Noorsootöö struktuurid
Noorteühendused
Noorteühingud ja mitteformaalsed noortegrupid. Noorteühendused tegutsevad põhimõttel, et ühingu eesmärgid ja tegevus on määratletud liikmete ühisotsustega. Noorteühendused tegelevad ühes või mitmes noorsootöö valdkonnas tulenevalt oma liikmete otsustest. Suurem osa noorsootööst noorteühingutes teostatakse vabatahtlikkuse põhimõttel. Oluline tähtsus on noorte osaluskogudel (noorteparlament/ -volikogu), millel puudub juriidiline staatus ning mille koosseisu on valitud või delegeeritud noored. Noortekogu eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huvisid neid puudutavates valdkondades.
Noortelaagrid
Noortelaager tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena, millele on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba vastavalt Noorsootöö seaduse §-le 10.
Noortekeskused
Noortekeskuste tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või mittetulundusühingud. Noortekeskused võivad olla erinevad – avatud noortekeskused, teavitamis- ja nõustamiskeskused, noorsootöö keskused. Noortekeskustes korraldatakse noorsootööd mitmes noorsootöö valdkonnas (nt info, nõustamine, huvitegevus jt) või keskendutakse ühele kindlale meetodile (nt avatud noorsootöö). Noortekeskused on peamised noorsootöö teostajad.
Huvikoolid
Huvikoolid tegutsevad noorsootöö formaalsemas osas pakkudes noortele õppekava alusel erineval tasemel huviharidust. Pakutava huvihariduse liike on erinevaid: sport, muusika, kunst, tants, draama, loodus, käsitöö, tehnika jpt. Huvikoolid võivad samuti korraldada avatud noorsootööd, infot, nõustamist.
Programmid ja projektid
Programmid ja projektid võivad olla teostatud erinevates kohtades ja erinevate struktuuride ja isikute poolt. Levinud on mitmesugused noorsoovahetused, üritused, kampaaniad ja aktsioonid projektidena, noorteühingu, noortelaagri, noortekeskuse, huvikooli põhitegevusele suunatud programmid.
Alaealiste komisjonid
"Alaealise mõjutusvahendite seaduse" alusel moodustatud komisjonid tegutsevad kõigis maakondades, 41. kohalikus omavalitsuses ja Tallinna linaosavalitsustes. Komisjonide pädevuses on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kuriteoennetusliku töö koordineerimine ning alaealiste õiguserikkumiste asjade arutamine kohaldamaks konkreetsele alaealisele sobiv mõjutusvahend.