Üldkeskhariduse omandamine
Põhiharidust ning üldkeskharidust on täiskasvanutel võimalik omandada täiskasvanute gümnaasiumites ning üldhariduskoolide juures avatud õhtustes või kaugõppe osakondades. Väljaspool päevast õppevormi võivad õppima asuda koolikohustuse east väljas olevad inimesed (koolikohustuslik on inimene põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni). Mittestatsionaarses õppes võib õppida ka individuaalse õppekava alusel üksikuid õppeaineid ja on õigus üks kord kolme aasta jooksul võtta õppetööst üks aasta puhkust.
Töötavad õppijad saavad täiskasvanute koolituse seaduse alusel võtta õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul. Õppepuhkusel viibides on inimesel õigus saada keskmist töötasu kahekümne päeva jooksul. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
Eestis on kokku üle 30 õppeasutuse, kus täiskasvanutel on mittestatsionaarses õppevormis või eksternina võimalik omandada üldharidust. Ka mittestatsionaarses õppes õppimist ja kooli lõpetamist reguleerib "Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus".
Täiendava võimaluse riigieksamiteks ettevalmistamiseks annab kutsekeskhariduse läbinutele lisa-aasta kasutamine gümnaasiumiainete täiendavaks õppimiseks, mille korraldab kool koostöös gümnaasiumiga.
Põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes õppemaksuta.
Mittestatsionaarse õppevormiga üldhariduskoolid
