Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud välja konkursi 2009. aasta parima eesti keelt väärtustava teo ja selle tegija selgitamiseks.
Eesti keelt väärtustava teo auhinnale sai kandidaate esitada 8. jaanuarini 2010. a. Neist kõige enam esitamistingimustele vastavateks pidas Emakeele Seltsi juhatus järgmisi:
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi (esitaja Mari Lühiste) aktiivsus gümnaasiumi eesti keele õppemahu säilitamise nimel. See aktiivsus kulmineerus seltsi korraldatud avaliku koosolekuga 14. veebruaril 2009, millest võttis peale seltsi liikmete osa tuntud teadlasi, kultuuri- ja keeleinimesi ning poliitikuid. Arutelu lõpuks lepiti kokku pöördumises riigi avalikkuse, aga ka presidendi, Riigikogu, valitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Olulisust lisab ettevõtmisele selle kajastamine raadios ja televisioonis. Küllap oli avalik arutelu üheks teguriks, mis mõjutas õppekavategijaid eesti keele kursuste arvu endiseks jätma. Igal juhul teadvustus diskussiooni käigus vähemalt 2 asja: kõigepealt see, et eesti keel on teema, mis puudutab suurt osa ühiskonnast, ja teiseks see, et õppemahu säilitamine on küll oluline, vähemtähtis pole aga see, milleks alles jäävaid tunde kasutama hakatakse.
Kihnu-murdeline ”Aabets” (kunstnik Uno Roosvalt, toimetaja Mark Soosaar) oli tegu, mille eest Mai Tiits esitas laureaadikandidaatideks Külli Laose, Reene Leasi ja Evi Vesiku. 80-leheküljeline kaunilt kujundatud raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele, seob Kihnu murdekeele – koos kihnulike ütlustega – sealse olustikuga. Tegemist on lugemisvaraga, mis aitab alal hoida esivanematelt päritud kõnepruuki Kihnus, on aga kindlasti huvitav lugemine mandriinimese, massaka jaoks.
Vello Salo ja Indrek Hirv tõlkisid saksa keelest eesti keelde ”Psalmid” . Teo ja tegijad esitas Jüri Viikberg. Tõlke keel on silmapaistvalt hea; tegemist on religioosse poeesiaga, millest leiab mõtlemisainet igaüks, kes luulega sina peal. Asjatundjate jaoks tõeline maiuspala. See on raamat, mida sirvides tabad end mõtlemas Juhan Viidingu laadis: Mis on see inimese osa siin maises ilmas? – Pürgida maist gravitatsiooni ületada püüdes vaimse(ma)sse ilma.
Keelevigaste siltide asendamine uutega ajendas Urmas Sutropit esitama parima keeleteo tegija kandidaadiks Alexander Kofkinit. Tunnustatav tegu seisnes selles, esialgsel kujul ”ORIGINAAL VIINIVORSTID” üles riputatud sildid vahetati uute vastu, millel oli kirjas ”EHTSAD VIINI VORSTID”. On tõsi, et vahetuseks läks vaja Eesti Keele Instituudi arvamust ja Keeleinspektsiooni sõbralikku (ilma irooniata!) tähelepanujuhtimist ning üldsusse jõudis ka mõnede firma töötajate pahameel äritegevusse sekkumise pärast. Fakt jääb aga faktiks: pika protsessimise asemel – mis on meie võõrkeelsusest küllastunud ärimaastikul tavaline – vahetas Kofkin vigased sildid kiiresti selliste vastu, nagu asjatundjad soovitasid. Suhteliselt pretsedenditu tegu võiks olla eeskujuks kõigile, kes keeleseaduses auke otsivad ja meie keelekeskkonda saastavad.
Sergei Metlevi pakkus eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avaliku esitamise eest aasta keeleteo tegijaks Jüri Valge. Mustamäe reaalgümnaasiumi õpilane Sergei Metlev pälvis möödunud aastal üldsuse tähelepanu mitmel korral. Keeleteo tegijaks esitamise põhjuseks olid siiski tema eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavad avalikud seisukohavõtud, nende hulgas eelkõige otsene vastuseismine Eesti aadressil esitatud väärsüüdistustele. Pean Metlevi isiklikku julgust ning head argumenteerimisoskust (heast eesti keele oskusest rääkimata) tunnustust väärivaks ning Eesti lõimumisprotsessile kaasa aitavaks.
Kirjanduse ja keele ajaveebi http://kirjandusjakeel.blogspot.com käivitamist Inna Saareti, Maire Liivametsa ja Siiri Laugu poolt pidasid aasta keeleteoks Anneli Kuiv ja Õnne Mets. Tegemist on möödunud aasta märtsis emakeelepäeval avatud ajaveebiga, mille põhiteemadeks on üldkeel, oskuskeel ja eesti kirjandus. Ligi aastane tegevus näitab, et huvi selles blogimise vastu on lai, ulatudes Eesti rahvaraamatukogudest Brüsselis töötavate eurotõlkideni. Hinnatav on ajaveebi suunatus ka noortele eesti keele kasutajatele, samuti selle tulevikuplaanid: hakata kajastama eesti keele ja kirjanduse alaseid üritusi, seminare ja koolitust ning vahendada ka tõlkeprobleeme.
Kirjeldatud kuue kandidaadi vahel valides ja oma valikust teada andes jõuamegi niisuguse keeleteoni, mille tegija(d) saavad 2009. a parima(te) üldsuse auhinna.
Nii ministrite valitud keeletegu kui üldsuse oma kuulutatakse välja 15. märtsil Viljandis Paalalinna gümnaasiumis.
Hääletada saab kuni 10. märtsini Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel olevaid juhtnööre täites.
Lihtsaim on seda teha lehekülje allosas asuval hääletusblanketil.
Oma otsusest saab aga teada anda ka e-postiga (signe.opermann(at)hm.ee) või ka tavalise kirjaga aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu (ümbrikule kirjutada ”Keeletegu”).
Iga hääletaja saab hääletada vaid üks kord ja ühe kandidaadi poolt, kirja lähevad ainult need arvamused, millega koos on saadetud hääletaja nimi ja kontaktandmed (e-postiaadress ja/või telefon; kui neid pole, siis postiaadress). Kontaktandmeid ei avalikustata.
Mida rohkem on hääletajaid, seda kindlamad võime olla, et enim hääli saanud keeletegu oli tõesti 2009. aasta parim.
Vaata lisaks:
_________________________________________________________________________________
Hääletamine on lõppenud!