Võrreldes 2007/2008. õppeaastaga vähenes üldhariduskoolide arv 2008/2009. õppeaastaks seitsme võrra. Algkoolide arv vähenes kolme võrra, põhikoolide arv vähenes ühe võrra ja keskkoolide-gümnaasiumide arv vähenes kolme võrra.
17
Munitsipaalkoolidele on kohalik omavalitsus 1.–9. klassini kehtestanud teeninduspiirkonnad. Kool peab võimaldama teeninduspiirkonnas elavatele koolikohustuslikele lastele koolikohad. Lapsevanematel on võimalik kooli arengut mõjutada kooli hoolekogu kaudu.
Üldhariduskoolide arv koolitüübi lõikes 2008/2009. õppeaastal.
Haridusseaduse kohaselt omandatakse alusharidus koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Nii lasteasutuses käivate kui koduste laste vanematel on õigus piirkonna lasteasutuse pedagoogi nõustamisele õppe- ja kasvatus-küsimustes.
Koolieelseid lasteasutusi on nelja tüüpi – lastesõimed (1- kuni 3-aastastele las-tele), lasteaiad (1- kuni 7-aastastele lastele), erilasteaiad ja lasteaed-koolid. Kõige rohkem on 1–3-rühmalisi lasteasutusi, mis asuvad valdavalt maa-piirkondades. Linnades domineerivad kuni 12-rühmalised lasteasutused. Uued lasteasutused on võimalik projekteerida mitte enam kui 6-rühmalistena.
Kohalik omavalitsus peab looma võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses kõigile oma elanikest 1- kuni 7-aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad.
Keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele loob valla- või linnavalitsus võimalused kasvamiseks ja arenemiseks elukohajärgse lasteasutuse sobitusrühmas. Kui lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaia. Sobitus- või erirühma võetakse lapsi vastu lapsevanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel.
