Võõrkeelte õpe Eestis
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning üleilmastumine, tihenenud majanduskoostöö, rahvusvahelised suhted ning kultuurivahetus, õppimisvõimaluste avardumine jms esitavad Eesti ühiskonnale ja eriti haridussüsteemile keeleõppe ja võõrkeelte oskuse osas järjest suuremaid nõudmisi. Eesti keele arendamise strateegia (2004-2010) peab vajalikuks Eesti võõrkeelepoliitika väljatöötamist.
Euroopa keeleõppe raamdokument
Euroopalikud põhimõtted keeleõppevaldkonnas sisalduvad "Euroopa keeleõppe raamdokumendis".
Euroopa keeleõppe raamdokument on Euroopa Nõukogu mahuka ingliskeelse dokumendi "Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching, assessment" (Council of Europe 2001) tõlge, mis püüab kõikehõlmavalt kirjeldada keeleõppe valdkonda. Tänaseks on sellest kujunenud alusdokument nüüdiskeelte ainekavakujunduse ja õpivara loomise, õppimise, õpetamise ja keeleoskuse hindamise jaoks Euroopas ja mujalgi.
Euroopa keeleõppe raamdokument on ühine alus võõrkeele õppekavade ja nende juhendite, eksamimaterjali, õpikute jms koostamiseks üle Euroopa. Raamdokumendis kirjeldatakse ülevaatlikult, mida keeleõppijad peavad omandama, et osata keelt suhtlemisel kasutada, ning milliseid teadmisi ja oskusi tuleb arendada, et selles vallas tõhusalt tegutseda. See kirjeldus hõlmab ka vastava keele kultuuritausta. Raamdokumendis määratletakse muu hulgas keeleoskuse tasemed, mis lubavad mõõta õppija edusamme elukestva keeleõppe kõigil etappidel.
Raamdokument aitab ületada Euroopa haridussüsteemide erinevustest tingitud suhtlusbarjäärid keeleõppevaldkonna asjatundjate vahel. See on vahend, mis aitab haridusametnikel, kursuste korraldajatel, õpetajatel, õpetajakoolitajatel, eksamineerijatel jt analüüsida oma jõupingutusi ja saada neist ülevaade, mis lubab koordineerida ja tõhustada tegevust nii, et püüdlused oleks kooskõlas nende vastutuse all olevate õppijate tegelike vajadustega.
Raamdokument loob aluse keeleõppe eesmärkide, sisu ja meetodite selgeks kirjeldamiseks, muutes kursused, õppekavad ja tunnistused sel moel läbipaistvamaks ning soodustades rahvusvahelist koostööd nüüdiskeelte alal. Keeleoskuse kirjeldamiseks väljatöötatud kriteeriumid hõlbustavad eri õpikeskkondades saadud tunnistuste vastastikust tunnustamist ja aitavad sellega kaasa inimeste vabale liikumisele Euroopas.
Raamdokument hõlmab osalise keeleoskuse kirjeldust, mis on sobiv juhul, kui vajatakse vaid piiratud keeleteadmisi (nt pigem mõistmiseks kui rääkimiseks) või kui kolmanda ja neljanda keele õppimiseks vajalik aeg on kasin ning otstarbekam on keskenduda näiteks arusaamisele kui keele kasutusoskuse arendamisele. Sellise lähenemise ametlik tunnustamine aitab kaasa mitmekeelsuse arengule suurema arvu Euroopa keelte õppimise kaudu." Selle lõigu juures tuleks esitada link raamdokumendile.
Euroopa keelemapp
Eesmärgiga motiveerida õppijaid mitmekesistama oma keel(t)eoskust igal tasemel ja kanda hoolt omandatud oskuste registreerimise eest, on Euroopa Nõukogu (EN) initsiatiivil loodud Euroopa keelemapp.
Keelemapi põhimõtted
• Hinnatakse pädevust, mitte seda kus või kuidas see on omandatud (koolis või väljaspool seda, kursustel või iseseisvalt õppides). Pädevust hinnatakse EN-i keeleoskustasemete süsteemi alusel ja seega on
keelemapp otseselt seotud Euroopa keeleõppe raamdokumendiga.
• Keelemapp on õppija isiklik omand.
• Keelemappidele on kehtestatud ühtsed põhimõtted ja koostatud vastavad juhend materjalid, kuid iga riik töötab välja oma keelemapi(d). Keelemappide mudelid võib jagada õppijate vajaduste järgi vastavalt eale,
õppimise eesmärgile ja kontekstile ning kultuuritaustale.
Keelemapi osad
1) Keelepass (Language Passport) annab ülevaate isiku võõrkeel(t)e oskuse kohta antud ajahetkel. Hinnang võib põhineda nii eksami tulemustel, kursusel saadud hindel kui ka enesehinnangul, kuid peab olema esitatud EN-i keeleoskustasemete süsteemis. Seetõttu on keelepassi kohustuslikuks osaks enesehindamise skaala.
2) Keelelugu (Language Biography)
Keelelugu hõlmab nelja osa:
1. Keele õppimise eesmärgid - põhjused, miks mingit keelt õpitakse.
2. Keele õppimise ajalugu - keele õppimise kogemused ajalises järjestuses.
3. Olulisimad keele- ja kultuurialased kogemused.
4. Keeleõppe praegused ja tulevased raskuspunktid - mida praeguste teadmistega osatakse ja mida tulevikus osata tahetakse (planeerimine).
3) Kaust (Dossier)
Kaustas sisalduvad kõik materjalid, mis kinnitavad keelepassis ja keeleloos kirjapandut ja mida inimene oma keeleoskuse kohta soovib teistele näidata:
• näidised isiku keeleoskuse kohta - kirjalikud tööd, audiolindistused, videod, CD-d jne -, mida saab pidevalt vahetada, täiendada;
• ametlikud paberid, nt tunnistused ja tõendid keelekursustelt, millel on osaletud (seal on kirjas, mida ja kui palju õpiti, milline tase saavutati) jne.
Mis kasu võiks keelemapist olla?
Koolidel ja (era)õpetajatel, keelefirmadel aitab Euroopa keelemapp paremini mõista uue õppija keeleoskustaset ning tema keeleõppevajadusi ja motivatsiooni.
Tööandjatel aitab keelemapp saada töötaja praktilise keel(t)eoskuse kohta parema ülevaate ja nii tema oskusi paremini ära käsutada.
Et keelemappi saaks neil eesmärkidel kasutada peavad nii keelekursuste kui ka mingil ametikohal nõutud keeleoskustasemed olema esitatud EN-i keeleoskustasemete süsteemis.
EN-i keeleoskustasemete süsteem
Lähtutakse kolmest keeleoskustasemest:
a) algeline keelekasutus (Basic User) - A;
b) iseseisev keelekasutus (Independent User) - B;
c) vaba keelekasutus (Proficient User) - C.
Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks: Al, A2, Bl, B2, Cl,
C2, mida saab vajadusel veelgi kitsamateks tasemeteks jagada, nt Al.l, Al .2, A2.1, A2.2 jne.
Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa:
mõistmine - kuulamine ja lugemine, rääkimine -suuline suhtlus ja suuline esitus ning kirjutamine.
Keeleoskustasemed ja osaoskused on defineeritud väga olulises ja mahukas EN-i dokumendis -Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine (Common European Framework of Reference for Languages: learning, teaching and assessment, lühendatult CEF 2001).
Keelemappide erinevad mudelid
Keelemapid luuakse õppijate vajaduste järgi vastavalt eale, õppimise eesmärgile ja kontekstile ning kultuuritaustale. Põhjalikum info Euroopa keelemapi kohta on EN-i koduleheküljel.
Keelemapi Eesti variant
"Euroopa keelemapp on Euroopa Nõukogu initsiatiivil loodud dokument (abivahend), mille eesmärgiks on motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keelteoskust igal tasemel ning kanda hoolt omandatud keele- ja kultuurialaste oskuste kajastamise eest.
Haridus- ja teadusministeeriumi juurde moodustatud komisjon esitab Euroopa keelemapi Eesti variandi (näidismapi), mille sihtrühm on 12–16 aastased õpilased (6.–9. klassi õpilased) 2007. a aprillis Euroopa Nõukogu valideerimiskomisjonile hindamiseks. Viimane langetab oma otsuse 2007. a juunis.
Septembris 2004 hakati keelemappi selleks soovi avaldanud Eesti koolides katsetama. Keelemappi katsetasid 65 võõrkeeleõpetajat u 50 koolist (mõnest koolist mitu õpetajat) u 1700 õpilasega. Keelemappi katsetavad õpetajad on saanud mitmel korral Euroopa keelemapi teemalist koolitust ning on andnud töörühmale katsetamise tulemuste kohta teavet."
Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem: enesehindamise skaala
Euroopa keelemapi voldik
