Uudised

AvalehtLeia kiiresti!Uudised › Haridustoetuse eesmärgid: õpetajate palgatõus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium



Haridustoetuse eesmärgid: õpetajate palgatõus, kodulähedane põhikool ja tugev gümnaasium

12.09.2012

Täna Haridus- ja Teadusministeeriumis toimunud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu kohtumisel kinnitasid osapooled, et õpetajate töötasu kasv on kohalikele omavalitsustele antava haridustoetuse prioriteet ning palgakasvuks tuleb leida lisavahendeid ka mujalt kui vaid riigi poolt eraldatava haridustoetusest.

Rõhutati haridustoetuse sihtotstarbelisust: valitsuskomisjoni arvates peab õpetaja palgaraha jõudma täies mahus õpetajateni, õppevahendite raha õppevahenditele jne. Omavalitsuste ja riigi esindajad on nõus, et haridustoetuse arvestamisel ja muutmisel peaks tuginema kehtiva rahastamismudeli tugevustele. Riigi haridustoetus peab tagama kodulähedase tugeva põhikoolivõrgu kujunemise. Valitsuskomisjoni soov on hariduse rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks lüüa järgmise aastast lahku põhikooli ja gümnaasiumi rahastamine.

Valitsuskomisjoni juhi Piret Sapi sõnul mõistavad kõik osapooled õpetaja väärilise tasustamise tähtsust. „Tänaseni on olnud prioriteet investeeringud n-ö karpidesse, kuid nüüd on aeg hakata investeerima õpetajasse,“ lisas töörühma juht Piret Sapp. Riik soovib tõsta õpetaja palgavahenditesse ka hetkel omavalitsustele antava investeeringutoetuse (täna ca 3,2miljonit eurot aastas), kuid investeeringuid koolikeskkonna parandamiseks plaanitakse teha jätkuvalt ja isegi suuremamahuliselt, kuid ESF vahenditest.

Valitsuskomisjon on teinud ettepaneku suunata õpetajate palkadeks ka osa sellest rahast, mis praegu läheb omavalitsustele õpetajate täienduskoolituse kulude toetuseks. Kohalikud omavalitsused kiitsid augustis põhimõtteliselt heaks, et osa õpetaja täienduskoolitusest peaks olema riigi vastutusel ning ka seda peaks rahastama ESF-i vahenditest. Koolide ja kohalike omavalitsuste käsutusse jääks täienduskoolituse korraldamiseks summa, mis tagab õpetajate, koolijuhtide ja õppealajuhatajate viie aasta sees 160-tunnise koolitusmiinimumi nõuete täitmise.

Riik ja kohalikud omavalitsused on põhimõtteliselt ühel nõul, et paljud koolikorralduslikud küsimused, mis on täna reguleeritud riigi tasandil, jäävad tulevikus kooli ning kohaliku omavalitsuse otsustada.

Argo Kerb
Avalike suhete osakonna juhataja
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0154