigieelarvelist koolilõunatoetust. Alates 1. oktoobrist 2007 on see 12,3 krooni ühe õpilase kohta.


Õppetoetuse maksmise kutseõppuritele sätestab õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppetoetus koosneb põhitoetusest ja täiendavast toetusest. Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud RKT. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. Täiendav toetus on mõeldud keskhariduse baasil kutseõppes õppijale, kelle elukoht ei ole kooliga samas või sellega piirnevas omavalitsusüksuses. Põhikooli baasil kutseõppes õppijatele makstakse ka transporditoetust, mis on mõeldud kooli ja kodu vahelise transpordi kulu kompenseerimiseks.


2009/2010. õppeaasta ühes kuus on põhitoetuse suurus:

  1. Bullet600 krooni õpilasele, kes omandab põhihariduse baasil kutse-keskharidust või kutseõpet;

  2. Bullet600 krooni ja täiendava toetuse suurus 300 krooni õpilasele, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppes.


Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või Eestis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähemalt üheksa kalendrikuud ning kes:

  1. Bulletomandanult keskhariduse õpib täiskoormusega riigi-, munitsipaal- või erakutseõppeasutuses;

  2. Bulletõpib välisriigis eelpool nimetatud koolidega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

2009/2010. õppeaastal on õppelaenu summa maksimaalmäär 30 000 krooni.

Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel ühe nominaalse õppeaja ulatuses.

◀34.htmlshapeimage_3_link_0

▶

◀34.htmlshapeimage_4_link_0

▶

Haridussüsteem

Rahastamine

Õpetajad ja õpetajakoolitus

Üldharidus

Kutseharidus

Täiskasvanuharidus

Kõrgharidus

Teadus

Keel

Noored

Kutseõppeasutuste õppekeskkonna uuendamisel on kasutatud peamiselt EL-i tõukefondide abi. Enam kui pool kutsehariduse investeeringutest on viimase kolme aasta jooksul finantseeritud välisabi vahenditest. 2008. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise investeeringute kava kuni aastani 2015 kogumahus 3,6 mld krooni. Perioodi jooksul toetatakse 93 objekti valmimist 29 kutseõppeasutuses üle Eesti.