Rahastamine

AvalehtTeadlaseleRahastamineBaasfinantseerimine



Baasfinantseerimine



Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, eelkõige välis- ja riigisiseste projektide kaasfinantseerimiseks ja uute uurimissuundade avamiseks.

Senisel teadus- ja arendustegevuse finantsinstrumentidel on olnud kindel sihtotstarve. Baasfinantseerimise puudumine on seni olnud üks teadus- ja arendusasutuste arengut takistavaks asjaoluks ning oli ka 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi läbiviidud rahvusvahelise Eesti teadus- ja arendustegevuse finantseerimissüsteemi evalveerimise raporti üks põhilisi väljatoodud puudusi. Baasfinantseerimise lisandumine suurendab teadus- ja arendusasutuste initsiatiivi ja vastutust oma teadus- ja arendustegevuse planeerimisel, võimaldab keskenduda senisest enam põhitegevusele ning saavutada paremaid tulemusi. Baasfinantseerimine aitab tagada finantseerimise stabiilsust ning suurendab teadusasutuste kindlustunnet.

Baasfinantseerimist eraldatakse teadus- ja arendusasutustele, mille teadus- ja arendustegevust on positiivselt evalveeritud.

Baasfinantseerimisele riigieelarves ette nähtud vahendite kogumahust 95% eraldatakse arvestades baasfinantseerimise alusandmete esitamise aastale eelneva kolme aasta teadus- ja arendustegevuse. Sellest 50% eraldatakse proportsionaalselt teadus- ja arendusasutuse osalusel valminud kõrgetasemeliste artiklite arvuga rahvusvahelist tunnustust omavates (ISI Web of Science poolt indekseeritud) ajakirjades, kõrgetasemeliste teadusmonograafiate arvuga (arvestades andmete esitaja osaluse mahtu nendes) ning teadus- ja arendusasutusele kuuluvate patentide ja patenditaotluste arvuga. 40% eraldatakse proportsionaalselt teadus- ja arendusasutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega (teadus- ja arendustegevuse grantid (uurimis- ja arendustoetused) ja lepingud, tulud litsentside müügist ja patentidest), mille puhul on üheselt tuvastatav tulude seos teadus- ja arendustegevuse ja finantsdokumentidega. 10% eraldatakse ülikoolile proportsionaalselt ülikooli õppekava alusel valminud ning ülikoolis kaitstud doktoritööde arvuga. Baasfinantseerimisele riigieelarves ette nähtud vahendite kogumahust 5% eraldatakse rahvusteaduste täiendavaks toetamiseks.

Baasfinantseerimise mahu määramise alusandmeid (välja arvatud artiklid ja patendid) esitavad teadus- ja arendusasutused (välja arvatud ülikoolide struktuuriüksused) Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema poolt selleks volitatud juriidilisele isikule või asutusele baasfinantseerimise jaotuse kinnitamisele eelneva aasta 1. oktoobriks.

Teadus- ja arendusasutusele eraldatud baasfinantseerimise kasutamise kohta esitab teadus- ja arendusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt baasfinantseerimise eraldamisele järgneva aasta 15. veebruariks aruande vastavalt baasfinantseerimise määruse lisas 4 toodud vormile ja aruande seletuskirja.  

Baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord

Baasfinantseerimise määruse seletuskiri (2005)

Baasfinantseerimise määruse muutmise seletuskiri (2008)

Baasfinantseerimise määruse muutmise seletuskiri (2010)

Rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuste loend (monograafiate arvestuseks)

 

Baasfinantseerimise mahu kinnitamine 2012. aastaks

Baasfinantseerimise mahu kinnitamine 2011. aastaks 

Baasfinantseerimise mahu kinnitamine 2010. aastaks

Baasfinantseerimise mahu kinnitamine 2009. aastaks

Baasfinantseerimise mahu kinnitamine 2008. aastaks

Baasfinantseerimise mahu kinnitamine 2007. aastaks

Baasfinantseerimise mahu kinnitamine 2006. aastaks

Baasfinantseerimise mahu kinnitamine 2005. aastaks

Lisainfo: Rein Kaarli (7350 213, rein.kaarli(at)hm.ee) ja Taivo Raud (7350 134, taivo.raud(at)hm.ee).