Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on riigi keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.
Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada:
• juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus;
• Haridus- ja Teadusministeerium;
• isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.
2009. aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna ning 500 000 krooni Ilse Lehiste eesti keele foneetika ja fonoloogia uurimise, Eesti keeleteaduse arendamise, väliseestluse toetamise, eesti keele rahvusvahelise tutvustamise, tulemusrikka teadusliku juhendamistöö ning eestikeelse ilukirjandusliku tegevuse eest.
Ilse Lehiste on sündinud 31. jaanuaril 1922. aastal. 1948. aastal sai ta Hamburgi ülikoolis filoloogiadoktori kraadi, 1959. aastal kaitses Michigani ülikoolis doktoriväitekirja lingvistika alal. Ilse Lehiste on saavutanud keeleteadlasena maailmas laia tunnustuse. Tema sulest on ilmunud üle kümne raamatu, ligikaudu kakssada artiklit ning umbes sada retsensiooni. Lehiste on Essexi, Lundi ja Tartu Ülikooli audoktor.
Lehiste kõrval kandideerisid Wiedemanni auhinnale ka Jaan Kaplinski, Krista Kerge, Raimo Raag ja Mari Tarand.
Keeleauhinna kandidaate hindas komisjon koosseisus:
Tõnis Lukas - komisjoni esimees; haridus- ja teadusminister;
Krista Kerge - Tallinna Ülikooli dotsent;
Margit Langemets - Eesti Keele Instituudi sektorijuhataja;
Karl Pajusalu - Tartu Ülikooli professor;
Barbi Pilvre - ajalehe Eesti Ekspress arvamustoimetaja;
Jüri Sild - OÜ Äntu Mõis, tegevjuht;
Udo Uibo - ajakirja Looming toimetaja;
Jüri Valge - Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik;
Jüri Viikberg - Emakeele Seltsi abiesimees.
Wiedemanni keelepäev toimub 30. aprillil Väike-Maarja rahvamajas.
Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.
________________________________________________________________________________
Wiedemanni keeleauhina on varem saanud:
1989 – Henn Saari
1990 – Hella Keem, Erich Raiet
1991 – Pent Nurmekund
1992 – Rein Kull, Valev Uibopuu
1993 – Rudolf Karelson, Uno Liivaku
1994 – Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
1995 – Lennart Meri
1996 – Juhan Peegel
1997 – Eduard Leppik
1998 – Mari Must, Huno Rätsep
1999 – Tiiu Erelt, Uno Mereste
2000 – Ellen Uuspõld
2001 – Ülle Viks, Eduard Vääri
2002 – Valdek Pall
2003 – Mati Hint, Helju Vals
2004 – Viivi Maanso
2005 – Haldur Õim
2006 – Heldur Niit
2007 - Kristiina Ross
2008 – Mati Erelt