Tasuta/tasulised õppekohad
Korduma kippuvad küsimused mitmel korral riigieelarvelisel kohal õppimise kohta.
Kõrgharidust saab omandada nii ise selle eest makstes, kui ka õppekohal, mille eest maksab riik. Tasu suuruse, mida on vaja tasulisel õppekohal õpingute eest maksta, määrab õppeasutus. Riik on seadnud piirangu selle tasu suurendamisel – seda tohib teha 10% ulatuses ühe õppeaasta koksul. Tasulistel kohtadel õppimiseks sõlmitakse üliõpilase ja õppeasutuse vahel leping (vt täpsemalt siit > 4. Tasulisele õppekohale õppima asudes sõlmi leping)
Riigieelarveliste õppekohtade esmatäitmine toimub õppeasutuse kehtestatud korras vastavalt õppida soovijate sisseastumistulemuste paremusjärjestusele. Riigieelarvelisel kohal õppides ei tule üliõpilasel õppe eest maksta, kui ta täidab seadusega ettenähtud tingimusi.
Riigieelarvelisel õppekohal saab õppida:
• kui õpid täiskoormusega (75% õppekavast peab olema õppeaastas täidetud);
• õpingute katkestamisel jätkad õppekaval, mis kuulub samasse õppevaldkonda ja õpingute aeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
• teist korda pärast õppekava kolmekordset kestust, st magistriõppes kuue (kaheaastase õppekava korral) või rohkema aasta pärast; bakalaureuseõppes üheksa või rohkema aasta pärast;
• koolis töötav kõrgharidusega õpetaja, kel puudub vajalik ainealane või pedagoogiline kvalifikatsioon.
Vt ka ülikooliseaduse §13/2 “Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade täitmine”
Riikliku koolitustellimuse ülevaade õppeaastatel 2002/2003-2008/2009
Tööjõuvajaduse prognoos 2004-2010 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
Statistilised ülevaated üliõpilaste vastuvõtust, õppijatest ja lõpetajatest jm seisuga mai 2009
Teadus ja doktoriõpe ülikoolides - statistikat
