Selgusid kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi võitjad
02.04.2009Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis toimunud 2009. aasta kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi pidulikul lõpetamisel anti laureaatidele üle preemiad ja tänukirjad.
Kui läinud aastal laekus konkursile 14 tööd, siis tänavu oli nende hulk märkimisväärselt suurem – 40. Esitatud tööde hulgas oli 11 magistritööd, 10 didaktilis-rakenduslikku tööd, 8 võõrkeeles publitseeritud tööd, 5 populaarteaduslikku tööd, 4 eesti keeles publitseeritud tööd ning 2 publitseeritud/aprobeeritud doktoritööd (H. Liimetsa nimelise preemia kandidaadid).
Vastavalt konkursikomisjoni ettepanekule jäeti eesti keeles publitseeritud teadustöö kategoorias preemia (11 000 krooni) välja andmata ja kanti sellest summast 9000 krooni üle lisapreemiana didaktilis-rakenduslike tööde kategooriasse. Seega anti välja kuus 9000-kroonist preemiat viies valdkonnas.
Võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid – Aaro Toomelale (Tallinna Ülikool) töö „Noncognitive correlates of education”eest.
Töös käsitletakse kasvatuse valdkonnas äärmiselt olulist ja palju diskuteeritud, kuid ootamatult väga heal teaduslikul tasemel uuritud probleemi, hariduse seoseid mittekognitiivsete psüühiliste omadustega. Konkursile esitatud töö avab õpetajate kasvatustegevuse seni väheuuritud tahke ning näitab, et haritus on usaldusväärselt seotud mitmete positiivsete mittekognitiivsete psüühiliste omadustega, mis arenevad koolis suhteliselt spontaanselt, ilma õpetaja sihipärase suunamiseta.
Eestis ei sisalda õpetajate tegevused tavaliselt otseseid instruktsioone, kuidas näiteks kontrollida viha, millised toimetulekustiilid on efektiivsemad ja milliseid on soovitav vältida. Uuringu tulemused osutavad õpetajate tegevuse seni väheuuritud ja igapäevases töös tihti teadvustamata tagajärgedele.
Publikatsioon on avaldatud kõrgelt hinnatud rahvusvahelises kasvatusteaduslikus ajakirjas Learning and Individual Differences, mille Impact Factor oli 2007. aastal 1.231 ja mida annab välja teaduskirjastus Elsevier.
Publitseeritud ja/või aprobeeritud doktoritööd - Viire Sepale (Tartu Ülikool) töö „Estonian Olympiads: Their psycho-educational function in supporting talented students” eest.
Töö on pühendatud haridusteadustes väheuuritud valdkonnale ja seda võiks eesti keeles tõlkida „Eesti olümpiaadide psühholoogiline ja hariduslik mõju andekate õpilaste arengule”.
Uuringus on vaatluse alla võetud praegusaja olümpiaadidel osalejad ning leitud vastused seni empiiriliselt kontrollimata küsimustele:
- kas olümpiaadid tõepoolest selekteerivad välja kõrgemate vaimsete võimetega õpilased ning mille poolest nad eristuvad eakaaslastest?
- missugused faktorid mõjutavad õpilaste edu olümpiaadil?
- kas olümpiaadist osavõtu kogemus annab osalejatele eeliseid järgmisel olümpiaadil?
Doktoritöö juhendaja on professor Peter Heymans Nijmegeni Ülikoolist.
Magistritööd - Veronika Mittingule (Viimsi Keskkool, Tallinna Ülikool) töö „Muusika eesti keele ja kirjanduse metoodika rikastajana” eest.
Töö teoreetiline osa esitleb olemasolevaid materjale keele, kirjanduse ja muusika seostest ja nende seostamisest koolis, tuues esile muusika ja kirjanduse ajaloolise arengu rööpsuse, võrdleb verbaalse teksti ja muusikapalade elemente ning ehituslikku sarnasust, iseloomustades neid kui inimmõtete, tunnete, sündmuste ja seisundite väljendust.
Et õppe- ja metoodilise kirjanduse analüüs kinnitas lõimimiseks vajaliku materjali nappust, on esitatav töö suuremas osas puhtrakenduslik, kus emakeeleõpetajatele antakse üldisi juhiseid muusika kasutamiseks tunnis, esitatakse nimekiri enam kui poolesajast omavahel seotud muusika- ja kirjandusteosest ning pakutakse välja 50 näidisülesannet muusika kasutamiseks eri kooliastmetes. Õpetaja igapäevatöö hõlbustamiseks on tekstile lisatud ka kaks töö autori koostatud laserplaati näidisülesannetes kasutatud muusikaga. Magistritöö juhendaja on Viivi Maanso.
Populaarteaduslikud tööd - Maie Tuulikule (Tallinna Pedagoogiline Seminar) töö „Õpetaja eetika” eest.
Esitatud raamat on õpetajale nii käsiraamatuks kui eneseanalüüsi vahendiks, orienteerumaks eetika vastuolulistes kategooriates. „Õpetaja eetikas” ei ole aga piirdutud ainult õpetaja kutse-eetikaga, vaid on antud ülevaade eetikast kui filosoofilisest õpetusest laiemalt, eetikakoodeksitest läbi aegade ning selgitatud õpetaja kutse ja eetika seost. Analüüsitakse seaduslikkuse ja eetilisuse vahekorda ning õpetatakse eetiliste konfliktide lahendamise printsiipe ja meetodeid.
Didaktilis-rakenduslikud tööd - Meri-Liis Laherannale (Tallinna Ülikool) töö „Kvalitatiivne uurimisviis” eest.
Raamat „Kvalitatiivne uurimisviis“ täitis lünga, mis oli valitsenud emakeelse kvalitatiivseid meetodeid käsitleva kirjanduse osas. Raamat pakub esmast emakeelset ülevaadet kvalitatiivsetest uurimismeetoditest ning aitab ehitada silda nõudlikuma võõrkeelse erialakirjanduse juurde.
Raamat on jaotatud seitsmeks peatükiks. Esimeses peatükis tutvustatakse kvalitatiivsete uuringute tausta – räägitakse kvalitatiivsete uuringute mõistest, ajaloolistest juurtest ja teoreetilistest lähtekohtadest, aga ka nende aadressil tehtud kriitikast ja neile esitatavatest eetilistest nõuetest. Teine peatükk käsitleb kvalitatiivse uuringu kavandamise küsimusi. Kolmandas peatükis on luubi all kvalitatiivsete uuringute tüübid, neljandas peatükis tutvustatakse andmete kogumise ja viiendas andmete analüüsi erinevaid võimalusi. Kuues peatükk on pühendatud kvalitatiivse uuringu kvaliteedi hindamisele ja seitsmes selle tulemustest kirjutamisele. Töö tugineb 223 allikale. Materjali hõlpsamat leidmist soodustab aineregister.
Raamatu ilmumine selle seni eesti keeles väga napilt käsitletud valdkonna kohta pakub uusi vaatenurki ja metoodilisi vahendeid kasvatusuuringute arenguks Eestis.
Peeter Mehistole (Londoni Ülikool), Kai Võllile (Integratsiooni Sihtasutus) ja Hiie Asserile (Tartu Annelinna Gümnaasium) - tööde „Uncovering CLIL: Content and Language Integrated Learning in Bilingual and Multilingual“ (Peeter Mehisto, María Jesús Frigols Martín, David Marsh) ja „Lõimitud aine- ja keeleõpe“ (Peeter Mehisto, Kai Võlli, Hiie Asser) eest.
Raamatute oluline alus on Eesti keelekümblusprogrammi loomise käigus õpitu. Raamat on viinud Eesti kogemused laia maailma inglisekeelse väljaande kaudu.
Käsiraamatus tutvustatakse lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe*) erinevaid vorme, kirjeldusi LAK-õppe kujunemisloost, LAK-õppe rakendamisega seotud probleemidest ja probleemide lahendusvõimalustest. Esitatakse oluliste metoodikaelementide kirjeldusi, õpetajate tegevuse näiteid, LAK-õppe tunnikavasid põhikoolile ja kutseõppeasutustele, ideid, kuidas toetada keeleõpet ainetunnis ja aineõpet keeletunnis, hindamisvahendite näiteid ja viiteid kasulikele veebiaadressidele. Mahukas kirjanduse loend toetab neid, kel huvi üksikteemadesse süveneda.
*LAK-õpe on lõiming, kus aine- ja keeleõpet seovad ka õpioskused.
Raamat on innovatiivne oma positiivse ja selge lähenemise poolest lõimitud aine- ja keeleõppega seotud müütide kummutamisele, teeb selle õppeviisi mõistetavaks ja järgimisväärseks. Raamatu seitse peatükki selgitavad näitlikult, et LAK-õpe on inspireeriv, edenemisele ja saavutustele ning kontaktide loomisele ja arendamisele suunatud. Kaheksanda peatüki metoodikaülevaated ja näidismaterjalid pakuvad LAK-õppe rakendajaile täiendavat tuge ja innustust otsinguteks.
Raamatu eestikeelse väljaande saatesõnas tõdeb Leo Võhandu: Klassikalised teadusstruktuurid arenevad praegu õige nobedalt. Eriti intensiivne on tervete teadusharude lõimumine. Ta küsib: Mis selles paratamatus lõimumismadinas keeleõpet ootab? Ühe vastuseni juhatavad meid konkursile esitatud raamatud.
Auhinnatud magistri- või doktoritöö juhendajaid tunnustati tänukirjaga:
Viivi Maanso - kogumike “Keele- ja koolimees Johannes Valgma. Artikleid ja bibliograafia” ja “Nikolai Remmel eesti keelele ja koolile. Artikleid ja bibliograafia” koostamise eest ning Veronika Mittingu magistritöö „Muusika eesti keele ja kirjanduse metoodika rikastajana” eduka juhendamise eest;
professor Peter Heymans (Nijmegeni Ülikool) – Viire Sepa doktoritöö „Estonian Olympiads: Their psycho-educational function in supporting talented students“ eduka juhendamise eest;
Peeter Mehisto töö „Uncovering CLIL: Content and Language Integrated Learning in Bilingual and Multilingual“ kaasautorluse eest pälvisid tänukirjad María Jesús Frigols Martín (Valencia Haridusamet) ja David Marsh (Jyväskyla Ülikool).
1990. aastal alustatud Heino Liimetsa nimeline kasvatusteaduslike tööde konkurss sai riikliku konkursi staatuse aastal 2002. Konkurssi korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Archimedes ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts. Alates 2009. aastast on konkursi peakorraldaja Sihtasutus Archimedes.
Konkursitöid hindas 2009. aastal komisjoni koosseisus:
Leida Talts – Tallinna Ülikooli professor, komisjoni esimees;
Ene Mägi – Tallinna Ülikooli dotsent;
Inger Kraav – Tartu Ülikooli dotsent;
Inge Unt – Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts;
Jaan Kõrgesaar – Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja;
Tiia Pedastsaar – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia professor;
Ulve Kala – Tallinna Ülikooli dotsent;
Terje Tuisk - SA Archimedes teaduskoostöö keskuse teaduse populariseerimise üksuse juhataja
Otsuse tegemisel konkursile esitatud tööde kohta lähtus komisjon järgmistest kriteeriumidest:
• vähemalt üks konkursitöö autoritest peab olema Eesti alaline elanik,
• konkursitöö peab olema aprobeeritud või trükis avaldatud konkursi toimumisele eelneval, s.o. 2008. aastal,
• vastavas konkursi juhendis ettenähtud kriteeriumidele,
• töö teema aktuaalsus eesti kasvatusteaduste jaoks,
• seotus kasvatusteaduste eri valdkondadega,
• teema/probleemi laiem seotus kasvatusteadustega,
• uuritud/käsitletud problemaatika ulatus,
• uurimismetoodika originaalsus, reliaablus ning valiidsus, analüüsi korrektsus,
• materjali esitamise loogilisus ja korrektsus,
• keelekasutuse korrektsus.
Lisateave: Margus Harak, HTM-i teadusosakonna peaekspert, 511 0332, margus.harak(at)hm.ee
Rein Joamets
kommunikatsioonibüroo konsultant
735 0155
