EL haridusindikaatorid
Rahvusvahelistest strateegiatest ja suunistest on haridusvaldkonnas kõige olulisemad Lissaboni strateegiaga ja selle jätkustrateegiaga Euroopa 2020 seonduvad, mille raames püstitas Euroopa Komisjon eesmärgid vastavalt 2010. ja 2020. aastaks. Kuna eelmise perioodi (s.o kuni 2010. a) eesmärkidest oli 2009. a seisuga täidetud ainult LTT erialade lõpetajate arvu kasv, otsustati uue perioodi tähiseid täpsustada eelmise perioodi eesmärkidest lähtuvalt.
Aastaks 2020 seatud tähistest on kõige tähtsamad järgmised:
1. vähemalt 95% lastest vanuses 4 aastat kuni koolikohustuse ea alguseni (Eestis 4–6-aastased) peaksid osalema alushariduses;
2. madala funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise ja loodusteadusliku kirjaoskusega 15-aastaseid noori peaks olema alla 15% vanusegrupist (PISA uuringu põhjal);
3. madala haridustasemega (s.o põhiharidusega või alla selle) mitteõppivaid noori oleks alla 10% (18-24-aastaste vanusegrupis);
4. vähemalt 40%l 30–34-aastastest noortest peaks olema III taseme haridus;
5. vähemalt 15% täiskasvanutest vanuses 25–64 aastat osaleks elukestvas õppes;
6. teadus- ja arendustegevuse intensiivsus (osakaal SKPst 3%);
7. eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu vähendamine 30%ni.
Tabel 1. Euroopa 2020 strateegiaga seatud eesmärkide täitmine, protsentides. (tabel Exceli failina)
Pikemalt võib püstitatud indikaatoritest ja sihttasemetest lugeda Euroopa Komisjoni 2012.a. raportist Education and Training Monitor 2012.
Lisaks saab lugeda eestikeelset materjali EL piirkondlikust haridusstatistikast ning sealhulgas ka hariduse ja koolituse 2020 strateegiast Eurostati lehelt.
Koostanud: HTM analüüsosakond
Viimati uuendatud: 14.05.2013
