Traumaatiline kriis ja selle kulg
Traumaatilisi kriise põhjustavad äkilised, ootamatud ja ebatavaliselt tugevad sündmused, mis võiks kannatusi põhjustada ükskõik kellele. Traumaatiline on selline sündmus/kogemus, mis kujutab reaalset või kujutletavat ohtu (ähvardust) inimese enda või tema lähedase elule, tervisele ja heaolule. Kogemusega kaasneb ülitugev hirm, õudus ja äärmine abitusetunne.
Olenemata kriisi sügavusest või kestvusest läbib kriis kindlad etapid või astmed. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt või erinevas järjekorras.
Kriisi etapid
Kriisireaktsioon algab šokiga, mis võib kesta mõnest hetkest paari päevani ja mil inimene juhtunut tõrjub.
Järgneb reaktsioonifaas, millega kaasnevad tugevad negatiivsed emotsioonid ja inimene käib mõttes mineviku läbi ning üritab juhtunut mõista. Kuna juhtunu käsitlemine nõuab aktiivset tööd, siis võivad kannatanul ilmneda mälu- ja kontsentreerumishäireid ning rahutust. Inimsuhted võidakse proovile panna. Selleks võib kuluda 4–6 nädalat.
Läbitöötamisfaasi jooksul õpib inimene leppima juhtunuga, mida ei saa muuta, tema võimed ja jõuvarud hakkavad taastuma.
Kriis lõpeb uuestikohanemisega. Vähehaaval saadakse füüsilised stressireaktsioonid ning juhtunuga seotud tunded ja mälestused kontrolli alla. Mälestused moodustavad tervikliku loo, kuhu on haaratud ka emotsioonid. Kogemus on jätnud oma armid, kuid inimene õpib toime tulema uues olukorras. Traumaatiline sündmus saab ohvri elus vähehaaval oma tähenduse.
Inimene võib kriisiga toime tulla oma ressursside toel, taastades kriisieelse toimetulekutaseme või kriisikogemuse abil kasvades, arenedes, väärtusi ümber hinnates. Kriisi destruktiivse kulu ohu puhul ei tuleks karta pöörduda psühholoogide, psühhiaatrite või psühhoterapeutide poole, sest raskes olukorras abi saamine on igati loomulik.
Maire Riis
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
www.lastekriis.ee