Uudised

AvalehtLeia kiiresti!Uudised › Minister Jaak Aaviksoo allkirjastas viimast korda kõrgkoolidega riikliku koolitustellimuse lepingud



Minister Jaak Aaviksoo allkirjastas viimast korda kõrgkoolidega riikliku koolitustellimuse lepingud

20.07.2012

Täna allkirjastas haridus- ja teadusminister viimast korda riikliku koolitustellimuse (RKT) lepingud, millega määratakse kõrgkoolide selle aasta vastuvõtuarvud ja rahastamismahud.

Kõrgkoolid lisavad omavahendite arvel 10% enam tasuta kohti. Sellega kompenseerivad nad viimast aastat kehtiva RKT-süsteemi puuduste tõttu tekkinud olukorda, kus kõrgkoolidel on olnud raskusi saavutada riigiga kokkulepitud hulk lõpetajaid. Samuti on lisandunud tasuta kohad ettevalmistav samm üleminekul järgmisel aastal rakenduvale tasuta kõrgharidusele.

Praeguseni on ülikoolide tulemuslikkust mõõdetud eelkõige lõpetajate hulga alusel. Järgmisel aastal minnakse üle tegevustoetusel ja tulemuslepingutel põhinevale süsteemile. See lubab ülikoolide tegevuse tulemuslikkuse hindamisel tugineda varasemast rohkematele näitajatele nagu kõrgkoolide tegevuse kvaliteet, ulatus ja tulemuslikkus.

„Vana rahastamissüsteem põhines eelkõige kvantiteedil ning tõi ülikoolidele kaasa suuri probleeme riigiga kokku lepitud lõpetajate hulga tagamisel,“ selgitab minister Jaak Aaviksoo. Ministril on hea meel, et ülikoolidega saadi kokkuleppele ning leiti võimalus varasema ebaefektiivsuse kompenseerimiseks. „Konflikt on jäetud selja taha. Loodame, et uus tulemuslepingutel ja õppetöö kvaliteedil põhinev süsteem vastab paremini kõigi partnerite ootusele.“ Tulemuslepinguid puudutavad läbirääkimised ülikoolidega on alanud ning jõuavad lõpule sügisel.

Septembris jätkub Riigikogus ka arutelu vajaduspõhiste õppetoetuste üle. Valitsusest on jõudnud Riigikokku õppetoetuste ja õppelaenu seaduseelnõu, millega riik kahekordistab õppetoetustele ette nähtud vahendeid. Majanduslikult keerulisematest oludest pärit ja täies mahus õpingutele pühenduvatele tudengitele lisandub vajaduspõhine 135-eurone kuutoetus. Üliõpilaste tugisüsteem eeldab, et üliõpilane saab võtta ka riiklikult tagatud õppelaenu ning võimalusel toetab teda perekond. Samuti on võimalik osalise koormusega töötada. Tugisüsteem lubab üliõpilasel pühenduda senisest enam õppetööle.

Argo Kerb
avalike suhete osakond
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0324