Mida tähendab kõrgharidusreform?
Kõrgharidusreformi teatepulk liikus ministeeriumi, valitsuse ja riigikogu koridoridest edasi ülikoolidesse. Selgitame, millest kõrgharidusreform koosnes ja mida tehtud muudatused tähendavad ülikoolidele, õppejõududele ja tänastele ning tulevastele õppuritele.
• Tasuta kõrghariduse rakendumise ning õppekvaliteedi kasvu eeldus on ülikoolide nn rahastamisreform – käesolev infoleht selgitab selle tegemise põhjusi ning olemust.
• Järgmisest sügisest on kõigil eestikeelsetel õppekavadel kõrgkoolis täiskoormusega õppima asuvatel tudengitel õigus õppida tasuta. Infolehest saab lugeda, mida see tähendab sisseastujale.
• Järgmisest õppeaastast ülikooli astunud tudengitel on õigus saada tänase 56-eurose õppetoetuse asemel pere sissetulekust sõltuvalt 75-220 euro suurust vajaduspõhist õppetoetust. Infoleht täpsustab toetuse saamise korda.
---------------------------------
1. Keda puudutavad muudatused kõrghariduses alates 2013/14.õppeaastast?
Alates 2013. aastast jõustuvad muudatused kõrgkoolide rahastamisel ja õppeteenustasuta õppimisel puudutavad avalik-õiguslikke ülikoole, riigi rakenduskõrgkoole ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžit ning neis alates 2013/14. õppeaastal õpinguid alustavaid üliõpilasi.
Erakõrgkoolidele riik üldjuhul tegevustoetust ei eralda, millest tulenevalt peab erakõrgkoolis õppides õppemaksu ise tasuma. See aga ei piira erakõrgkoole oma vahenditest looma õppeteenustasuta õppekohti, pakkuma stipendiume vms. Täpsema info saamiseks tasub kindlasti pöörduda vastava õppeasutuse poole.
2. Kuidas toimub 2013/14. õppeaastal kõrgkooli õppima asumine?
Alates 2013/2014. õppeaastast sisseastuvate üliõpilaste jaoks kaovad riikliku koolitustellimuse kohad ning õppeteenustasu maksmine hakkab sõltuma üliõpilase edasijõudmisest õppekaval. Riigipoolse tegevustoetuse alusel tegutsevates kõrgkoolides (avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi rakenduskõrgkoolid, IT Kolledž) kehtestab õppeasutus igale õppekavale vastuvõtutingimused. Reeglina kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendid, mille ületajad immatrikuleeritakse üliõpilaseks. See tähendab, et kui näiteks õppekava sisseastumislävend on 70 punkti 100st, immatrikuleeritakse kõik 70 punkti ületanud isikud üliõpilaseks. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Sellisel juhul seatakse piirmäär üliõpilaste arvu põhiselt ja moodustatakse sisseastumisel pingerida. Näiteks õppekavale võetakse vastu 30 parimat sisseastujat. Pingerea-põhist vastuvõttu võib õppeasutus kasutada olukorras, kus üliõpilaste rühma suurus on otseselt seotud õppetöö läbiviimise võimalustega (nt praktikabaasidega seotud piirangud, õppeklasside mahutavus vms). Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli otsustada.
Õppekava on üliõpilasel võimalik täitma asuda kas täiskoormusel (õppekava täidetakse kumulatiivselt vähemalt 75%) või osakoormusel (õppekava täidetakse kumulatiivselt 50 kuni 75%). Õppekoormust saab üliõpilane esimesel semestril valida. Koormust määratakse kord aastas ja teisel õppeaastal oleneb koormus juba üliõpilase edasijõudmisest. Vastuvõtutingimustes ei või enam seada eraldi lävendeid nt osakoormuse või täiskoormusega õppurite jaoks vaid lävendeid/pingeridu õppekava kohta saab olla üks.
********
3. Kuidas toimub õppekulude hüvitamine täiskoormusel ja eestikeelses õppes?
Neilt üliõpilastelt, kes asuvad alates 2013. õppeaastast õppima täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel, ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda. Alates teisest semestrist sõltub see, kas üliõpilane peab õppekulusid osaliselt hüvitama või mitte, üliõpilase poolt läbitud õppekava mahust ning kõrgkooli kehtestatud tingimustest.
Osakoormusel õpinguid alustavate üliõpilaste käest on võimalik õppeteenustasu küsida juba esimesel semestril ja seda vastavalt õppeasutuse tingimustele ja seatud määradele.
Juhul, kui üliõpilane täiskoormusel õppides ei soovi või ei suuda õppekava semestrite lõikes kumulatiivselt täies mahus täita, peab ta oma õppekulud täitmata ainepunktide eest osaliselt hüvitama.
Kumulatiivselt täies mahus õppimise eelduseks on, et üliõpilane sooritab keskmiselt igas semestris 30 EAPd (ainepunkt). Juhul, kui I semestril täidab üliõpilane 32 EAPd ja järgmisel semestril 28 EAPd, on ta ikkagi kumulatiivselt õppekava täitnud, kuna aasta lõpuks on kogutud 60 EAPd. Kõige olulisem on 30 EAP täitmine esimesel semestril, kuna õppeteenustasu võib üliõpilaselt küsida semestripõhiselt. Seega, kui esimesel semestril jääb nt 1 EAP 30st puudu, on õppeasutusel II semestri alguses üliõpilaselt õigus 1 EAP mahus õppeteenustasu nõuda. Kui aga II semestril täidab üliõpilane 32 EAPd, on tal aasta lõpuks kogutud 61 EAPd ja III semestril üliõpilane õppeteenustasu maksma ei pea.
Õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ühe EAP kohta kehtestab Vabariigi Valitsus ja nende alusel kinnitab õppekulude osalise hüvitamise korra ning konkreetse hüvitamise määra kõrgkooli nõukogu. Nõukogu võib kehtestada õppekoormuse nõudeks ka vähem kui 30 EAP-d semestris ehk luua tudengite jaoks soodsamad tingimused.
Seega, hüvitise nõudmisel lähtutakse ainepunktide mahust, mis üliõpilasel on vajaka ning õppeasutuse nõukogu kehtestatud korrast. Hüvitamise määrade seadmisel võetakse arvesse Vabariigi Valitsuse seatud ülempiiri. Ülempiiri ei ole õppeasutusel kohustus järgida osakoormusega või eksternõppurite puhul.
Osaline õppekulude hüvitamine õppekava mittetäitmisel ei puuduta keskmise, raske või sügava puudega isikuid või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanemat või eestkostjat tingimusel, et üliõpilane õpib sama õppekava alusel.
*********
4. Mis täpselt on täies mahus ja täiskoormusel õppimise vahe?
Õppima asudes määrab üliõpilane, kas õpib täiskoormusega täites õppekava kumulatiivselt vähemalt 75% ulatuses või osakoormusega täites õppekava kumulatiivselt 50-75% ulatuses õppeaastas. Oluline on, et koormus määratakse kord õppeaastas ning tulemust hinnatakse õppeaasta lõpus.
Täiskoormusel õppides saab 2012. aasta seisuga üliõpilane taotleda õppetoetust ja õppelaenu, osakoormusega üliõpilased seda aga teha ei saa. Õppides täiskoormusega vähemalt 75%, kuid mitte 100%, nõutakse üliõpilaselt osalist õppekulude hüvitamist ainult täitmata jäänud ainepunktide eest ja seda vastavalt Vabariigi Valitsuse seatud ülemmääradele. Juhul kui üliõpilane ei täida täiskoormuse nõudeid näiliselt juba I semestri lõpuks, siis osakoormusesse võib ta üle viia alles siis, kui selgub, et aasta lõpuks ei ole tal endiselt vajalikul määral punkte koos, et täiskoormuses õppida.
Õppekulude hüvitamisel hinnatakse iga semestri lõpus, kas üliõpilane on täitnud algavaks semestriks õppekava kumulatiivselt 100% ulatuses, ehk 30 EAPd semestris või 60 EAPd aastas. Antud juhul on tegemist õppekava täies mahus täitmisega.
*********
5. Kuidas toimub õppimine osakoormusega või eksternina õppides?
Kui tudeng soovib alates esimesest semestrist õppida osakoormusega (täites õppekava kumulatiivselt 50- kuni 75% ulatuses) peab ta kandideerima üldiste vastuvõtutingimuste alusel koos täiskoormusega õppijatega. Eraldi vastuvõttu ei toimu v.a juhul kui õppekaval ainult osakoormusega õpet pakutaksegi. Sellised erisused ainult osakoormusega õppekavade loomiseks tuleb leppida kokku õppeasutuse ja riigi vahelises lepingus/käskkirjas.
Osakoormusega õppes kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra kõrgkool. Nagu kirjeldatud punktis 2, ei pea õppeasutuse nõukogu määrade seadmisel arvestama Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud osalise hüvitamise ülemmäärasid.
Kui on plaanis täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina. Eksternõppes on võimalik ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. Seega, ekstern võib osaleda õppetöös, kuid tal puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused.
**********
6. Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine võõrkeelsel õppekaval õppides?
Võõrkeelsete õppekavade puhul on õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra kehtestamine kõrgkooli pädevuses. Nendel õppekavadel võib õppeasutus alates 2013/14. õppeaastast immatrikuleeritud tudengitelt nõuda õppeteenustasu ka siis, kui üliõpilane asub õppima täiskoormusel ja täidab kumulatiivselt õppekava täies mahus. Samas on ka siin kõrgkoolil õigus, mitte kohustus hüvitamist nõuda.
**********
7. Millistel tingimustel toimub teistkordne samal kõrgharidusastmel õppimine?
Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud ja seda võib teha korduvalt. Jätkuvalt kehtib piirang mitmendat korda samal kõrgharidusastmel tasuta õppimisele. Piirang kohaldub isikutele, kes on sel õppeastmel õppinud vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses ja ilma õppekulusid hüvitamata. See hõlmab nii neid üliõpilasi, kes on lõpetanud õppekava täies mahus kui ka neid üliõpilasi, kes on õpingud katkestanud pärast õppekava poole nominaalkestuse läbimist, st määravaks on õppimine vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses. Siia alla käivad nii riigieelarvelisel (RKT) kohal õppinud üliõpilased kui ka alates 2013/2014. õa-st õppeteenustasuta õppinud üliõpilased.
Uuesti saab üliõpilane ilma õppekulude hüvitamiseta sellele astmele õppima asuda pärast õppekava kolmekordse (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral kahekordse) nominaalkestuse möödumist, mida arvutatakse õppeasutusse immatrikuleerimise hetkest vastavale kõrgharidusastmele. Samade kõrgharidusastmetena ei käsitleta rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet. Näiteks juhul, kui isik on lõpetanud bakalaureuseõppe, saab ta kohe järgmisel aastal astuda rakenduskõrgharidusõppesse, kus täies mahus õppides õppekulusid hüvitama ei pea.
Kui kolmekordne nominaalkestus ei ole möödunud, on õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulude hüvitamist nõuda ka siis, kui üliõpilane asub õppima eestikeelsele õppekavale ja täidab õppekava vähemalt 30EAPd semestris. Sellises olukorras ei ole õppeasutusel õigust õppekulude hüvitamise nõudest loobuda. Erandina võib mõnel õppekaval või õppesuunal olla võimalik asuda teist korda õppekulusid hüvitamata õppima samal kõrgharidusastmel, sellised erandid on kokku lepitud ministeeriumi ja kõrgkooli vahelises lepingus/käskkirjas. Sellekohast infot saab ennekõike kõrgkoolist.
***********
8. Kas täna riigieelarvevälisel õppekohal õppija saab järgmisel õppeaastal üle minna tasuta õppekohale samal õppekavale?
Üldjuhul ei saa, kuna kõrgkoolil on õigus (aga mitte kohustus) nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes on kahe eelneva õppeaasta jooksul oma õpingud katkestanud ja samale õppekavale uuesti õppima asunud, olenemata sellest, kas ta on varem õppinud RE või REV kohal.
Kui üliõpilane on katkestanud 2 aastase magistriõppe õppekava, kus ta on õppinud 1 aasta RE kohal, ehk pool õppekava nominaalkestusest on läbi ning üliõpilane astub järgmisel õppeaastal mingil põhjusel uuesti samale õppekavale või mõnele muule magistriõppe õppekavale, hüvitab üliõpilane samuti edaspidi oma õppekulud.
***********
9. Kuidas toimub varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kaudu omandatud ainepunkte arvestatakse endiselt õppekava täidetud mahu hulka, kuid ei võeta arvesse õppeteenustasu arvestamisel. Näiteks, kui üliõpilasele arvestatakse läbitaval õppekaval 15 EAPd VÕTA kaudu, peab ta õppeteenustasuta õppes püsimiseks endiselt sooritama vähemalt 30 EAPd semestris ja 60 EAPd aastas. Küll aga lüheneb sellisel juhul üliõpilase õppeaeg. St õppekava mahu täitmisel küll VÕTAt arvestatakse, kuid üliõpilasele ei rakendu õigus VÕTA kaudu saadud täiendavate ainepunktide toel õppekaval õppeteenustasuta õppida.
***********
10. Kas akadeemilise puhkuse ajal võib õppeaineid sooritada?
Alates 2013/2014. õppeaastast on ülikooli immatrikuleeritud üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita õppekava vaid siis, kui ta on:
keskmise, raske või sügava puudega isik,
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja, või
akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.
Ülikooliseaduses on nimetatud regulatsiooni rakendamiseks ette nähtud üleminekuperiood. Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus akadeemilisel puhkusel viibides täita õppekava ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Olenemata ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustest on enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita õppekava, kui ta on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse kõikidele üliõpilastele sama regulatsiooni, ehk akadeemilisel puhusel olles on õigus õppekava täita ainult eespool loetletud erisuste korral.
*************
11. Milliseid tingimusi rakendatakse enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele?
Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastelt on ülikoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist neile enne 2013/2014. õppeaastat kohaldatud tingimustel ja korras ehk vastavalt riigieelarvelistele (RE) ja riigieelarvevälise (REV) kohtade jaotuseni ja seda kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse kõigile õppeasutuses õppivatele üliõpilastele samu nõudeid – ehk ainepunkti hüvitamine sõltub akadeemilisest edukusest.
Alates 2013/2014 muutuvad ka osakoormuse tingimused ning osakoormusele seatakse alampiir ehk kumulatiivselt 50% õppekava täitmise mahust. Kui ülikooli nõukogu kehtestatud osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiir on 2013/2014. õppeaastale eelneval õppeaastal olnud madalam kui 50 protsenti, on enne 2013/2014. õppeaastat osakoormusega õppinud üliõpilasel 2012/2013. ja 2013/2014. õppeaastal õigus õppida osakoormusega, kui ta on täitnud õppekava vähem kui 75 protsenti, aga vähemalt õppeasutuse kehtestatud osakoormusega õppe alampiiri mahus.
************
12. Kas vahetusüliõpilasena välisriigis õppides kohalduvad samad õppekava täitmise ja õppekulude hüvitamise reeglid?
Juhul, kui üliõpilane õpib välisriigi õppeasutuses vähemalt kolm kuud ja sealt saadud õppetulemusi arvestatakse tema kodukõrgkoolis vähemalt 15 EAP ulatuses õppekava täitmise osana, siis ei nõuta õppekava täitmist 30 EAP mahus neil semestritel, kui üliõpilane õppis välisriigi õppeasutuses, ja ka mitte välisriigis õppimisele järgneval semestril. Õppekava nominaalkestus pikeneb iga välisriigis õpitud semestri võrra.
**************
