Ülevaade üldharidusest
Eestis on ühtne üldharidussüsteem, st kõikidel haridustasemetel toimub õppetöö ühtsete õppekavade alusel, sõltumata õppekeelest. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), koolivaheaegu on neli.
Kõigile munitsipaalkoolidele on kohalik omavalitsus kehtestanud teeninduspiirkonnad. Kool peab võimaldama teeninduspiirkonnas elavatele koolikohustuslikele lastele koolikohad.
Lapsevanematel on võimalik kooli arengut mõjutada hoolekogu kaudu.
Alusharidus
Koolieelseid lasteasutusi on nelja tüüpi – lastesõimed (kuni 3-aastastele lastele), lasteaiad (kuni 7-aastastele lastele), erilasteaiad ja lasteaed-koolid.
Koolieelses lasteasutuses omandab laps alushariduse, mis loob vajalikud eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Õppe- ja kasvatustöö on korraldatud alushariduse raamõppekavast lähtuvalt.
Lastele, kes lasteaias ei käi, on koolieelsete lasteasutuste või koolide juures avatud ettevalmistusrühmad, milles osalemine on vabatahtlik. Koolikohustus algab, kui laps saab 7-aastaseks.
Põhiharidus
Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine võib toimuda osaliselt algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse.
Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks:
I kooliaste – 1.-3. klass;
II kooliaste – 4.-6. klass;
III kooliaste – 7.-9. klass.
Põhiharidust on võimalik omandada kolme riikliku õppekava alusel: põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava, põhihariduse lihtsustatud õppekava ja toimetuleku riiklik õppekava.
Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele ja kirjanduse või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul eksami edukas sooritamine.
Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.
Üldkeskharidus
Gümnaasiumis toimub õppetöö riikliku õppekava alusel, mille põhjal koostab iga kool oma õppekava.
Õppenädalaid on aastas 35 ja ühes õppenädalas peab olema vähemalt 32 tundi. Gümnaasiumis õppimise ajal on valikainete raames võimalik omandada mõni kutsekoolis õpetatav amet. Kolm aastat kestvate õpingute lõpus sooritavad õpilased viis lõpueksamit, sh vähemalt kolm ühtlustatud küsimustega riigieksamit.
Üldkeskhariduse omandamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse või kutsehariduse omandamiseks.
Rahastamine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt katab kooli kulud koolipidaja – enamasti kohalik omavalitsus. Omavalitsuste pädevuses on ka üldhariduskoolide asutamine, ümberkorraldamine ja sulgemine. Samuti peavad omavalitsused koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, korraldavad õpilaste sõidu kooli ja tagasi, tagavad toitlustamise õppetöö ajal jpm.
Munitsipaalkoolide õpilaste arvust lähtudes määratakse igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikutega seotud kulude katmiseks. Samasugune toetus nähakse vastavalt Erakooliseadusele ette ka eraüldhariduskoolidele. Riik koolipidajatele ettekirjutusi vahendite jaotuse osas kooliti ei tee. Kohaliku omavalitsuse kohustus ja õigus on rahastada koole vastavalt koolide tegelikule vajadusele.
Kooliarendusalased projektid
- 2002. aastal sai Eesti ja Ühendkuningriikide haridusministeeriumite koostöö raames alguse projekt „Kvaliteet hariduses”, mille eesmärkideks on intelligentse kooli tähtsustamine. Iga kool valib projektis osalemiseks arendust vajava valdkonna ja tegeleb enesehindamisega. Samuti otsib iga kool endale projekti alguses väljastpoolt kooli kriitilise sõbra, kes annab kõrvalseisjana nõu ja motiveerib. Projektis on osalenud või osalemas 40 kooli üle Eesti.
- 2004. aasta kevadel käivitus Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Briti Nõukogu koostööprojekt „Koolijuhtimine 21. sajandil”, mille eesmärk on toetada Eesti üldharidussüsteemis toimuvaid muudatusi ja luua eeldused Eesti koolijuhtide koolitussüsteemi arendamiseks. Projekti tulemusena võib kogemustega koolijuhte rakendada konsultant-juhtidena, kes koostöös ministeeriumi inspektorite ning ülikoolide programmijuhtidega kavandavad ja aitavad ellu viia iga-aastaseid koolitusprogramme.
- 2004. aastal loodi Euroopa Liidu haridusprogrammi COMENIUS’e toel rahvusvaheline koostöövõrgustik SYNEVA.net, et kindlustada koolide sise- ja välishindamisel tekkiva sünergia kaudu hariduse kvaliteeti. Projektis osaleb 11 Euroopa riiki, sealhulgas ka Eesti. Projektis osalejate eesmärgiks on vahetada haridusalaseid kogemusi ja anda tõuge kohalike (riiklike, regionaalsete) koostöövõrgustike tekkimisele, toetamaks õppeasutuste sise- ja välishindamist.
- Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Baltimaade ühisprojekti „Kool kõigile” (School for All) kolm alaprojekti 2000-2005 on:
- erivajadustega õpilaste toetatud üleminek põhikoolist kutsekooli ja kutsekoolist tööellu;
- õpetajakoolituse õppekava kaasava hariduse kontseptsioonist lähtuvalt;
- regionaalse koostöö arendamine, erivajadustega õpilaste nõustamise ja nõustajate koolitus.
Raamatusari „XXI sajandi kool”
Haridusuuenduste rakendamise toetamiseks algatas Haridus- ja Teadusministeerium 2003. aasta sügisel raamatusarja „XXI sajandi kool” väljaandmise. Sarjas on seni ilmunud 7 raamatut:
- G. Watson „Koolikäitumise käsiraamat”
- S. Sharp, P.K. Smith (toim.) „Võitlus koolikiusamisega”
- K. Hämäläinen jt. „Õppeasutuse juhtimine”
- M. Gurian „Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt”
- K. Skogen ja J.B. Holmberg „Kohandatud õpe ja kaasav kool”
- C. Baker „Kakskeelne laps”
- P. Nikkanen, H.K. Lyytinen „Õppiv kool ja enesehindamine”
Eesti koolide IKT-alane areng
Et tagada infoühiskonnaks vajalik haridussüsteemi arvutiseerimine ja õpetajaskonna ettevalmistus loodi 1996. aastal SA Tiigrihüpe. Tiigrihüppe programmi raames on tänu kohalike omavalitsuste aktiivsele osalemisele üles ehitatud koolide IKT infrastruktuur.
Õpitarkvara programmid ja e-õppematerjalid (haridusportaal Koolielu www.koolielu.ee) võimaldavad traditsiooniliste õpikute ja töövihikute kõrval õppetööd mitmekesistada ning suurendada õpilaste motivatsiooni.
Eesti osalemisest rahvusvahelistes õpilaste haridusuuringutes
TIMSS on rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete võrdlusuuring. Eesti õpilased saavutasid võrdlusuuringus TIMSS 2003 loodusainetes 46 riigi hulgas 5., matemaatikas 8. koha. Euroopa riikide hulgas oleme loodusainetes esimesed, matemaatikas Belgia (Flaami) ja Hollandi järel kolmandad. Huvitav on märkida, et Eesti tulemused on oluliselt paremad kõigist meiega varem ühes haridusruumis asunud riikidest.
2006. aasta aprillis viidi Eesti koolides esimest korda läbi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
(OECD) õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuring PISA (Program for International Student Assessment). Kui esimesel PISA uuringul 2000. aastal oli rõhuasetus funktsionaalsel lugemisoskusel ja 2003. aastal matemaatilisel kirjaoskusel, siis 2006. aasta uuring keskendus loodusteaduslikule kirjaoskusele, kusjuures esmakordselt püüti hinnata õpilaste hoiakuid. PISA keskendub noorte inimeste oskusele kasutada eelkõige oma teadmisi ja oskusi igapäevaelus toimetulekuks.
Õpilaste tulemusi PISA uuringus esitati kahel viisil: keskmiste tulemuste ja saavutustasemete järgi. Keskmiste tulemuste järgi olid Eesti õpilased loodusteaduste üldskaalal Soome, Hongkongi (Hiina), Kanada ja Taiwani (Hiina) järel viiendal kohal, lugemises kolmeteistkümnendal ja matemaatikas neljateistkümnendal kohale. Õpilaste saavutustasemete protsentuaalse jaotuse järgi loodusteaduste üldskaalal paigutusid Eesti õpilased Soome järel teisele kohale, lugemises kaheteistkümnendale ja matemaatikas üheksandale kohale. Sellised kõrged järjestuskohad tingis asjaolu, et valdav enamik meie õpilastest on saavutanud vajalikud aasteadmised ja oskused erinevates valdkondades.
Eesti osaleb PISA uuringus ka 2009. aastal, mil põhirõhk on funktsionaalse lugemisoskuse hindamisel. Eesti uuringuvalimis osaleb 175 kooli. Esindatud on kõik koolitüübid ning maakonnad. Kokku osaleb testis 5000 1993. aastal sündinud õpilast, igast koolist tehakse valim 35 õpilasest. 2009. aasta uuringu tulemused tehakse teatavaks 2010. a detsembris.
