Keeletegu 2011
Keeletegu 2011 lõpuüritus toimus 14. märtsil algusega kell 13 Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Kava.
Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
Emakeelepäeval, 14. märtsil tehti Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis kokkuvõte 2011. aasta parima keeleteo konkursist.
Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima üheksa mullust keeletegu.
Tavakohaselt valisid peaauhinna taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid, kes eelistasid Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.
Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.
Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.
Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.
Wiedemanni Gümnaasiumis toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega Haridus- ja Teadusministeerium ning Emakeele Selts, osalejateks teiste hulgas kolm bussitäit õpilasi-õpetajaid mitmekümnest Eesti koolist. Kokkutulnuile esinesid HWG lauljad ning tantsijad, õpetaja Tiina Brock ning lavastaja Margus Kasterpalu. Tervitasid kooli, ministeeriumi ja Emakeele Seltsi esindajad.
Üritusest oli veebiülekanne reaalajas ning see salvestati hilisemaks vaatamiseks aadressile http://www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu“ (samal aadressil on vaadatav ka möödunud aasta analoogiline üritus Vastseliinas).
Teaduste Akadeemia Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga esitas 2011. aasta parima keeleteo konkursile alltoodud keeleteod (esitamisjärjekorras, koos tegijate ja esitajatega):
1.
Tegu: Wiedemanni eesti keele grammatika tõlge eesti keelde
Tegijad: Heli Laanekask, Ellen Niit
Wiedemanni grammatikat võib pidada üheks eesti kultuuri alustekstiks üldse, sest sellele tuginedes kujundati arusaam eesti rahvuskeele struktuurist. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu kõrval on see grammatika olnud ka rahvusvaheliselt kõige laiemalt levinud eesti keelt tutvustav klassikaline käsitlus maailmas. Tänapäevani on see jäänud üheks eesti keele uurimise alusteoseks, mida kasutavad veel praegugi eesti rahva- ja kirjakeele kujunemise uurijad. http://www.ist-world.org/ProjectDetails.aspx?ProjectId=c963e59b6fda4113bbb836389126dc7b
2.
Tegu: Eesti-keskne raamatumess Helsingis
Tegija: Eesti Kirjanduse Teabekeskus
Tõstab Eesti ja eesti keele prestiiži naabrite juures jm maailmas, toetab eestlaste kultuurilist eneseteadvust ning tekitab otsekontakte ja soosib tõlkimist (peamiselt eesti keelest, aga ka eesti keelde). Vt http://www.estlit.ee, e-mail: estlit(at)estlit.ee
3.
Tegu : Ajakiri National Geographic eesti keeles
Tegija: Erkki Peetsalu
Saja kahekümne kolme aastase ajalooga kvaliteetajakirja National Geographic eesti keeles ilmuma hakkamine on mitmes mõttes tunnustust väärt. „Maailmaparandamine algab igaühest endast,“ ütleb toimetaja veerus Erkki Peetsalu. Avanumbri tiraaž annab märku sellest, et meil on väga suur huvi selle vastu, milline on see maailm, kus me elame, ja mis saab sellest maailmast. On kiiduväärt, et nüüdsest saavad sellest lugeda ka need, kel võõrkeeleoskus puudulik. Ja mis veelgi olulisem - lugeda heas eesti keeles.
4.
Tegu: Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost "Maa ja ilm"
Tegija: Narva koorikool
Eestikeelse laulukava omandamine Narvas, kus olulises osas puudub eesti keele keskkond, on nii raske kui ka sümboolne. Raske, sest meloodia mõtestatud esitamiseks tuleb mõista ka sisu, rääkimata sellest, kui keeruline on mitte-emakeelsete laulude sõnade päheõppimine. Teo sümboolsus seisneb eestikeelse kultuuriga tegelemises ning realiseeritud soovis osa võtta eesti kultuuriruumis toimuvast. Laulupeol osales 6 kooli koori: tütarlastekoor (dirigent Marina Kossolapova), 2 mudilaskoori (dirigent Inna Fefilova), poistekoor (dirigent Svetlana Gorjušina), segapoistekoor ja noorte meeskoor (dirigent Mihhail Gorjušin). Eestikeelsete laulusõnade tõlkimist, mõtestamist ja päheõppimist ning edukat esitamist saab pidada atraktiivse eesti keele õppe üheks vormiks, osalemist laulupeo proovidel ja kontsertidel keelepraktikaks ning eesti keele keskkonnas toimetuleku kogemuseks.
5.
Tegu: Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“
Tegija: Martin Ehala
Martin Ehala uudne mobiilirakendus Sõnar võimaldab nutitelefonis lihtsalt ja kiirelt kontrollida eesti õigekirja ning jõuda vajaliku reeglini. Traditsiooniline õigekirjakäsiraamat esitab reeglid õigekirjasüsteemist lähtuvalt, Sõnar on aga üles ehitatud lähtuvalt kasutaja õigekirjaprobleemidest. Rakendus on mõeldud nii tavakasutajatele õigekirja kontrollimiseks kui ka kooliõpilastele reeglite omandamiseks. Uudne on infotehnoloogiline lahendus, aga ka lähenemine õigekirjaprobleemidele. Kindlasti on Sõnar paeluv nooremale põlvkonnale ja see on ilmekas näide, kuidas keeleprobleeme, õpet ja infotehnoloogiat efektiivselt ühendada saab.
6.
Tegu: Võro keelepesä käivitamine ja arendamine
Tegijad: Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi
Keelepesa on lastehoid või lasteaed, mille puhul ohustatud keelt või murret kasutatakse lastega kogupäevasel suhtlemisel. Keelepesa-meetodit, mis pärineb Uus-Meremaa põlisrahvalt maooridelt, on edukalt kasutatud havai, karjala ja inarisaami keele lastele edasiandmisel.
Võrumaal on lastevanemate algatusel loodud „Võro keelepesä“ töötanud alates 2009. aastast. Sellest ajast peale on keelepesa pakkunud osale ajaloolise Võrumaa lastest korra nädalas terve tööpäeva jooksul ainulaadset kodukeelelist suhtlus-, mängu- ja õppekeskkonda.
Võro kiil on eesti keele piirkondlik erikuju, mille kaitset, kasutamist ja arendamist riik toetab.
2011. aastast on keelepesa õpetajad Egle Vodi ja Triin Rõõmusoks koos Võru Instituudi keeleteadlase ja keelepesa-meetodi spetsialisti Mariko Fasteriga lisaks esimesele keelepesalastehoiule käima pannud ka rändkeelepesa projekti. See on teoks saanud MTÜ Haanimiihhi nõvvokoda, Võru Instituudi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja mitmete teiste toetajate abiga. Rändkeelepesa tööpõhimõtteks on, et igal nädalapäeval on keelepesa õpetajad ühes Vana Võrumaa lasteaias ning suhtlevad ja tegelevad seal ühes rühmas koos sealsete õpetajatega kogu päeva jooksul lastega vaid võru murdekeeles. Selline iganädalane rändkeelepesapäev toimib nüüd juba viies lasteaias (Sõmerpalu, Kuldre, Põlva Mesimumm, Võru Sõleke ja Haanja lasteaia Ruusmäe rühm). Rändkeelepesa toel ja innustusel on Sõmerpalu lasteaias 2011. a sügisest käivitunud alaline keelepesa-meetodil töötav võrokeeline lasteaiarühm.
Keelepesametoodika kasutamine aitab säilitada eesti kultuurile tähtsat eesti keele kohalikku erikuju ning kasvatada lastes kodanikutunnet ja uhkust oma juurte üle.
7.
Tegu: Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
Tegija: Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljurand (TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labor)
TTÜ Küberneetika Instituudis valmis 2011. a kolm kõnetuvastustehnoloogial põhinevat rakendust Android nutitelefoniplatvormile. Rakendus “Kõnele” lubab eestikeelse kõne abil sisestada teksti kõikides Androidi rakendustes. Seda saab kasutada näiteks sõnumite, e-kirjade, märkmete ja muude dokumentide dikteerimiseks, kaardirakenduses aadressiotsinguks ja paljuks muuks. Rakendus “Arvuta” kasutab samuti eestikeelset kõnetuvastust, kuid oskab ka kasutaja poolt öeldule arukalt reageerida: selle abil saab teha matemaatilisi tehteid (näiteks käsk “viis pluss kuus” annab vastuseks “11”), teha ühikuteisendusi (näiteks “viis miili kilomeetrites” annab vastuseks “8.04”), otsida Eesti kohanimesid ja Tallinna aadresse (näiteks päring “Akadeemia tee 21, Tallinn” suunatakse kaardirakendusse, mis näitab otsitud aadressi). Rakenduse “Diktofon” abil saab salvestada pikki kõnelõike (näiteks intervjuud) ning neid automaatselt tekstiks teisendada. Rakendus võimaldab märksõnade põhjal ka juba transkribeeritud salvestustest otsida, tuvastatud teksti e-kirjana edasi saata jpm. Kõik kolm rakendust on Androidi rakendustepoes tasuta kättesaadavad. Lisaks sellele on tasuta ja vaba tarkvara litsentsi alusel saadaval ka rakenduste lähtekood, mis võimaldab eesti kõnetehnoloogiat lihtsalt integreerida ka teistesse muude arendajate poolt loodavatesse rakendustesse. Rakendusi on alla laetud kokku üle 10000 korra. Neid on tutvustatud ka meedias: saates „Ringvaade“ (http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=2390), ajalehes Postimees (http://www.postimees.ee/607184/telefon-paneb-eestikeelse-jutu-ule-ootuste-hasti-kirja/), populaarses tehnoloogiablogis „Kahvel“ (http://www.kahvel.ee/2011/12/konele-android-tuvastab-nuudsest-eesti-keelt/). Rakendused on olulised eesti keelele enam kasutatud keeltega võrdsete tehnoloogiliste võimaluste tagamisel.
8.
Tegu: Leksikon „Majandusarvestus ja rahandusˮ
Tegija: Jaan Alver
Kaheköiteline leksikon „Majandusarvestus ja rahandusˮ ilmus 2011. aastal. Mõisteid käsitlevad põhjalikud märksõnaartiklid annavad teadusliku ülevaate paljude mõistete tekkimisest ja arenemisloost, terminite tuletusloogikast ja omavahelistest seostest. Paljud võõrapärased terminid ja mõisted on leidnud õnnestunud eestinduse. Raamatus on kajastamist leidnud J. Alveri viimase 15 aasta olulisemad keelealased teadustulemused (nt ingliskeelse sõna capital kujunemine adjektiivist paljude tähendustega substantiiviks, paljudes ingliskeelsetes teadusnimetustes sisalduva ebaloogilisuse loogiline põhjendamine nende esialgse vormi muundumisega, sisutühjade eestikeelsete oskussõnade tekkepõhjused jt). Koos sisuseletustega on leksikonis ära toodud ka ligi 350 eestikeelset oskussõna, mis olid kasutusel sõjaeelses Eestis ning millest paljusid oleks mõttekas kasutada ka tänapäeval. Kuna on selgitatud paljusid mõisteid, mis olid iseloomulikud eeskätt Eesti eelmistele ajalooperioodidele, muutub lugejale arusaadavaks ka varasem eestikeelne kirjavara. See annab raamatule laiema üldkultuurilise tähenduse. Raamatu oluliseks väärtuslisandiks on eesti oskussõnade juurde lisatud ingliskeelsed vasted (koos arvukate sünonüümide äratoomisega, eristades briti ja ameerika oskussõnu), mis suunavad asjahuvilise ingliskeelse erialakirjanduse juurde. Tänapäeva majandusteaduslikus kirjanduses, mis on valdavalt ingliskeelne, on kaheköiteline leksikon, mille põhiautor on Jaan Alver, unikaalne trükis. Nii sisult kui ka ülesehituselt on tegu trükisega, mis on ainulaadne mitte ainult Eestis, vaid ka kogu maailmas. Seda kinnitab mitme maailma eri riigi (sh Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Venemaa) bibliofiilist tippteadlase soov saada seda kui rariteeti oma kogusse ja soovitus raamat kindlasti välja anda ka inglise keeles.
Kuna tegemist on eestikeelse trükisega, on see ka suur panus Eesti kultuurivaramusse. Eesti teaduskeelt arendades aitab kõnealune leksikon kaasa eesti keele säilimisele tervikuna. Lisaks leksikonile on prof Jaan Alver avaldanud 2011. aastal Emakeele Seltsi aastaraamatus pikema artiklina uurimuse „Sõna capital sisaldavate ingliskeelsete majandusterminite tõlkimisest eesti keeldeˮ, samuti eeskätt eestikeelsele lugejaskonnale mõeldes briti ja ameerika äriterminite võrdlussõnastiku „British and American Business Termsˮ (1998) ja neljakeelse sõnastiku „Dictionary of Accounting Terms: English–Eesti–Français–Deutschˮ (kaasautor, 2008).
9.
Tegu: Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine
Tegija: Tiiu-Ann Salasoo
Tiiu-Ann Salasoo koondas Austraalias eesti keele õpetajad, algatas internetipõhise (Skype) keeleõppesüsteemi ja eestikeelse mudilasringi. Tiiu Salasoo on Austraalias elades tundnud alati elavat huvi oma emakeele vastu ja samas ka süvenevat muret selle hääbumise pärast sealses eesti kogukonnas. Tänu Tiiu Salasoole on Austraalias kasvanud huvi ja suurenenud võimalused õppida eesti keelt ning saada sellekohast abi ja teavet üle Austraalia - eesti keele nõustajad on Adelaide´is, Brisbane’is, Canberras, Hobartis, Melbourne´is, Perthis ja loomulikult Sydneys. Aastal 2011, kui eesti keele tulevikuväljavaated Austraalias olid Tiiu Salasoo usu ja lootuse õige tugevalt proovile pannud, võttis ta kätte ja otsis üle Austraalia välja inimesed, kellest võiksid saada eesti keele õpetajad. Eesti keele kui teise keele õpetaja kutsega oli neist vaid üks, ülejäänud lihtsalt hakkajad huvilised. Tiiu Salasoo tellimusel valmis internetiprogramm, mille abil viidi läbi keeleõpetajate Skype’i kursus. See loodi täpselt selle õpetajate rühma vajadusi arvestades. Kuigi internetõppe puuduseks on see, et ei kujune reaalset ühiste huvidega õpperühma, on samas ka võrreldamatuid eeliseid: õppida saab õppijale sobival ajal ja asukohast sõltumata, materjali saab korduvalt uuesti ette võtta, mis on eriti tähtis foneetikas. Tiiu Salasoo algatusel toimusid eesti keele õppepäevad Sydneys, kus oli palju osalejaid ja kohale tuldi isegi kuni 4000 km kauguselt. Kõige ettenägelikum on eesti mudilaste mängurühma ellukutsumine 2011.a. Nii ärgitati Austraaliasse asunud ja seal emaks saanud eestlannasid lastega kogunema, suhtlema, eesti keeles rääkima – pannes sellega aluse väikelaste emakeeleoskusele kaugel Eestist. Tiiu Salasoo 2011.a. algatused ja tegevus eesti keele hoidmisel, selle kõnelejaskonna laiendamisel ja harimisel on üliolulised eesti keele ja eestluse väärtustamiseks Austraalias.
Hääletamine lõppes 7. märtsil kl 24:00.
Aasta keeleteoauhinna statuut. Keeletegude kirjeldused ja hääletusjuhend (vt statuudi p 11).
