Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse korduma kippuvad küsimused
Vaata ka:
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 5 lõike 8 kohaselt kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise üksikasjalikumad tingimused ja korra iga õppeasutus eraldi.
ÕPPETOETUSED
Üldised küsimused
Kes saavad toetust?
Põhitoetust saavad taotleda üliõpilased ja õpilased (välja arvatud doktorandid), kes õpivad täiskoormusega või juhul, kui õpinguid on alustatud enne 2003/2004. õppeaastat, statsionaarses või päevases õppevormis. Õppekaval, kus õpitakse, peab olema riigi finantseeritavaid koolituskohti või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti. Samuti ei tohi õpilane või üliõpilane olla õppinud kauem, kui näeb ette õppekava nominaalkestus. (ÕÕS § 5 lg 1)
Täiendava toetuse taotlemisel lisandub eelnevalt nimetatud tingimustele veel nõue, et toetuse taotleja elukoht peab rahvastikuregistri andmetel asuma väljaspool omavalitsusüksust, kus asub õppeasutus ning sellega piirnevat omavalitsusüksust. (ÕÕS § 5 lg 2)
Doktorandid saavad taotleda doktoranditoetust, kui õpitakse riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal. (ÕÕS § 41 lg 1, kuni 2012 aastani sisseastujatele).
Kui suur on toetus?
Õpilasele ja üliõpilasele makstava põhitoetuse, täiendava toetuse ja doktoranditoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks uuesti riigieelarve seadusega. 2010. aastal on toetuste suurused järgmised:
• põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane saab taotleda põhitoetust 600 krooni;
• keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane saab taotleda põhitoetust 600 krooni ning täiendavat toetust 300 krooni õppekuus;
• kõrgharidust omandav üliõpilane saab taotleda põhitoetust 875 krooni ning täiendavat toetust 440 krooni õppekuus;
• doktoranditoetuse suurus õppekuus on 6000 krooni.
Kas õppur, kes õpib riigieelarvevälisel õppekohal, saab õppetoetust taotleda?
Põhitoetust ja täiendavat toetust saab taotleda, kui õpitakse õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid koolituskohti või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti, seega saab ka tubli riigieelarvevälisel õppekohal õppija taotleda õppetoetust.
Doktoranditoetust saab taotleda hetkel vaid riigieelarvelisel õppekohal õppiv doktorant.
Kas kaugõppe tudeng saab õppelaenu ja õppetoetust taotleda?
Kui üliõpilane on õpinguid alustanud enne 2003/2004. õppeaastat, siis ta kaugõppes õppides õppetoetusi ja õppelaenu taotleda ei saa. 2003/2004. õppima asunud õppurid saavad kaugõppes õppides õppetoetust ja õppelaenu taotleda siis, kui nad õpivad täiskoormusega, st täidavad õppekava 75% või enamas mahus (teatud õppekavadel 100% mahus).
Kas magistrant saab ka õppetoetust taotleda?
Magistrant saab taotleda õppetoetusi samadel tingimustel, mis teisedki õppurid. Esimese aasta magistrandile kohaldatakse esimese aasta õppurite kohta käivaid sätteid.
Esimese aasta õppur
Kas esimese aasta tudeng saab taotleda toetuset?
Esimese aasta tudengid ei saa taotleda esimesel poolaastal põhitoetust ega täiendavat toetust. Küll on esimese aasta õppuril (sh ka magistriõppe esimese aasta magistrant) võimalus põhimõtteliselt saada õppetoetust eritoetuse fondist, kuid konkreetselt otsustab selle õppeasutus õppetoetuse määramise korras, kas ja kuidas toetust jagatakse.
Kas õppetoetusi arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka?
Õppetoetused arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka. Õppelaenu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvestata.
Miks esimese aasta õppureid kiusatakse ja jäetakse nad kõigest ilma?
Õppeasutus võib vastavalt oma korrale anda õppetoetust ka esimese aasta üliõpilastele eritoetuse fondist. Esimese aasta õppureid ei saa reastada paremusjärjestuse alusel, sest neil pole veel kõrgkoolist saadud õppetulemusi. Esimese aasta õppuril on võimalus taotleda toimetulekutoetust ja võtte õppelaenu.
Põhitoetus
Kas õppeasutus võib kehtestada piiranguid põhitoetuse maksmiseks – nt, kui tahab toetust aga töötab, siis põhitoetust ei saa?
Õppeasutusel ei ole õigus kehtestada põhitoetuse taotlemiseks seadusest tulenevatele nõuetele lisaks täiendavaid nõudeid.
Täiendav toetus
Mis on täiendav toetus?
Täiendav toetus on õppetoetus, mis on ette nähtud õppurile, kes elab väljaspool omavalitsusüksust (linna, valda), kus asub õppeasutus ning sellega piirnevat omavalitsusüksust. Täiendav toetus on mõeldud eelkõige eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks. Täiendava toetuse suurus on 300 krooni keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavale õpilasele ja 460 krooni kõrgharidust omandavale üliõpilasele.
Näiteks: Tartu Ülikoolis õppiv Põltsamaa linnast pärit üliõpilane saab taotleda täiendavat toetust, Eesti Muusikaakadeemias õppiv Saku valla elanik täiendavat toetust taotleda ei saa.
Täiendavat toetust saab anda "üliõpilasele, kelle elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus". Kas Keila või Maardu linnas elaval Tallinna kooli üliõpilasel on õigus toetust saada?
Omavalitsusüksuseks on vald või linn. Keila linn ning Maardu linn ei piirne Tallinna linnaga, seega ei saa neid lugeda Tallinna linnaga piirnevateks omavalitsusüksusteks.
Kas põhitoetuse saamine välistab täiendava toetuse saamise?
Põhitoetuse saamine ei välista täiendava toetuse saamist. Kui kõik toetuse taotlejale esitatavad tingimused on täidetud ja taotleja saab õppetulemuste alusel koostatavas paremusjärjestuses hea tulemuse, võib talle maksta nii põhitoetust kui täiendavat toetust.
Kas täiendava toetuse saamise esimene tingimus on ikkagi õppetulemus ja koht paremusjärjestuses? Kas õppeasutus võib täiendavat toetust mitte maksta, kui õppur saab põhitoetust?
Täiendavat toetust makstakse paremusjärjestuse alusel neile, kes ülejäänud nõuetele vastab (vt selgitused eelpool). Kui õppur on taotluse esitanud ja kvalifitseerunud toetuste saamiseks, siis sellel põhjusel, et ta põhitoetust juba saab, täiendava toetuse maksmisest keelduda ei saa.
Doktoranditoetus
Mis on doktoranditoetus?
Doktoranditoetus on ette nähtud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal doktoriõppes õppivale isikule selleks, et doktorandil oleks võimalik õppe nominaalkestuse jooksul õpingud lõpetada ja doktoritöö kaitsta, selle asemel et elamisraha saamiseks aktiivselt tööl käia. Doktoranditoetust jagatakse doktorantidele, kes on läbinud atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras, va esimese aasta doktorant.
Kas välisriigis õppiv Eesti kodanikust doktorant saab taotleda õppetoetust?
Välisriigis õppiv doktorant õppetoetust taotleda ei saa, sest Eesti riik ei esita riiklikku koolitustellimust ühelegi välisriigi õppeasutustele, õppetoetuste fond aga eraldatakse õppeasutusele vastavalt riiklikule koolitustellimusele.
Kas välisriigi kodanik, kes õpib Eestis, saab taotleda õppetoetust?
Seaduslikul alusel Eestis viibiv välis(üli)õpilane (sh doktorant) saab taotleda õppetoetusi samadel tingimustel kui Eesti kodanikust õppur.
Eritoetus
Millest tuleb 5%, mida õppeasutus võib maksta § 5 lg 1 p-des 2 ja 3 nõudeid mitte järgides?
Kuni 5% põhitoetuse ja täiendava toetuse fondide vahenditest võib õppeasutus suunata eritoetuse fondi. Õppeasutusele on antud õigus seega otsustada vastavalt olukorrale, kas ja millises ulatuses toetada üliõpilasi neil juhtudel, kui üliõpilane ei täida põhitoetuse ja täiendava toetuse saamise nõudeid. Eesmärk on – võtta arvesse õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid ja jagada selleks toetust õppeasutuse kehtestatud tingimustel.
Mitmeks õppekuuks määratakse 5% ulatuses põhitoetus, mida õppeasutus võib maksta § 5 lg 1 p-des 1 ja 2 nõudeid mitte järgides?
Põhitoetus määratakse viieks õppekuuks, nii ka 5% hulgast makstav põhitoetus.
Õppetoetuse taotlemine
Millised dokumendid tuleb õppeasutusse esitada?
Õppeasutusele tuleb esitada õppeasutuse kehtestatud vormis taotlus. Lisaks tuleb tõendada toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmist (ÕÕS § 5 - kodakondsus/elamisõigus/elamisluba, õppimise andmed, elukoha andmed). Nõuetele vastavust võimalik kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olevate isikuandmete abil. Kui vastavaid andmeid ei ole õppeasutuse ega riiklikus registris, siis kehtestab õppeasutus ise dokumentide loendi, mida õppetoetuse taotlejalt nõutakse. Kui tuvastatakse, et üliõpilane ei vasta toetuse saamise tingimustele, (näiteks on üliõpilase elukoha andmed rahvastikuregistris ei täida täiendava toetuse saajale esitatud nõudeid, siis lõpetatakse õppetoetuse maksmine ja ei maksta toetust ka järgneva õppeaasta jooksul. Õppeasutusel on õigus nõuda ebaõigelt eraldatud toetus üliõpilaselt tagasi.
Õppetoetuse määramine
Kas võrdsete õppemahu täitmise protsentide puhul tuleks arvestada eelmise semestri, õppeaasta või kogu õpingute perioodi õppetulemusi?
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus seda ei reguleeri, seega on õppetulemuste arvestamise periood õppeasutuse määrata.
Kas õppeasutus võib määrata makstavaid summasid vastavalt oma äranägemisele?
Õppurile igakuiselt makstavate toetuste (nii põhitoetuse, täiendava toetuse kui ka doktoranditoetuse) suurused kehtestatakse igal aastal riigieelarve seadusega. Õppeasutus ei saa õppurile määrata ega maksta suuremat või väikesemat summat, kui riigieelarve seadus sätestab.
Mis saab, kui õppekaval õpib 2 üliõpilast, kas siis peab ikkagi paremusjärjestuse, mille alusel õppetoetust makstakse, koostama õppekavati?
Paremusjärjestus koostatakse õppekavapõhiselt. Kui riigieelarve seaduses sätestatud suuruses õppetoetust ei ole võimalik välja maksta, saab avalik-õiguslik ülikool või erakool need vahendid üle kanda järgmise viie õppekuu õppetoetuse fondi, riigiasutused tagastavad selle raha riigile.
Õppetoetuste fondid
Kuidas jagada alguses ühtset riigi poolt antud õppetoetuste summat põhi - ja täiendavaks toetuseks? Ehk kui on kokku 1,0 miljonit, siis kui palju sellest on põhitoetuseks ja palju täiendavaks toetuseks?
Ühele õppeasutusele eraldatav põhitoetuse summa kuus kujuneb järgmiselt: riigi finantseeritavate koolituskohtade või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arv x põhitoetuse koefitsient (haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatuna on see kõrghariduses 0,35) x põhitoetuse suurus (kõrghariduses 2009. aastal on see 920 krooni).
Näiteks: 50 riikliku koolitustellimuse koha kohta arvestatakse põhitoetuse fondi suurus järgmiselt: 50 x 0,35 x 920 = 16 100 krooni kuus.
Täiendav toetus kujuneb järgmiselt: riigi finantseeritavate koolituskohtade arv või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arv x täiendava toetuse koefitsient (kõrghariduses 2009. a 0,4) x täiendava toetuse suurus (kõrghariduses 2009. a 460 krooni).
Eelnevate arvestuste kohaselt moodustab põhitoetuse fond 63,6% õppeasutusele eraldatud õppetoetuste fondist kõrgharidustasemel.
Kas õppetoetused on eraldatud kalendri- või õppeaastaks?
Õppetoetused eraldatakse õppeasutusele kalendriaastaks lähtudes riigieelarve seaduse §-st 3, mille kohaselt riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Õppeasutus teostab õppuritele väljamakseid kord kuus.
Kas õppetoetuse taotluse võib võtta üks kord õppeaja jooksul või tuleb seda igal semestril uuesti teha?
Õppuril on õigus taotleda õppetoetust kaks korda õppeaastas, seega ei ole võimalik korraldada ainult üks kord aastas või üks kord õppeaja jooksul taotluste kogumist.
Kas õppeasutus võib kasutada täiendava toetuse vahendeid ka põhitoetusteks, kuna täiendavat toetust ei saa kõik õppurid, kellel on õigus saada põhitoetust?
Põhitoetuse fondist makstakse välja ainult põhitoetust ja 5% ulatuses õppetoetust § 5 lg 1 p 2 ja 3 nõudeid mitte järgides. Täiendava toetuse fondist makstakse täiendavat toetust ja 5% ulatuses õppetoetust § 5 lg 1 p 2 ja 3 nõudeid mitte järgides. Põhitoetuse ja täiendava toetuse fondidest ülejäänud vahendid tuleb suunata eritoetusfondi ning kui seal tekib ülejääk, on võimalus raha liigutada erinevate fondide vahel. Seega on põhimõtteliselt võimalik kasutada täiendava toetuse summadest kasutamata jäänud vahendeid, mis on suunatud eritoetuste fondi ja seal ülejäänud, põhitoetuse maksmiseks ja vastupidi.
Mis saab rahast, mis õppetoetuste fondist üle jääb (näiteks siis, kui tingimustele vastavaid taotlusi on vähem, kui fond võimaldaks rahuldada)?
Avalik- õiguslikud ülikoolid ning erakoolid võivad need vahendid kanda üle järgmise viie õppekuu õppetoetuse fondi. Eelarveaasta lõpuks kasutama jäänud eelarvevahendid kustutatakse.
ÕPPELAENUD
Üldised küsimused
Kes saavad õppelaenu?
Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam ning kes:
1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis või erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis või
2) õpib täiskoormusega õppes keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses või
3) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
Lisaks on õppelaenu on õigus taotleda ka isikul, kes:
1) vastab punktides 1 või 2 nimetatud tingimustele ja
2) omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja
3) töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna.
Kes kehtestab õppelaenu maksimaalmäära?
Õppelaenu maksimaalmäära kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal oma korraldusega. 2009/2010. õppeaastal on riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks 30 000 krooni ühe laenutaotleja kohta.
Mitu korda on võimalik saada õppelaenu?
Õppelaenu on õigus saada ühel ja samal haridustasemel ja haridusastmel õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi. Juhul, kui laenutaotleja on varasemate (nii lõpetatud kui lõpetamata) õpingute kestel samal haridustasemel ja haridusastmel saanud õppelaenu, on tal edaspidi samal haridustasemel ja haridusastmel õpinguid jätkates (nt teise kõrghariduse omandamisel) õppelaenu võimalik taotleda varasemate õpingute ajal saadud õppelaenu saamise kordade arvu võrra vähem arv kordi. Õppelaenu saamise kordade arvu arvestatakse alates 2004/2005. õppeaastast.
Kuna on võimalik saada õppelaenu?
Õppelaenu on õigus saada 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilased ja üliõpilased saavad õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini.
Kas akadeemilisel puhkusel olev õpilane ja üliõpilane saab õppelaenu?
Akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel ja üliõpilasel ei ole õigust saada õppelaenu.
Millised pangad väljastavad õppelaenu?
Õppelaenu väljastavad: Swedpank, Krediidipank , Nordea Pank, Sampo Pank ja SEB Pank.
Õppelaenu tagasimaksmine
Kuna peab hakkama õppelaenu tagasi maksma?
Õppelaenu põhiosa tuleb hakata tagasi maksma hiljemalt ühe aasta möödumisel õppeasutuse lõpetamisest või õpingute muul põhjusel katkestamiseset, välja arvatud juhul, kui laenusaaja on asunud enne aasta möödumist õpinguid õppelaenuõiguslikuna jätkama. Õppeasutuse lõpetamisel tagastatakse õppelaen kahekordse nominaalse õppeaja jooksul. Õpingute muul põhjusel lõpetamisel tagastatakse õppelaen pooleteisekordse tegelikult õpitud aja jooksul, kuid mitte lühema, kui kuuekuulise perioodi jooksul.
Kui laenusaaja on aga jätkanud õpinguid 12 kuu jooksul pärast õpingute lõpetamist õppelaenuõiguslikuna kohustub ta kogu laenusumma koos intressidega tagasi maksma alles pärast jätkatud õpingute lõpetamist. Sellisel juhul liidetakse sama õppelaenulepingu alusel võetud õppelaenude perioodid, kuid tagasimaksmisperiood ei või ületada 20 aastat.
Millised on võimalused tagasimaksmise tähtaja kulgemise peatamiseks?
Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal:
• ajateenistuses viibimise ajaks või
• ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või
• arst-residendil residentuuri lõpetamiseni
vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Intresse tasub sellel perioodil krediidiasutusele riik. Antud soodustuste saamiseks tuleb kindlasti esitada aga taotlus, sest automaatselt need soodustused ei laiene.
Õppelaenu kustutamine riigi poolt
Mis muutus 1. juulist 2009. a õppelaenu kustutamisega seoses?
Alates 1. juulist 2009. a kustutatakse riigi poolt õppelaenu ainult nendel isikutel, kellel oli see õigus tekkinud enne 1. juulit ning kes selleks ajaks esitasid ka vastava avalduse. Seega alates 1. juulist 2009 enam uusi taotlusi õppelaenu kustutamiseks ei saa esitada. Neil, kellel juba õppelaenu kustutati, ei muutunud midagi.
Mis saab õppelaenust, kui õppelaenu saaja sureb või muutub töövõimetuks?
Laenusaaja surma korral lõpevad krediidiasutuse õppelaenulepingust tulenevad nõuded riigitagatise ulatuses ja õppelaenu koos intressiga tasub laenuvõtja eest riik ühe korraga. Pärija, käendaja või tagatise andja peab selleks tegema avalduse pangale, lisades sinna juurde surmatunnistuse või surnuks tunnistamise otsuse.
Laenusaaja 80–100-%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate ja enne laenusaaja 80–100-%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistamist tekkinud kohustuste täitmise nõudmisest laenusaajalt või tema käendajatelt või pantijatelt ning õppelaenu koos intressiga tasub laenuvõtja eest riik ühe korraga. Selleks tuleb laenusaajal pöörduda avaldusega panka, lisades sinna juurde arstilku ekspertiisi otsuse.
Ootame ettepanekuid korduma kippuvate küsimuste täiendamiseks aadressile: hm(at)hm.ee.
