Õppeasutuste järelevalve korraldusest
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on hariduse andmine riigi järelevalve all.
Riiklik järelevalve
Riikliku järelevalve korraldust ja läbiviimist reguleerivad koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, erakooliseadus, huvikooliseadus, ülikooliseadus ja rakenduskõrgkooli seadus.
Riiklikku järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ning maavanem haridus- ja teadusministri ülesandel.
Riiklikku järelevalvet õppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakond.
Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanded
Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanded on järgmised:
1) kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
2) analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
Teenistuslik järelevalve
Riigiõppeasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt teenistuslikku järelevalvet.
Munitsipaalõppeasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt teenistuslikku järelevalvet.
Riiklikku järelevalvet ülikooli ja rakenduskõrgkooli tegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium. Rakenduskõrgkooli puhul, mis ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, toimub see kokkuleppel ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse kõrgkool kuulub.
Ülikoolide puhul teostab Haridus- ja Teadusministeerium riiklikku järelevalvet tegevuse õiguspärasuse üle. Ülikooli ja rakenduskõrgkooli õppetegevusele antakse hinnang akrediteerimise kaudu.
Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga. Kui kontrolli tulemustest selgub, et õppeasutuse tegevus ei vasta tema põhikirjale/põhimäärusele või koolitusloal märgitud haridustasemele, on pidaja kohustatud puudused kõrvaldama. Kui pidaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks, võib Haridus- ja Teadusministeerium õppeasutuse koolitusloa kehtetuks tunnistada. Koolitusloa kehtetuks tunnistamisel lõpetatakse õppeasutuse tegevus.
Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu on võimalik tutvuda õppeasutuse tegevusnäitajatega, näiteks õpilaste arv õpetaja kohta, keskmine õpilaste arv klassis, klassikursuse kordajate osakaal õpilaste koguarvust jms. Näitajaid saab võrrelda teiste samasse gruppi (valla- või väikelinnakoolid, maakonnakeskuste koolid, suurlinnakoolid, teeninduspiirkonnata koolid) kuuluvate koolide näitajatega.
