Eesti keele välisõpe
Akadeemiline välisõpe
Eesti keele õpetamise traditsioon akadeemilisel tasemel on kõige pikem Soomes ja Rootsis. Juba 1833/1834. õppeaastal andis Helsingi ülikooli soome keele lektor Karl Niclas Keckman sugulaskeelte võrdleva grammatika kursuse raames üliõpilastele teadmisi ka eesti keelest. Uppsala ülikoolis toimus esimene eesti keele kursus Karl Bernhard Wiklundi juhatusel 1901/1902. õppeaastal. Esimene eesti keele lektoraat avati 1923. aastal Helsingi ülikoolis, kus lektorina alustas tööd luuletaja Villem Grünthal-Ridala. 1935. aastal hakati eesti keelt õpetama Pariisis Ida keelte ja kultuuride instituudis (Institut national des langues et civilisations orientales, INALCO), kus aastatel 1938-1946 tegutses õppejõuna keeleteadlane Aleksander Aspel. 1938. aastal algas folkloristi ja keeleteadlase Felix Oinase eestvedamisel järjepidev eesti keele õpetus Budapesti ülikoolis.
Väljaspool Eestit toimuva akadeemilise eesti keele ja kultuuri õppe edendamine jätkub pidevalt.
Akadeemilist välisõpet on aidanud koordineerida 2001. aastal moodustatud haridus- ja teadusministrit nõustav eesti keele välisõppe nõukogu, kes juhindub eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmist (2005-2010) (edaspidi: EKKAV), mis seab eesmärgiks laiendada Eesti-huvi kandepinda ning tuua akadeemilise stuudiumi kaudu Eesti-tundmise juurde haritud inimesi võimalikult paljudelt tegevusaladelt. EKKAV programm kaasab eesti keele õppesse lisaks filoloogidele ka muude valdkondade üliõpilasi ja pakub keeleõpetuse kõrval eesti kultuuri tervikkäsitlust, mis loob õppurile võimaluse arendada oma Eesti-huvi nii kitsamal erialasel kui ka avaramal üldkultuurilisel suunal.
Eesti keelt ja kultuuri õpetatakse erinevates kõrgkoolides nii Euroopas, Ameerikas kui Aasias. Euroopa riikidest on enim eesti keele ja kultuuri õppimise võimalusi Soomes, kus eesti keele õpet võimaldavad kuus ülikooli. Eesti keelt saab õppida Helsingi, Turu, Oulu, Jyväskylä, Joensuu ja Tampere ülikoolis.
Teistest Euroopa riikidest pakuvad eesti keele ja kultuuri õppimise võimalust näiteks Austria (Viini ülikool), Holland (Groningeni ülikool), Leedu (Vilniuse ülikool), Läti (Läti ülikool Riias), Poola (Varssavi ülikool, Krakovi ülikool), Prantsusmaa (Ida keelte ja kultuuride instituut), Rootsi (Uppsala ülikool), Saksamaa (Göttingeni ülikool, Hamburgi ülikool, Greifswaldi ülikool, Müncheni ülikool), Suurbritannia (Glasgow ülikool, Londoni slavistika ja ida uuringute instituut), Tshehhi (Praha Karli ülikool, Brno Masaryki ülikool), Ungari (Budapesti ülikool, Debreceni ülikool, Szegedi ülikool, Szombathely kõrgkool) Venemaa (Peterburi riiklik ülikool, Pihkva Volny instituut, Mari riiklik ülikool).
Eesti keelt ja kultuuri saab õppida ka Indiana ülikoolis ning Washingtoni ülikoolis Ameerika Ühendriikides ja Toronto ülikoolis Kanadas. Aasia riikidest saab ainsana eesti keelt ja kultuuri õppida Jaapanis (Tokyo ülikool). Tuleb rõhutada, et eesti keele ja kultuuri õppimise võimalused, kvaliteet ja huvi on neis nimetatud paikades väga erinev. Eesti keelt ei saa kõnelejaskonna arvukuse poolest küll võrrelda niinimetatud suurte keeltega, ent see pole põhjus eesti keele ja kultuuri huvi alahindamiseks välismaailmas.
Eesti keele õpetuse parema kvaliteedi tagamiseks töötavad Eesti riigi poolt lähetatud lektorid mitmes ülikoolis.
Lektorite lähetamine ei ole vaid Eestile ainuomane, sarnast praktikat kasutavad välismaal oma keele ja kultuuri õpetamiseks ning tutvustamiseks teisedki riigid. Paljud Eestis töötavad välismaalastest prantsuse, saksa, inglise jt võõrkeelte lektorid on Eestisse saadetud vastava riigi poolt. Ehkki suurem osa eesti keele lektoritest on ülikoolidevaheliste lepingute alusel valitud õppejõud, väliseestlased või estofiilid, on nii mõnelgi pool ametis Haridus- ja Teadusministeeriumi lähetatud lektor (Glasgow, Göttingen, Pariis, Peterburi, Varssavi, Vilnius, Moskva, Lviv, Brno).
2002. aastal alustasid eesti keele õpetamist Tiina Kattel Vilniuse ülikoolis ja Maarja Hein Peterburi Riiklikus Ülikoolis (hetkel Aile Laats). 2003. aastast töötas Prantsusmaal Ida keelte ja kultuuride instituudis Malle Rüütli, kelle vahetas 2007. aasta sügisel välja Katre Talviste. 2005. aastal lähetati Inna Nurk eesti keele lektoriks Saksamaale Göttingeni ülikooli, hetkel jätkab seal tööd Kadri-Rutt Kahn. Lea Kreinin alustas 2006. aasta sügisel eesti keele ja kultuuri õpetamisega Glasgow Ülikoolis, 2007. aasta sügisest töötab Leila Kubinyi eesti keele ja kultuuri lektorina Varssavi Ülikoolis. 2008. aasta sügisel lähetati Eestist pärit lektor Eve Raeste Moskva riiklikku ülikooli. 2009. aasta kevadest alustas Maarja Hein õpetamist Ukrainas Lvivis Ivan Franko nimelises ülikoolis ning sama aasta sügisest õpetab Brno Masaryki ülikoolis Linda Püssa. Üldjuhul lähetakse lektorid välismaale neljaks aastaks, kuid kokkuleppel lektori ja välisõppe nõukoguga on võimalik lähetuse aega ka pikendada või valida uus lektor. Kõik Eestist lähetatud lektorid on kõrgharidusega, magistrandid, doktorandid või magistrikraadiga võrdsustatud haridustasemega.
Lektoritele pakutakse võimalust igal suvel käia Eestis täienduskoolitusel ja –seminaridel. Alates 2000. aastast korraldatakse välismaal eesti keele ja kultuuri õpetamisega seotud inimestele iga nelja aasta järel konverentsi “Eesti keel ja kultuur maailmas”. Tänaseks on toimunud kolm konverentsi. Haridus- ja Teadusministeerium toetab kõiki kõrgkoole ka eestikeelse õppevaraga, kuna meie huvi on olemasolevate õpetuskohtade kvaliteedi kindlustamine. Päevakorras on uue lektoraadi avamine Hiina Rahvavabariigis 2010. aasta sügisel.
Keeleõpe üldhariduskoolides ja kursustel
Lisaks akadeemilisele õppele toimub eesti keele ja kultuuri õpetamine ka välismaa üldhariduskoolides, täienduskoolides ja keelekursustel. Üldhariduskoole, kus õpetatakse eesti keelt, on Soomes, Rootsis, Lätis, Ukrainas, Venemaal ja Abhaasias. Lisaks õpetatakse eesti keelt täienduskoolides ja keelekursustel, sh Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hollandis, Saksamaal jm, pühapäevakoolides ja seltsides Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Gruusias (Abhaasia), Soomes, Lätis jpt kohtades. Eesti keelt saab õppida ka Euroopa koolides Alicantes, Brüsselis, Luxembourgis, Münchenis ja Vareseses.
Esimese Eestist lähetatud eesti keele õpetajana saadeti Piret Toomet 2000. aastal Vene Föderatsiooni Siberisse Krasnojarski krai Ülem-Suetuki Põhikooli. Praegu on Eesti riigi poolt lähetatud õpetaja Airi Lauri sinna alaliselt elama asunud ning töötab koolis juba kaheksandat aastat. Koolis õpib 11 õpilast.
2002. aastal saadeti eesti keele õpetaja tol ajal ainsasse väljaspool Eestit asunud eestikeelsesse üldhariduskooli, Petseri lingivistilisse gümnaasiumi. Tänaseks on sellest koolist saanud vene õppekeelega ja eesti keele süvaõppega kool, kus õpetaja Vally Tamm jätkab õpetamist kaheksandat aastat. Kooli kõik 131 õpilast õpivad eesti keelt viiel päeval nädalas. Krimmis, Aleksandrovka keskkoolis algas eesti keele õpetus 2002/2003. õppeaastal. Kooli 320st õpilasest õpib eesti keelt 18 ning õpetajalt oodatakse ka kohaliku seltsielu edendamist ja täiskasvanutele eesti keele õpetamist. 2008. aasta 1. septembril tööd alustanud õpetaja Tiina Rekand on juba kuues Eestist Krimmi lähetatud õpetaja.
Alates 2005. aasta sügisest töötab ka Riia eesti keskkoolis Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele õpetaja (hetkel Anne Laur). 2009/2010. õppeaastal õpib eesti keelt 184 õpilast ning koolis on kolm eesti keele õpetajat. Stockholmi eesti koolis õpetatakse eesti keelt kõigile 183 õpilasele. Lisaks kohustuslikele ainetundidele võimaldatakse eesti keele lisatundide keelt aktiivselt valdavatele õpilastele eesmärgiga anda võimalus süvendatult tegeleda eesti keele, kirjanduse ja kultuuriga, hoida alles ja tugevdada eesti identiteeti.
Helsingi Latokartano põhikoolis õpib eesti keelt 110 last. Õpetatakse keelekümbluse meetodil, mille eesmärgiks on kakskeelsuse saavutamine ja samuti eesti identiteedi säilitamine.
Välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavatele õpetajatele toimuvad igal aastal täiendkoolitused ja seminarid, mille korraldamisel on abiks nii ülikoolid kui ka keeleõppefirmad. Täienduskoolituse eesmärgiks on käsitleda erinevaid õpetamisega seotud küsimusi ning tutvustada eesti keeles ja kultuuris toimuvat arengut. Koolitustel tutvustatakse mh ka tänapäevaseid õppevahendeid ning õppemetoodilisi arenguid.