Õppetoetused, õppelaen ja stipendiumid
ÕPPETOETUSED
Põhitoetust saavad taotleda üliõpilased, kes õpivad täiskoormusega või juhul, kui õpinguid on alustatud enne 2003/2004. õppeaastat, statsionaarses või päevases õppevormis. Õppekaval, kus õpitakse, peab olema riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti. Samuti ei tohi üliõpilane olla õppinud kauem, kui näeb ette õppekava nominaalkestus. Toetusi saab ca 1/3 riigieelarvelistel kohtadel õppivatest üliõpilastest. Paremusjärjestus toetuse saamiseks koostatakse õppekavati, arvestades õppekava täitmise mahtu ning vajadusel hindeid.
Täiendava toetuse taotlemisel lisandub eelnevalt nimetatud tingimustele veel nõue, et toetuse taotleja elukoht peab rahvastikuregistri andmetel asuma väljaspool omavalitsusüksust, kus asub õppeasutus ning sellega piirnevat omavalitsusüksust. Täiendav toetus on mõeldud eelkõige eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.
Kõrgharidust omandav üliõpilane saab taotleda põhitoetust 875 krooni ning täiendavat toetust 440 krooni kuus, aastas 10 kuu jooksul.
Eritoetus. Õppeasutusel on õigus vastavalt oma korrale kasutada 20% põhi- ja täiendava toetuse fondist eritoetusteks. Eritoetuse taotlemise tingimusi vaata õppeasutuste kodulehekülgedelt.
Doktoranditoetust on õigus taotleda doktorandil, kes õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal ja ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. Doktorandi toetuste suurus on 6000 krooni kuus, mida makstakse 10 kuu jooksul aastas.
Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles.
Õppetoetuste ja õppealenu seadus (RTI, 23.10.2009, 48, 325)
ÕPPELAEN
Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam ning kes:
1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või erarakenduskõrgkoolis;
2) õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või keskhariduse baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses;
3) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1- 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis;
4) omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna.
Õppelaenu saamise eeldusena tuleks täiendavalt õpetajakoolituse õppekaval õppivatel isikutel, kes töötavad üldhariduskoolis või kutseharidust andvas õppeasutuses saata kiri e-posti aadressil ehis.tugi(at)hm.ee, märksõna „õppelaenu taotlus“. Vajalikud andmed: ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, töökoht. Kui Te ei tööta üldhariduskoolis või kutseharidust andvas õppeasutuses, siis saatke tõend töötamise kohta Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduse faksinumbrile 628 1390. Tõendil peavad olema järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, töökoht, ametikoht, nädalakoormus.
Enne 2003. aasta 30. juunit õppeasutusse vastuvõetud isikutelt nõutakse õppelaenu taotlemisel täiskoormuse nõude asemel päevases või statsionaarses õppevormis õppimist.
Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid ühe nominaalse õppeaja ulatuses see tähendab, et laenu on õigus saada üks kord kõrghariduse esimesel astmel (kas rakenduskõrghariduseõppes või bakalaureuseõppes õppides), teisel astmel (magistriõpe) ja kolmandal astmel ehk doktoriõppes. Seda põhimõtet rakendatakse alates 2004. aasta 16. maist. Alates sellest ajast peab arvesse võtma, et õppelaenu võttes väheneb tulevikus õppelaenu saamise kordade arv.
Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal:
- ajateenistuses viibimise ajaks;
- ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni;
- arst-residendil residentuuri lõpetamiseni.
Avaldus riigiga õppelaenu maksegraafiku sõlmimiseks.
Õppelaenu võlgnevuse küsimustes pöörduda Sirle Luisti poole tel 735 0272, sirle.luist(at)hm.ee
Korduma kippuvad küsimused.
_________________________________________________________________________________
STIPENDIUMID
Eesti riik toetab välisriigis õppimist stipendiumidega, mida on võimalik taotleda erineva kestusega õppeks
- Tasemeõpe - välisõpingud kuni 1 aasta
- Osaline õpe - välisõpingud 1 kuni 5 kuud
- Välislähetused - välislähetus 3 kuni 21 päeva
Riiklik koolitustellimus doktoriõppe kohtadele välisülikoolides
Konkurss on avatud üliõpilastele, kes soovivad jätkata oma õpinguid doktoriõppe tasemel välisülikoolide juures ja soovivad edaspidi tööle asuda doktorikraadi nõudval ametikohal Eesti kõrgkoolis, avalikus sektoris või ettevõtluses.
Noore õpetlase stipendium
Eraettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös on loodud stipendiumi-programm, mille eesmärgiks on toetada andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid bakalaureusekraadi omandamisel tunnustatud välisülikoolides.
SA Archimedes korraldab Eesti riigi poolt välisriikidega sõlmitud koostöölepingute alusel üliõpilas- ja teadlasvahetust. Samuti vahendab Archimedes informatsiooni erinevate välisriikide poolt ühepoolselt pakutavate õppimis- ja stipendiumivõimaluste kohta.
Täpsema informatsiooni nii Eesti kui ka välisriikide poolt Eesti üliõpilastele pakutavate stipendiumide kohta leiab SA Archimedese kodulehelt.
Stipendium pedagoogikatudengitele
Haridus- ja Teadusministeerium asutas stipendiumi õpetajakoolituses õppivatele üliõpilastele ning tulevastele muusika- ja tantsuõpetajatele. Stipendiumi võivad taotleda kõik magistriõppes õppijad ning bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse tasemel õppijad alates teisest õppeaastast, kes taotluse esitamise hetkel õpivad Eesti kõrgkoolis õpetajaks või kutseõpetajaks.
Stipendiumi määramisel võtab stipendiumi nõukogu arvesse taotleja õppeedukust ja motiveeritust töötamaks õpetajana; looverialade üliõpilaste puhul arvestab stipendiumi nõukogu õppimist muusika- ja tantsuspetsialiste ettevalmistaval õppekaval ning taotleja kaasatust laulu- ja tantsupeo pedagoogilisse protsessi.
Sel õppeaastal on kavas välja maksta ligi sada 20 000 krooni suurust stipendiumi, neist vähemalt kümme lähevad looverialade tudengitele.
Taotlusi stipendiumi saamiseks saab esitada alates 24. novembrist kuni 8. detsembrini 2008.
Stipendiumi statuut ja taotlusvorm.