2008/2009. õppeaastal alustas riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õpinguid 11 456 kutseõppurit, mis on 142 õppijat enam kui 2007/2008. õppeaastal; kutseõppurite koguarv oli 27 239.
Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2008/2009. õppeaastal.
31
Kutseõppurite arv õppeaastatel 2004/2005–2008/2009.
Juhul, kui õppija soovib jätkata õpinguid samal erialal, on võimalik põhikoolis või gümnaasiumis omandatud teadmisi-oskusi edasistes õpingutes arvestada.
2008. aastal lõpus viidi läbi kaks olulist uuringut, mis annavad teavet selle kohta, kuidas hindavad kutseharidust ja viimastel aastatel toimunud arenguid kutseharidussüsteemi sotsiaalsed partnerid ning millised on Eesti elanikkonna ning põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate hoiakud kutsehariduse suhtes ning teadlikkus kutseõppe võimalustest.
Nii uuringu fookusgruppides osalenud sotsiaalsete partnerite esindusorganisatsioonid kui ka küsitluses osalenud ettevõtete esindajad näevad kutsehariduses viimaste aastate jooksul toimunud positiivseid arenguid, eelkõige peetakse silmas üldist kutseõppe kvaliteedi tõusu. Samuti on oluline, et kutseharidus on vastanute hinnangul õppijatele kättesaadav.
Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine aastal 2008
Uuring näitas, et kutsehariduse taset hindavad kõrgemalt kutsehariduses toimuvaga hästi kursis olevad inimesed, samuti eesti rahvusest inimesed, maaelanikud, õpilased ja üliõpilased. Samas on Eesti elanikkonna teadlikkus kutsehariduses toimuvast madal. Vaid 18% vastanutest on enda hinnangul hästi või küllaltki hästi kursis sellega, milline on kutsehariduse tase tänapäeva Eestis. Põhikoolilõpetajate ja abiturientide küsitlusest ilmnes, et vaid ligikaudu pooled noored on enda hinnangul piisavalt kursis erialavalikutega kutseõppeasutustes.
Eestis on 2008/2009. õppeaastal 45 kutseõppeasutust, neist 31 on riigi-, 3 munitsipaal- ja 11 erakutsekoolid.