01.01.2008	Dokument loodud	Margus Kärner
05.01.2011	Lisatud väljund „Omavalitsuste arvlemine“	Margus Kärner
07.01.2011	Muudatused põhjuseta puudumiste märkimisel	Margus Kärner
09.06.2011	Lisatud „Järgmisesse klassi üleviimine põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral“	Margus Kärner
01.07.2011	Põhjendamata puudumiste ülekandmine eKoolist.	Margus Kärner
01.09.2011	Erivajaduste ja võõrkeelte muudatused.	Margus Kärner
17.10.2011	Koolikohustuse täitmise jälgimise väljund omavalitsusele.	Margus Kärner
01.12.2011	Täpsustatud: erivajadus „Ajutine õpiraskus“.	Helle Veetamm
18.09.2012	Täpsustatud: erivajadusi ja tugiteenuseid“.	Helle Veetamm

2 Sissejuhatus

Juhend on koostatud Vabariigi Valitsuse 08.augusti 2008.a määrus nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ alusel.

Eesti hariduse infosüsteemi põhimäärus internetis:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13357483?leiaKehtiv

2.1 Registri pidamise eesmärk

Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistri pidamise eesmärk on pidada arvestust põhi-, üld-, kutse- ja kõrgharidust omandavate õpilaste, üliõpilaste, eksternina õppijate ja arst-residentide üle tagamaks koolitusvajaduse prognoosimise ning haridussüsteemi metoodilise teenindamise korraldamise

2.2 Andmete esitajad

(1) Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse esitavad andmeid põhi-, üld- kutse- ja kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused (edaspidi õppeasutused).

(2) Registri volitatud töötlejale esitavad andmeid õppeasutuse juhi määratud õppeasutuse töötajad või kohalikud omavalitsusüksused oma territooriumil asuvate munitsipaalõppeasutuste kohta.

2.3 Andmete esitamise kord ja vorm

Õppeasutused, kohalikud omavalitsusüksused ning krediidiasutused esitavad andmeid õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi abil.

Õppeasutused, kohalikud omavalitsusüksused ning krediidiasutused esitavad õpilaste, üliõpilaste või arst-residentide kohta andmed nende muutumise päeval.

Üldhariduskoolid kinnitavad andmete õigsust alamregistris iga kuu (välja arvatud juuli ja august) 5.–10. kuupäevaks.

Kutseõppeasutused ja kõrgkoolid kinnitavad andmete õigsust alamregistris iga kuu (välja arvatud juuli ja august) 10.–15. kuupäevaks.

2.4 Vead

Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

Registrisse puudulike või ebaõigete andmete tahtmatul või tahtlikul esitamisel ja nende avastamisel on andmete esitaja kohustatud esitama parandused koheselt samal päeval.

2.5 Kasutajarollid

Andmete muutmiseks ja vaatamiseks (sh väljundite vaatamiseks) peab kasutajale olema omistatud vastavat õigust andev kasutajaroll. Rolle saab Kommunikatsioonimoodulis omistada asutuse juhi poolt määratud EHISe administraator. Täpsemealt lugege rollide kohta Kommunikatsioonimooduli juhendist.

3 Õppurite andmed

Registrisse sisenemisel avaneb leht, kus on informatiivne sissejuhatav tekst. Vajadusel saab volitatud töötleja panna siia kooli kasutajale olulist informatsiooni!

Ekraani ülemises servas kuvatakse menüü, mis koosneb kahest punktist: „Väljundid“ ja „Andmete haldamine“, milledest viimane on ka vaikimisi avatud ekraani vasemal servas.

Andmete haldamine võimaldab:

Õppuri otsing: Võimalik on otsida õppuri andmeid kasutaja poolt määratud tingimuste alusel. Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millele vajutades avaneb vasakul servas õppuri andmete muutmise vorm.
Õppuri lisamine: Võimalik on sisestada uue õppuri isikuandmed ja õppimisega seotud andmed.
Tegevused gruppidega: Siin on toodud tegevused, mida register võimaldab läbi viia korraga paljude õpilastega. Need on õppurite üleviimine järgmisse klassi, selle tühistamine ja võõrkeelte õppimine.
Andmefailid: Võimaldab laadida registrisse andmeid XML failiga.
Seaded: Võimaldab sisestada koolile vajalikke lisaandmevälju, mis kuvatakse „Teiste andmete all”
Õppeasutuse õppurite andmete kinnitamine: Siin näeb kuupäeva, mis seisuga on kool andmed kinnitanud ja saab teostada andmete kinnitamise.

Väljundid sektsioonis paiknevad volitatud töötleja poolt eelprogrammeeritud väljundid. Väljundeid on võimalik valida vasakul ekraani servas olevast menüüst (vt p 5 Väljundid).

EHIS õppurite alamsüsteemi on üle toodud andmed, millised koolid saatsid AS Andmevara alates 01.09.1998. Need andmed ja hilisemad õppuri andmetega tehtuid muudatused on nähtavad õppuri andmete ajaloos. (vt p 4. Andmete muudatuste ajalugu).

3.1 Otsing

Otsinguvormile pääsete, kui valite horisontaalsest menüüst „Andmete haldamine“ ja ekraani vasemalt servast vertikaalsest menüüst „Õppuri otsing“

Pilt 1. Õppuri otsinguvorm.

Õppuri otsinguvorm võimaldab õppureid otsida kasutaja määratud tingimuste alusel. Tingimused võivad olla: isikukood, eesnimi, perekonnanimi, sugu, kodakondsus, klassi number, paralleel- või liitklassi tunnus, õppevorm jne.

Otsinguväli Õppepuhkus võimaldab otsida õppureid

1) ainult, kes on õppepuhkusel või

2) ainult, kes ei ole õppepuhkusel.

Kui valikut ei määrata (tühi väli), tuuakse otsingu järel ekraanile mõlemale tingimusele vastav õppurite nimekiri.

Kui märgistate andmevälja „Otsi ka lõpetanute või lahkunute seast:“, võetakse päringu tulemusse ka kooli lõpetanud ja koolist lahkunud õppurid.

Soovi korral võite otsingutulemust täpsustada valides täiendavaid kriteeriume või mõnest loobuda. Selleks võite andmevälja tühjendada või valida valiklistist tühja väärtuse.

Üldiselt on soovitatav kasutada konkreetse õppuri otsimisel vaid tema isikukoodi või ees- ja/või perenime.

Kui kasutaja poolt määratud tingimustele vastavaid õppureid ei leitud, siis kuvatakse vastav teade.

Kui olete vajalikud kriteeriumid seadnud, vajutage nupule „Otsi“. Selle tagajärjel kuvatakse otsinguvormi järel leitud õpilaste nimekiri: koos, ees- ja perekonnanime ning klassi tunnusega. Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millel klõpsates saab andmete muutmise vormile.

Vormil kuvatakse esimesed 50 otsingu tingimustele vastavat õppurit. Nimekirja ette kuvatakse ka otsingu tingimustele vastavate õpilaste arv ja see, milline osa neist kuvatakse!

Vajadusel on võimalik järjestada päringu tulemusena saadud õppurite nimekirja. Selleks tuleb klikkida tumeroosal tulba pealdisel (isikukood, eesnimi, perekonnanimi, kursus), mille järgi soovite õppureid järjestada.

Kui soovite saada kogu kooli õpilaste nimekirja kasutage nn „tühja otsingut“. Selleks ärge seadke ühtegi otsingutingimust, jätke KÕIK otsinguväljad tühjaks! Selle tulemusena kuvatakse kooli õpilaste nimekiri 50 õpilase kaupa. Korraga kogu kooli õpilaste nimekirja saamiseks kasutage „Kommunikatsiooni“ mooduli alt leitavaid väljundeid.

3.2 Andmefailid

Siin sektsioonis on võimalik laadida õppurite andmeid registrisse teistest andmebaasidest. Paljudel suurematel koolidel on oma õpilaste infosüsteemid. Vältimaks koolipoolset andmete dubleerivat hoidmist nii oma andmebaasis kui Õppurite registris, on olemas võimalus volitatud töötleja poolt defineeritud struktuuriga andmefailiga andmeid registrisse laadida.

Pilt 2. Andmefailide üleslaadimine.

Lehel on ära toodud andmete registrisse laadimise faili struktuur (xml skeem (xsd fail)) ja ka näidisfail (xml faili näide).

Kui soovite andmefaili baasi lugeda, vajutage nupule 'Sirvi...' ning valige arvutist fail, mis sisaldab õppurite andmeid. Fail saadetakse EHIS-esse siis, kui vajutate nuppu „Saada fail“.

XML faili loomiseks ja selle kasutamise kohta lugege juhendite lehelt eraldi kasutajajuhendit! Sellel lehel on ka MS Excel kujul failid uute õpilaste andmete ja võõrkeelte õppimise andmete laadimiseks.

3.3 Seaded

Siin on võimalus õppeasutusel endal defineerida kuni 3 uut andmevälja (vt pilt 3). Andmeväljad on mõeldud õppeasutusele oma tarbeks kasutamiseks. Näiteks võib sinna kanda õpinguraamatu numbri või klassijuhataja nime vms. Nendesse väljadesse saab informatsiooni laadida ka XML fail abil. Samuti saab õppureid nende andmeväljade alusel otsida.

Pilt 3. Seadete lehelt saab õppeasutus defineerida andmevälju oma tarbeks.

Vaikimisi, kui ei ole muudetud väljade nimesid „Seaded” alt, andmeväljasid ei kuvata. Andmeväljade kuvamiseks tuleb muuta andmevälja nimi, sisestades tekstiväljale nimi ja vajutage „Salvesta”. Selle tulemusena tekib kasutaja poolt sisestatud nimega andmeväli iga õpilase andmetelehe „ Teised andmed” juurde. Andmevälja likvideerimiseks valige „Seaded”, kustutage andmevälja nimi ja vajutage „Salvesta”.

3.4 Õppuri lisamine registrisse

Õpilase lisamiseks valige horisontaalsest menüüst „Andmete haldamine“ ja ekraani vasemalt servast vertikaalsest menüüst „Õppuri lisamine“. Õpilast on võimalik õppeasutusel lisada ainult Eesti isikukoodiga. Õpilast ei ole võimalik registrisse lisada teiste riikide isikukoodidega!

Pilt 4. Õppuri lisamine- veateade, et isikukoodi kontrollnumber on vale

Juhul, kui õppuril ei ole Eesti isikukoodi ja õppeasutus soovib õpilast lisada, tuleb pöörduda EHIS-e volitatud töötleja poole. Edastage kasutajatoe e-posti aadressile ehis.tugi@hm.ee õpilase lisamiseks vajalikud järgmised andmed:

Eesnimi;
Perekonnanimi;
Sünnikuupäev;
Sugu;
Kodakondsus;
Emakeel;
Esimesse klassi astumise aasta;
Kooli õppima asumise kuupäev;
Õppekava;
Õppekeel;
Õppevorm;
Klass;
Klassi liik;
Kooliaste.

Esimesel võimalusel, kui õpilasele on isikukood väljastatud, tuleb see koolil sisestada ka EHIS-esse. Täpsemalt sünniaja muutmisest isikukoodiks lugege ptk Isikukoodi muutmine.

Kui õppur on registrisse lisatud sünniajaga, ei edastata tema andmeid Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale ega teistele x-tee kaudu andmevahetusega seotud asutustele.

Sisestage õppuri isikukood ning vajutage nupule „Edasi >>“. Avaneb õppuri isikuandmete sisestamise vorm. Kui sisestasite korrektse Eesti isikukoodi, on andmeväljad sünniaeg, sugu, perekonnanimi, eesnimi ja kodakondsus täidetud andmetega Rahvastikuregistrist. Kui leiate, et need andmed ei ole korrektsed, peab õpilase andmeid korrigeerima Rahvastikuregistris. Isikukood on kohustuslik kõigi Eesti kodakondsust omavate ja alalise elamisloa alusel Eestis viibivate välismaalaste korral.

Kui sisestatud isikukood on lühem kui 11 sümbolit või tema kontrolljärk on vale, antakse veateade „Isikukood peab olema 11 positsiooni pikk“ või „Isikukoodi kontrollnumber on vigane“ (vt pilt 4) ja õppurit ei lisata.

EHIS ei luba kooli lisada õppurit, kes juba õpib mõnes muus üldhariduskoolis. Tuleb teade „Õppur õpib juba üldhariduskoolis“, ning kooli nimi kus ta õpib. Kui register ei luba sellel põhjusel õppurit lisada, kuid tegelikult on vaja õppur lisada (registri andmed selle kohta, et õppur õpib teises koolis on vananenud), pöörduge registri poolt näidatud õppeasutuse poole. Koolikohustusliku õppuri saab kooli õppima lisada, kui ta on eelmisest koolist lahkunuks märgitud tunnustega „reorganiseerimine” või „teise kooli üleminek”.

Õppuri kooli lisamisel tuleb täita:

Isikuandmed- tegelik elukoht.
Õppimine- andmed õppimise kohta, haridus kooli astumisel ja õppima asumise aeg.
Kutsealane eelkoolitus- Andmed kutselase eelkoolituse kohta, kui selles osaleb.
Teised andmed - Muud erinevad andmed.

Kui olete täitnud kõik kohustuslikud andmeväljad (märgitud tärniga), liikuge järgmisele lehele vajutades „Edasi >>“. Õpilane lisatakse kooli nimekirja, kui olete täitnud andmed kõigil lehtedel ja vajutate lehel „Muud andmed” olevale nupule „Salvesta”. Teiste õpilase andmete muutmiseks peate õpilase avama otsingu kaudu.

Haridus sisseastumisel - valitakse klassifikaatorist, Lahter täidetakse AINULT gümnaasiumiastme korral.

Kooli õppima asumise kuupäev – Kooli õppima asumise kuupäev kujul pp.kk.aaaa:

Kui õpilane on samasse kooli asunud õppima uuesti, siis VIIMANE õppeasutusse tulemise kuupäev.
Kui õpilane jätkab õpinguid peale põhikooli lõpetamist sama kooli gümnaasiumiastmes, märgitakse 10. klassi astumise kuupäev.

Kui õppuri oli kooli õppima lisamise hetkel lasteaia nimekirjas, märgitakse ta õppima asumise kuupäevaga lasteaiast lahkunuks põhjusega „lõpetas lasteaia“.

3.4.1 Andmed, mida ei saa sisestada õppuri lisamisel

Kõiki andmeid ei ole võimalik sisestada uue õppuri lisamisel andmebaasi.

Need alljärgnevad andmed tuleb vajadusel sisestada õpilase andmetesse peale õpilase lisamist, avades tema andmekaardi.

Õppuri hariduslik(ud) erivajadus(ed).
Rakendatavad ja/või vajatavad tugiteenused.
Individuaalne õppekava õppeained.
Puudulikud aastahinded.

3.5 Õppuri andmete muutmine

Õppurite andmete kontrollimiseks ja muutmiseks tuleb õppurite otsinguvormi abil õppur üles otsida (vt p 3.1 Otsing). Otsingutulemustes näidatakse õppuri isikukoodi lingina, millele hiirega klikkimine viib õppuri andmete muutmise vormile. Avaneb õppuri andmete vaatamise/kontrollimise vorm, kus andmeid näidatakse mittemuudetavana.

Õppuri andmete lehel on nupp „Isikukaart”, millele vajutades avaneb uus aken kõigi antud õpilase andmetega ühel lehel.

Isikukaardil ja õpilase andmete eelvaatest kuvatakse delikaatsed isikuandmed (tunnused "Eestkostja või hoolekandeasutuste hoolealune", „omandab haridust kinnipidamisasutuses" ja “On orb”) õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele on administraator omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

Õppuri andmete muutmiseks, tuleb valida, milliseid andmeid soovite muuta. Selleks on lehekülje vasakus servas andmete valik (vt pilt 5).

Pilt 5. Õppuri andmete vaatamise/kontrollimise vorm, kus andmeid näidatakse mittemuudetavana.

EHIS säilitab õppuri andmete muudatuste ajaloo. See on vajalik statistika tegemiseks õppurite andmetelt, samuti näeb õppeasutus, millised muudatused on iga õpilase andmetes toimunud.

3.5.1 Isikuandmete muutmine

Kui registris on õppur sisestatud sünnikuupäevaga, siis saab parandada ka õpilase nime. Kui õpilane on sisestatud isikukoodiga, siis nimi tuleb Rahvastikuregistrist ja seda muuta ei saa.

„Isikuandmete” all saab muuta järgmisi andmeid: esimesse klassi astumise aasta, emakeel, õppuri eestkostja olemasolu ja tegeliku elukoha aadress.

Sünniaeg – sisestage kujul pp. kk. aaaa. Kui sisestate Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Sugu – valige õpilase sugu. Kui sisestasite Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Perekonnanimi - Õpilase perekonnanimi (perekonnanimed) õpilasraamatust. Kui sisestasite Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Eesnimi - Õpilase eesnimi (eesnimed) õpilasraamatust. Kui sisestasite Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Kodakondsus - valitakse klassifikaatorist, kasutatakse Eesti Statistikaameti (edaspidi ESA) klassifikaatorit. Kui sisestasite Eesti isikukoodi, on see andmeväli eeltäidetud.

Esimesse klassi õppima asumise aasta - Õpingute alustamise aasta kujul aaaa. Täidetakse AINULT statsionaarse õppevormi korral põhikooli astme kohta.

Emakeel - valitakse klassifikaatorist, kasutatakse ESA klassifikaatorit.

Eestkostja või hoolekandeasutuse hoolealune- Kui õpilane on eestkostja või hoolekandeasutuse hoolealune või vanemliku eestkosteta, märgitakse see tunnus.

Vanemliku eestkosteta, kui:

1) vanem on surnud

2) vanem on piiratud teovõimega

3) vanem on tunnistatud teadmata kadunuks;

4) vanemalt on ära võetud vanema õigused või laps on kohtu otsusega vanemalt ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta;

5) vanem kannab karistust kinnipidamisasutuses;

6) laps on paigutatud hoolekandeasutusse enne 1. jaanuarit 1995

ON orb –Seda andmevälja on võimalik muuta vaid juhul, kui olete valinud eelmise andmevälja.

Andmeväli on muudetav õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele on administraator omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

Tegelik elukoht - siia sektsiooni kirjutage informatsioon selle kohta, kus õpilane reaalselt elab. See ei pruugi olla sama, mis rahvastikuregistri elukoht! Kui tegelik elukoht on sama võib tegeliku elukoha väljad täita rahvastikuregistris olevate andmetega, märkides linnukese väljale „Täida elukohaväljad rahvastikuregistri omadega:”.

Rahvastikuregistri järgne elukoht – Kui kooli lisatakse õpilane, on vorm täidetud rahvastikuregistrist saadud andmetega. Neid andmeid kool EHISes muuta ei saa. Kui õpilase andmed rahvastikuregistris muutuvad, kajastub muudatus 48 tunni jooksul ka EHISes. Võimalikud on juhused, kus andmete muudatuste jõustumine rahvastikuregistris võib võtta aega.

3.5.2 Õppimise andmete muutmine

Sellel ekraanivormil on kohustuslik täita tärniga märgitud andmeväljad: õppekava, õppevorm, klassi liik ja muudatuse kuupäev. Muudatuse kuupäev saab olla 21 päeva varasem või hilisem muudatuse sisse viimise kuupäevast.

Pilt 6. Õppimise andmete muutmise vaade.

Õppekava - Valitakse klassifikaatorist õppekava, mille järgi õpilane õpib:

· põhikooli, gümnaasiumi riiklik õppekava (RÕK)

· põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava lihtsustatud õpe

· põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava toimetuleku õpe

· põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava hooldusõpe

· rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB)

NB! Õppekava valik on aluseks väljade „Klass” ja „Kooliaste” valikute määramiseks, sellepärast valige esmalt õppekava ja seejärel märkige õppekavast tulenevalt klass ja kooliaste.

Õppekeel – Klassifikaatori sisuks on õppeasutuse alamregistris koolile märgitud õppekeeled. Nende muutmiseks infosüsteemis tuleb pöörduda EHIS volitatud töötleja poole, kellele tuleb edastada ka koopia kooli põhimäärusest, kuna kooli õppekeeled peavad olema märgitud kooli põhimääruses.

Õppevorm - Valitakse klassifikaatorist. Kui õppevormiks on „Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppes” või „eksternõpe”, avaneb õppimise andmete järel tabel, kuhu saab märkida, milliseid aineid õpitakse ja millises mahus. Õppeainete valikus kuvatakse riikliku õppekava õppeained ja valikained. Kui soovite valikaineid muuta, peate tegema muudatuse Koolide registris (Õppeasutuse andmed-> Õppeained). Kui õppeasutuses on rohkem, kui 100 valikainet kuvatakse ained 100 kaupa lehtedel.

Õppevormi „Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppes” korral märkige õppetundide arv nädalas. „Eksternõppe” korral märkige õppetundide arv õppeaastas.

Individuaalne õppekava ja koduõppel tervise tõttu ei tähenda üheselt mittestatsionaarset õpet.

Kehtiva PGS-i §22 (3) ütleb Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.

(4) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Nõustamiskomisjoni soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka koolikohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides.

Kui Teie kooli põhimääruses on märgitud, et kool omab õigust õpetada ka õhtuses ja kaugõppe õppevormis (mittestatsionaarses) ja Teil on olemas nõustamiskomisjoni vastav otsus, siis on põhjendatud märkida mittestatsionaarne õpe.

Klass – Valitakse klassifikaatorist. Märkige klass, milles õpilane ANTUD õppeaastal õpib.

Valikud puuduvad, kui õppekava on valimata.

· Klassi tunnust „määramata” kasutatakse: individuaalse õppekava alusel-, üksikuid õppeaineid mittestatsionaarses õppevormis- ja eksternina õppivate õpilaste korral.

NB! Siinjuures peab valima õige kooliastme. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral kasutatakse sama kooliastmete jaotust nagu põhikooli riikliku õppekava (RÕK) korral.

Klassi tunnus „pikendatud 1. aasta” ja „pikendatud 2.aasta” on võimalik põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral.

· Klassi tunnused 10. ja 11. on võimlik märkida erivajadustega õpilaste korral, kes õpivad RÕK-i järgi, aga kelle õppeaastate arv erineb PGS§2 järgi kehtestatust. NB! Jälgige kooliastet, et need oleks 7-9 klassile.

· Klassi tunnus G1,G2,G3 valige gümnaasiumiastme kursusõppes õppijate korra.l Rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB) õppijatele: G1-ettevalmistav aasta (põhihariduse omandamisele järgnev esimene õppeaasta) IB G2 ja G3 on IB õppekava järgselt kohustusliku õppemahu läbimise aeg. Kool võib kasutada IB ettevalmistava aastana ka RÕK ja G1.

· Klassi tunnus G10,G11,G12 valige gümnaasiumastme traditsiooniliste klasside korral.

· Klassi tunnust „lisaõpe“ kasutatakse vastavalt PGS § 54 põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lõpetanutele lisaõppe aasta märkimisel, kooliastmeks valitakse vaikimisi „lisaõpe“. Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal. Lisaõppe kestus on üks õppeaasta.

EHISes kannab kool õpilase peale põhikooli lõpetamist uuesti nimekirja ja klassiks valib „lisaõpe“.

Paralleeli tunnus – Täidetakse, kui õppeasutuses on paralleelklassid. Võib kasutada nii suuri kui väiketähti. Kui paralleelklassi ei ole, jätke väli tühjaks. Ärge märkige kriipsu!

NB! Andmeväljale ei kirjutata tühikuid, nt eesmärgiga joondada tunnus paremale välja servale! Andmebaasi salvestamisel kustutatakse väljalt kõik tühikud.

Liitklassi tunnus – sisestatakse tunnus L (st liitklassi nimi), kui õpilane õpib selles liitklassis. Kui liitklasse on rohkem kui üks, siis järgmist liitklassi tähistatakse L1(st järgmise liitklassi nimi), L2, L3 jne. Kõigil samasse liitklassi kuuluvatel erinevate klasside õpilastel peab siin väljas olema sama tunnus. Vältige tühikuid liitklassi nime sees. Näit. L1 ja L 1 loeb süsteem juba erinevateks liitklassi nimedeks.

Klassi liik - valitakse klassifikaatorist. Ühes klassikomplektis õppivatel õpilastel peab olema kõigil sama klassi liik!

Kooliaste - klassifikaatori aluseks on riiklik põhikooli, gümnaasiumi õppekava (RÕK), põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja Rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB).

Kui olete valinud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava või Rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava ja klassi numbri, siis selles väljas on vaikimisi väärtus määratud.

Kui olete valinud õppekava RÕK, siis klasside 4, 7 ja 8 valikul on kooliastme valikus kaks kooliastet. Tavaõpilaste korral valige klassi numbrile vastav kooliaste.

Tähelepanelik peab olema hariduslike erivajadustega õpilaste korral, kes õpivad RÕK õppekava järgi, kuid kelle õppeaastate arv on erinev PGS§2 toodud õppeaastatest ja seega erinevate kooliastmete läbimiseks kulub tavaklassi õpilastega võrreldes erinev arv õppeaastaid. Nende HEV õpilaste korral tähendab klassi number sisuliselt õppeaastate arvu mitte klassi ning valiku tegemisel tuleb jälgida kooliastet mitte selle järel märgitud klasside vahemikku.

Vastavalt määrusele:

1) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist liikumispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

2) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kõnepuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

3) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kuulmispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat.

4) Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist nägemispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

Põhikooli viimane klass – uue õpilase lisamisel registrisse paneb süsteem viimaseks klassiks automaatselt 9. Kui on tegemist HEV õpilastega, kelle õppaastate arv ei ole sama PGS§2-s märgituga, valige siia ise õige väärtus Väärtused „pikendatud 1. aasta”,“ pikendatud 2. aasta” ja „pikendatud 3. aasta” valige õpilasele , kes õpib lihtsustatud riikliku õppekava alusel ja kellele see klass on põhihariduse omandamisel viimaseks

Gümnaasiumi viimane klass - uue õpilase lisamisel registrisse paneb süsteem viimaseks klassiks automaatselt G12. Gümnaasiumi viimase klassi märkimine on vajalik, et lõpudokumentide register aru saaks, millised õpilased hakkavad sel aastal gümnaasiumit lõpetama. Kui „gümnaasiumi viimane klass” ja „klass” ei lange kokku, õpilast lõpudokumentide registrisse ei laeta. Näiteks, kui õpilasel on märgitud klass G12, siis peab ka viimane klass olema G12 mitte G3.

Viibib kinnipidamisasutuses – Märgitakse ainult juhul, kui õpilane õpib koolis, mille teeninduspiirkonda kuulub antud kinnipidamisasutus. Tunnusta ei märgita ajutiste kinnipidamiste (eeluurimine vms) korral.

Andmed on muudetavad õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele on administraator omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

Jääb klassikursust kordama - Juhul, kui õpilane jääb klassikursust kordama märkige see tunnus. Käsitsi seda juba märgitud tunnust eemaldada ei tohi (nt enne õppeaasta lõppu). Tunnus tühistub automaatselt, kui viite õpilase järgmisesse klassi grupitegevusega. Kui eksisite tunnuse märkimisel, suunduge õpilase andmete ajalukku ja tühistage muudatus. Kui õpilane kordab klassi mitu aastat järjest, siis uue õppeaasta algul eemaldage tunnus „jääb klassikursust kordama” ja märkige tunnus seejärel uuesti. Nii kajastub klassikordamine õigesti ka väljundites.

Õppimise andmete muudatuste salvestamiseks andmebaasi vajutage nupule „Salvesta”.

3.5.3 Riigieksami sooritaja

Kui õpilane on varasemal aastal riigieksamil saanud gümnaasiumi lõpetamiseks mitte piisava tulemuse ja soovib uuesti registreeruda riigieksamile tuleb ta lisada õppurite registrisse enne riigieksamitele registreerimise andmete esitamist Riigieksamite alamregistris. Sel juhul on võimalik ka talle märkida eksamivalikuid ja need edastatakse ka Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. Õpilane tuleb lisada lõpuklassi nimekirja, valides õppevormiks „Riigieksami sooritaja”. Kui ta sooritab riigieksamid seekord positiivselt, siis saab talle gümnaasiumi lõputunnistuse väljastada lõpudokumentide registrist. Juhul, kui ta ei lõpeta gümnaasiumit ka see kord, tuleb ta uue õppeaasta alguseks registrist välja arvata.

3.5.4 Kutsekeskharidusõppe läbinud isikute üldharidusõpingute jätkamine

Vastavalt Kutseõppeasutuse seadusele on kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul õigus jätkata üldharidusõpinguid kuni 35 õppenädala ulatuses ja õigus taotleda enda vastuvõtmist gümnaasiumi mittestatsionaarsesse õppevormi õpingute jätkamiseks eesmärgiga parendada oma valmisolekut riigieksamite sooritamiseks (ka eksternina) ning edasi õppida kõrghariduse tasemel.

Nende õpilaste õppevormiks märkida õpilase lisamisel vastavalt õpilase valitud õppevormile kas mittestatsionaarne õpe või „üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis“.

3.5.5 Koolist lahkumine

Kui soovite õpilase märkida koolist lahkunuks valige vasemalt menüükorraldus „Koolist lahkumine”,. Kindlasti märkige õpilase koolist lahkumise aluseks oleva dokumendi kuupäev ja valige klassifikaatorist lahkumise põhjus.

Õppeasutusest lahkumiste põhjuste klassifikaator on koostatud vastavalt Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 “Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord ” alusel.

Lahkumise põhjusena on võimalik märkida “Koolist väljaheitmine” ja “Omal soovil” vaid juhul, kui õpilane ei ole koolikohuslane!

Õpilasele on võimalik märkida lahkuse põhjuseks „Lõpetamine“, kui ta õpib rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB) alusel. Sel korral ei ole võimalik õpilast märkida lõpetanuks EHISest lõpudokumenti väljastades.

Koolikohuslase koolist lahkumisel sooviga õppima asuda teise kooli, märkige lahkumise põhjuseks „Teise kooli üleminek (ootel)“.

Õppima asumine kutseõppeasutusse ei ole piisav põhjus koolikohustusliku õpilase õppeasutusest välja arvamiseks!

Juhime Teie tähelepanu: “Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord ”, Haridus- ja Teadusministri 19. augusti 2010. a määrus nr 43:

§ 7. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» §36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

(2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

3.5.6 Õppepuhkus

Õppepuhkusele saab märkida õpilase, kellel on õppevormiks märgitud „mittestatsionaarne õpe” või „üksikud õppeained mittestatsionaarses õppes”. Õppepuhkusel olev õpilane jääb kooli nimekirja, aga tema andmetesse ei saa teha muudatusi, välja arvatud tema õppepuhkuse lõpetamine.

3.5.7 Erivajadused ja tugiteenused.

Lehel „erivajadused ja tugiteenused” on võimalik märkida õpilase hariduslikud erivajadused ning rakendatud ja vajatavad tugiteenused.

Leht on nähtav õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele on administraator omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

Peab olema märgitud vähemalt üks erivajadus, et märkida tugiteenuseid. Vastasel juhul saate hoiatusteate „Õpilasel ei ole ühtegi hariduslikku erivajadust! Tugiteenus eeldab haridusliku erivajaduse olemasolu”.

Valides tugiteenuse „Individuaalne õppekava”, tekib valik, kus saate märkida õppekava sisu, kas osas või kõigis õppeainetes. Valiku „Osades ainetes” korral avaneb võimalus märkida need õppeained.

Õpilase järgmisesse klassi üleviimisel, klassikursuse kordamisel või kooli vahetumisel kustutatakse andmed rakendatud või vajatavate tugiteenuste kohta- juhime tähelepanu, et ei kustu erivajaduste kohta. On oluline need iga õppeaasta algul üle vaadata. Parima ülevaate saate, kui kasutate „väljundite” menüüs olevat väljundit „Õppurite HEVid”;

Täpsemat informatsiooni erivajaduste märkimise kohta leiate juhendi lõpus olevast peatükist. (vt ka p 7 Erivajadused ja tugiteenused- täiendav info).

3.5.8 Isikukoodi muutmine

Valige see tegevus, kui soovite muuta õpilase isikukoodi või sünniaja andmeid. Kui muudate sünniaja Eesti isikukoodiks, siis ei ole õpilase isikuandmed enam Teile muudetavad.

3.5.9 Puuduliku aastahinde muutmine

Märkige õppeained, milles õpilasel on puudulikud aastahinded. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Siia märkige need ained, milles ei saadud positiivset hinnet ka peale täiendavat õppetööd.

Kui õppeperioodi keskel on õppeaine poolaastahinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“ või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang.

Puudulikud aastahinded tuleb sisestada peale iga õppeaasta lõppu ja hiljemalt iga aasta 10-daks septembriks.

Puudulikud aastahinded märgitakse eelmise õppeaasta kohta. Puudulikud aastahinded sisestage kindlasti peale õpilase järgmisesse klassi üleviimist (klassikursuse kordamise märkimist). Järgmisesse klassi üle viimisel või klassikursuse kordamise märkimisel eelmise aasta puudulikud aastahinded ekraanivormilt kustutatakse.

Andmeid puudulike aastahinnete kohta võita vaadata väljundist „Puudulikud aastahinded“.

3.5.10 Kutseõpe

Siia saab märkida kutseõppel osalemist põhikoolis ja gümnaasiumis. Valige õppeasutus, milles õpilane kutseõppes osaleb. Seejärel saab valida selle õppekava. Lisaks õppekava nimele on ära toodud ka õppekava kood. Kui õppeasutuses on mitu sama nimega, kuid erineva taseme kutseõppe õppekava, siis peaks õppekavade registrist kontrollima, milline on õige koodiga kava.

3.5.11 Teiste andmete muutmine

Valige „Teiste andmete muutmine”, kui soovite muuta andmeid: kodu kaugus õppeasutusest, andmed õpilaskodu, pikapäevarühma, kodust kooli liikumise ja põhjuseta puudumiste kohta.

Siin on ka õppeasutuse poolt sisestatud lisaandmeväljade andmed (vt ka 3.3 Seaded).

Kaugus õppeasutusest (km) - sisestatakse õpilase tegeliku elukoha kaugus õppeasutusest kilomeetrites. Täidavad maakoolid. Linnakoolid täidavad selle lahtri juhul, kui õpilase elukoht on väljaspool linna, st ei asu linna piires. märgitakse täisarvuna.

Kool, mille juures on õpilaskodus - kui õpilane asub õppeperioodil õpilaskodus, siis valige selle õppeasutuse nimetus, mille juures õpilane on õpilaskodus. Lahter jääb täitmata, kui õpilane ei ole õpilaskodus.

Õpilaskodu koha finantseerimine – valige klassifikaatorist õpilaskodu koha finantseerija.

Pikapäevarühma kasutamine - kui õpilane on pikapäevarühmas, märgitakse andmeväli. Lahter jääb täitmata, kui õpilane ei osale pikapäevarühmas.

Kodust kooli liikumise viis – Märgitakse tegelikust elukohast kooli liikumise viis.

Vahetus – Märgitakse mitmendas vahetuses õpilane koolis käib.

Õpilase PÕHJENDAMATA puudumised- täpsemalt lugege ptk 3.5.12.

3.5.12 Põhjendamata puudumised

Andmed põhjendamata puudumiste kohta saab kanda iga õpilase juurde „Teised andmed“ lehele.

Alates 07.01.2011 on toimunud muudatus põhjendamata puudumiste andmete märkimisel.

Pilt 6_1. Põhjendamata puudumiste andmete märkimine lehel „Teised andmed“.

Vastavalt PGS §36 (4): Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse.

Omavalitsuse nõudmisel peab registrisse kanda puudumiste andmed ka õpilaste kohta, kes on puudunud põhjendamata vähem, kui 20% õppetundidest.

Registrisse kantakse põhjendamata puudumiste andmed koolikohustuslike õpilaste kohta!

Registrisse kantakse puudunud õpilase kohta andmed selle veerandi tundide kohta kokku ja veerandis põhjendamata puudutud tundide arv. Kui õpilane pole veerandil põhjuseta puudunud ei kanta tema kohta registrisse ka veerandi tundide arvu kokku.

Andmeid on võimalik märkida jooksva veerandi kohta ja eelneva veerandi kohta, kuni järgmise veerandi lõpuni. Nt saab I veerandi (september, oktoober) puudumiste andmeid märkida kuni 3. veerandi alguseni.

Käesoleva veerandi andmeid kuvatakse kõige üleval ja kõiki õppeaasta eelmisi veerandeid selle all kahanevalt.

Tundide ja puudutud tundide arv peab olema täisarv vahemikus 1-999.

Tundide arv peab olema suurem, kui puudumiste arv.

Kui andmed sisestati ekslikult õpilasele, kellel neid ei ole ja salvesti, tuleb tundide ja puudumiste andmeväljad mõlemad tühjaks teha ja andmed salvestada.

Veerandite algus ja lõpukuupäevad on määratud ministri määrusega.

Õpilase koolist lahkumisel märkige tema puudumiste andmed enne õpilase lahkunuks märkimist.

Puudumiste andmeid on võimalik laadida ka XML failiga. Sel korral saab laadida puudumisi kuni aasta tagasiulatuvalt. XML failiga (varasemate) andmete laadimiseks saate kasutada ka kasutajajuhendite lehelt meie poolt ette valmistatud MS Excelis loodud failipõhja (vt pilt 6_2).

Puudumiste andmeid saate näha „Väljundite“ menüüs asuvas väljundist.

XML faili täitmisel:

MS Excel failis on esimeses reas märgitud andmetulpade nimetused;
Iga õpilane lisage eraldi reale;
Igal real peab esimeses veerus olema unikaalne rea järjekorra number (id);
Veerandid:1,2,3,4;
Aasta: Õppeaasta esimene number, nt 2010/11 korral 2010;
Kõikide failis toodud väljade täitmine on kohustuslik (va juht, kui mõlemad, nii tunnid kui puudumised on tühjad);
Andmeid võib kopeerida tabelisse ka mujalt failidest;
Samasse faili võib lisada sama õpilase kohta ka mitme õppeaasta ja mitme veerandi puudumisi;
Kui laete andmeid, mis on ju EHISes olemas, kirjutatakse andmed registris üle failis olevaga.
Kui soovite juba registris olevaid andmeid kustutada, tuleb laadida tühjad tundide ja puudumiste väärtused.
Faili struktuuri ei tohi kasutajad ise muuta (lisada või kustutada tulpasid, neid ümber nimetada);
Kui olete andmed faili sisestanud, tuleb see ülesse laadimiseks salvestada vormingus „xml andmed“ või „xml data“. XML andmefaili salvestamiseks on võimalik kasutada MS Excelit alates versioonist 2003;
Kui soovite XML faili EHIS-esse lugeda, vajutage „Andmefailide“ lehel nupule „Sirvi…” ning valige arvutist fail, mis sisaldab põhjendamata puudumiste andmeid. Fail saadetakse EHIS-esse siis, kui vajutate nupule „Saada fail”.

Pilt 6_2. Põhjendamata puudumiste märkimine MS Excel faili XML faili loomiseks.

2011. aastal valmib ka eKooli x-tee teenus, mille abil saavad liitunud koolid puudumiste andmed laadida EHISesse eKoolist. Laadimine eeldab, et andmed on eKoolis korrastatud! Kui teie koolil on andmed eKoolis olemas, ei ole tarvis 20010/11 õppeaasta andmeid laadida XML failiga, vaid saab need teenuse valmimisel lugeda eKoolist.

3.5.1 Põhjuseta puudumiste andmed eKoolist

Põhjuseta puudumiste andmeid on võimalik laadida ka eKoolist. Laadimine eeldab, et viimases on korrektselt märgitud puudumiste andmed (sh põhjused) ja tundides osalemine.

Laadimise saate käivitada õppurite registri menüüs „Andmete haldamine“ korraldusega „Andmed e-koolist“ (vt pilt 6_3 ümbritsetud punase sõõriga). Korraldus on nähtav alati administraatorile ja kasutajale vaid juhul, kui talle on omistatud vastav roll. Vajutades nupule „Lae põhjuseta puudumised e-koolist“ ei kanta andmeid kohe EHISesse ja te saate ise valida, kelle andmeid soovite üle kanda.

Pilt 6_3. eKoolist puudumiste andmete laadimise käivitamise ja raport.

Enne laadimise käivitamist peate valima:

Õppeveerandi - millisesse õppeveerandisse soovite puudumisi laadida. Laadida saab puudumisi jooksvasse veerandisse ja 3 veerandit tagasiulatuvalt. Vaikimisi on valitud jooksev veerand.
Puudumiste protsent - puudumiste protsent, millest alates andmed EHISesse laetakse. Näiteks, kui valite 5%, siis laetakse õpilased, kes on puudunud rohkem, kui 5% tundidest. Valida saab väärtusi vahemikus 1-20%.

Peale andmete laadimist kuvatakse laadimise tulemused tabelina (vt pilt 6_3). Andmed on järjestatud klassi, paralleeli ja perenime alusel kasvavalt. Teate tulbas kuvatakse „Ei ole õpilaste nimekirjas“, kui antud isikukoodiga õpilast ei ole EHISes kooli nimekirjas. Nimekirja ees oleva märkeruudu abil saate märkida õpilased, kelle puudumiste andmed soovite EHISesse kanda. Kui soovita märkida üle kandmiseks kõik õpilased kasutage tabeli pealdises olevat märkeruutu.

Andmete ülekandmiseks vajutage lehe all servas olevale nupule „Salvesta puudumised“. Tulemuseta kohta antaks teave samasse tabelisse, teade õpilase järel „Puudumiste andmed edukalt salvestatud“ (vt pilt 6_4).

Pilt 6_4 Puudumiste andmete eKoolist ülekandmise tulemuste protokoll.

NB! Ekoolis on korrektsed andmed olemas alates 01.01.2011!

Teenuse kasutamiseks lisage eKoolis oma kooli i tähega avatavale infolehele Õppeasutuse EHISe ID (ei ole registrikood, leiate selle, kui EHISe avalikus vaates oma kooli info avate).

3.6 Tegevused gruppidega

Õppurite üleviimine järgmisse klassi, õppurite järgmisesse klassi üleviimise tühistamine ja võõrkeeled on muudetavad ainult lehel „tegevused gruppidega”.

3.6.1 Õpilaste järgmisesse klassi üleviimine ja selle tühistamine

NB. Segaduste vältimiseks tuleb õpilaste üleviimist järgmisesse klassi alustada siis, kui lõpuklasside õpilased on kooli lõpetanud. Alustada tuleb kõige vanemast klassist (G11 või G2) või (8. klass) ja liikuda tuleb järjest väiksematele klassidele!

Grupitegevuste juurest ei saa üle viia pikendatud aastale, seda tuleb teha õppimise andmete lehelt.

Märgistage tegevus „õppurite üleviimine järgmisse klassi” ja vajutage nupule „Edasi>>“. Järgnevalt saate määrata klassinumbri, mille alusel õppureid otsida. Paralleeli tunnuse märkimine on vajalik, kui soovite üle viia õpilasi paralleelide kaupa. Päringu sooritamiseks vajutage nupule „Edasi >>“. Avaneb otsingutingimustele vastavate õppurite nimekiri, kuid sel sammul õppureid veel andmebaasis järgmisse klassi ei viida.

Järgnevalt valige nimekirja esimese märkevälja täitmisega, millised õpilased soovite viia järgmisse klassi. Valiku tegemiseks võite kasutada ka nimekirja ees olevaid korraldusi „Vali kõik“ või „Vali mitte ühtegi“. Kui valik on sooritatud, vajutage nupule „Edasi >>“.

Järgmisel lehel on võimalik määrata:

Kas ja milliseks muuta valitud õppurite klassi paralleeli tunnus.
Kas ja milliseks muuta valitud õppurite klassi liitklassi tunnus.
Õppekava.
Kooliaste.
Määrata üleviimise kuupäev.

Siinkohal juhime tähelepanu, et kui te ei soovi muuta järgmisesse klassi õpilaste üle viimisel paralleeli tunnust (nt kui viite üle kõik paralleelid korraga), siis tuleb tühjendada vaikimisi täidetud andmeväli ”Muuda valitud õppurite klassi paralleeli tunnus” (Pildil 7 märgitud punase ovaaliga). Kui soovite paralleeli tunnust muuta, siis tuleks see märkida andmeväljale „Paralleeli tunnus”. Eelnev kehtib ka andmevälja „Muuda valitud õppurite klassi liitklassi tunnus” kohta (Pildil 7 märgitud rohelisega ovaaliga).

Pilt 7. Paralleeli tunnuse ja liitklassi märkimine grupitegevuse juures.

Kui valikud on tehtud, vajutage nupule „Edasi >>“. Kuvatakse kokkuvõtlik informatsioon, kasutaja poolt valitud õpilaste nimekiri üleviimiseks ja üleviimise parameetrid.

Vajutades nupule „Muuda valitud õpilaste andmed“, sooritatakse õpilaste üleviimine järgmisse klassi.

Kindlasti tuleb läbida kogu tegevuste jada, et õpilased järgmisesse klassi üle viidaks!

3.6.2 Järgmisesse klassi üleviimine põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral

Kui kool on oma õppekava uue põhikooli lihtsustatud riikliku õppekavaga vastavusse viinud, tuleks järgmisesse klassi üleviimisel jälgida uut riiklikku õppekava. Kui vana põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) järgi jaotati õppetöö sisuliselt 2 astmeks ja toimetuleku riikliku õppekava (TÕK) korral 3. astmeks, siis uue põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava korral sellist sisulist jaotamist enam ei tehta.

Statistika jaoks kasutatakse sama astmeteks jaotamist nagu põhikooli riikliku õppekava (RÕK) korral:

I kooliaste- 1.-3. Klass;
II kooliaste 4.-6.klass;
III kooliaste – 7.-9.klass.

Sama kooliastmete jaotus kehtib ka lihtsustatud riikliku õppekava hooldusõppel ja toimetulekuõppel olevate õpilaste klasside kooliastmete kohta.

Kasutage järgmisesse klassi üleviimisel uusi kooliastmeid.

Pöörake tähelepanu ka põhikooli lihtsustud riikliku õppekava lõpetanutele võimaldatud lisaõppe aasta märkimisele (PGS § 54).

Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal. Lisaõppe kestus on üks aasta.

Koolil tuleb õpilane peale lõpetamist uuesti nimekirja kanda ja klassiks valida „lisaõpe“, järgmisesse klassi üleviimisega seda märkimist teha ei saa. Peale aastast õppimist arvatakse õpilane kooli nimekirjast välja põhjusega „lahkus omal soovil“.

3.6.3 Võõrkeeled

Võõrkeelte õppimise andmeid on võimalik muuta ainult grupitegevuste lehelt.

Märgistage tegevus „Võõrkeeled” ja vajutage nupule „Edasi>>“. Järgnevalt saate määrata tingimused, millistele õppuritele võõrkeeli määrata. Kindlasti tuleb valida „klassinumber“ ja mitmendat võõrkeelt soovite sisestada. „Paralleeli tunnuse“ valimine pole kohustuslik. Päringu sooritamiseks vajutage nupule „Edasi >>“. Avaneb otsingutingimustele vastavate õppurite nimekiri. Nimekirjas on ära toodud hetkel õpilasele valitud keel. Kui määrate talle uue keele, siis eelmine keel tühistatakse. Kui soovite märkida, et õpilane ei õpi enam keelt, viis valige keelte klassifikaatorist tühi valik.

Lehekülje üleval servas on valiknimekiri keele valimiseks, selle all on info, mitmendat võõrkeelt õpilastele määratakse.

Erinevad on keelte valiku klassifikaatorid:

A- inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, eesti keel teise keelena (ainult vana õppekava järgi õppijatele).
B, B1 ja B2 kasutatakse sama klassifikaatorit- inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, itaalia keel, leedu keel, läti keel, soome keel, rootsi keel, hispaania keel.
C ja D võõrkeele korral kasutatakse ESA keelte klassifikaatorit.
Eesti keel teise keelena – Ainus valik selle alla on „Eesti keel teise keelena“. Märgitakse uue õppekava järgi õppijatele.

Kui kool soovib lisada B, B1 või B2 võõrkeele klassifikaatorisse uue keele, tuleb tal pöörduda EHISe kasutajatoe poole.

Järgnevalt valige nimekirja esimese märkevälja täitmisega, millistele õpilastele soovite keelt määrata. Valiku tegemiseks võite kasutada ka nimekirja ees olevaid korraldusi „Vali kõik“ või „Vali mitte ühtegi“. Kui õpilased ja keel on valitud, vajutage nupule „Salvesta“.

Õpilastele valitud keeli saate vaadata ja Õppurite blokist Väljundites -> Võõrkeeled.

Andmeid võõrkeelte kohta ei märgita Rahvusvahelise bakalaureuseõppe õppekava (IB) õpilaste korral.

3.7 Andmete tühistumine

Õpilasel on järgmisesse klassi üleminekul või kooli vahetamisel palju andmeid, mis õpilasega kaasa ei lähe. Selleks et kergendada registri haldaja tööd, kustutatakse andmed automaatselt järgnevalt:

Järgmisse klassi üle minekul ja klassikordamise märkimisel

Tunnus” Pikapäevarühma kasutamine”;
Kool, mille juures on õpilaskodus;
Õpilaskodu koha finantseerimine;
Puudulikud aastahinded;
Tugiteenused (nii rakendatud kui ka vajatavad)- juhime tähelepanu, et ei kustu andmed erivajaduste kohta. On oluline need iga õppeaasta algul üle vaadata. Parima ülevaate saate, kui kasutate „väljundite” menüüs olevat väljundit „Õppurite HEVid”;
Üksikud ained mittestatsionaarses õppevormis ained ja mahud;
Eksternõpe ja selle ained ja mahud;
Liitklassi tunnus;
Klassikursuse kordamine- järgmisesse klassi üleminekul.

Lisaks eelnevatele tühistuvad uude kooli vastuvõtmisel, lahkumise põhjusest olenemata:

Tunnus „Omandab haridust kinnipidamisasutuses”;
Hariduslikud erivajadused;
Kutsealane eelkoolitus põhikoolis ja gümnaasiumis.
Koolitee tegelik pikkus tegelikust elukohast;
Kodust kooli liikumise viis;

4 Andmete õigsuse kinnitamine

Kui õppeasutuse KÕIGI õpilaste kohta on registrisse korrektsed andmed sisestatud, valige menüüst „Andmete haldamine“ korraldus "Õppeasutuse õppurite andmete kinnitamine". Süsteem kuvab ekraanile andmete kinnitamise viimase kuupäeva. Vajutades nupule „Kinnita andmete õigsust” peab tekkima uus kuupäev .

Andmete kinnitamisel toimivad järgmised kontrollid:

1) Õppeaasta alguses, septembri ja oktoobri kuu andmete kinnitamise ajal kontrollitakse, kas alates 14. maist on muutunud klassi number või on märgitud tunnus „Jääb klassikursust kordama”. Kinnitamisel antakse veateade „Õpilasel pole klass muutunud või jäänud klassikursust kordama. ”Kontrolli ei rakendata, kui õpilane on individuaalsel õppekaval (rakendatud tugiteenus) või on õppevormid: „üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis” või „ekstern”.

2) Samas klassis (ühtivad klassi number ja paralleeli tunnus) ei tohi olla õpilastel erinevat väärtust klassifikaatoris „Klassi liik”.

Andmeid tuleb kinnitada registri põhimääruses toodud või ministeeriumi poolt kindlaks määratud tähtaegadeks! Iga muudatuse järgi pole tarvis andmeid kinnitada. Andmete kinnitamise tulemusena kirjutatakse andmebaasi vaid andmete kinnitamise kuupäev. Kontrolli poolt leitud vigadega andmeid ei kinnitata.

Üldhariduskoolid kinnitavad andmete õigsust õppurite alamregistris iga kuu (välja arvatud juuli ja august) 5.–10. kuupäevaks.

5 Andmete muudatuste ajalugu

Iga õppuri kohta säilitatakse kooli poolt tehtud muudatuste ajalugu. Muudatuse-eelseid andmeid on võimalik taastada. Selleks valige õppur, kelle andmetes tehtud muudatusi soovite taastada (vt p 2.1 Otsing). Õpilase andmete muutmise lehel avage lehe vasakus servas olev korraldus „Ajalugu“. Kuvatakse muudatuste nimistu, kust on võimalik viimast muudatust tühistada, vajutades nupule „Tühista“.

EHIS õppurite alamsüsteemi on üle toodud andmed, mida koolid saatsid AS Andmevarale alates 01.09.1998. Tühistada saab vaid muudatusi, mis on tehtud peale andmete üle kandmist EHIS keskkonda. Andmevarale saadetud muudatusi tühistada ei saa!

Taastada saab vaid neid muudatusi, mis on tehtud PEALE viimast kooli poolt andmete kinnitamist!

6 Väljundid

Menüüs „Väljundid“ on volitatud töötleja poolt eelprogrammeeritud väljundid. Väljundeid on võimalik valida vasakul ekraani servas olevast menüüst. Hetkel on võimalik kasutada järgmisi väljundeid:

Koolist lahkunud.
Õppurite hariduslikud erivajadused.
Riigieksami tulemused sel aastal.
Riigieksami tulemused.
Õppurite jaotus klassidesse.
Puudulikud aastahinded.
Klassikursuse kordajad.
Põhjuseta puudumised.
Õppimine mujal - omavalitsuse väljund.
Võõrkeeled

6.1 Koolist lahkunud

Väljundis näeb kool/omavalitsus/maakond oma õpilasi, kellele on märgitud koolist lahkumise põhjusena „Teise kooli üleminek (ootel)” või „Ümberkorraldamine”, aga ükski kool pole neid oma nimekirja võtnud. Väljundis näidatakse ainult need õpilased, kelle vanus on alla 17 aastat. Väljundis näidatakse ka õpilase rahvastikuregistri järgse elukoha valda ja koolist lahkumise põhjust.

Omavalitsuse ja maavalitsuse väljundis kuvatakse lisaks nende Rahvastikuregistri aadressiga õpilased, kes on eelnimetatud staatustes, kui lahkunud muude omavalitsuste või maakonna koolidest.

6.2 Õppurite hariduslikud erivajadused

Väljundis näidatakse õpilaste erivajadused ja neile rakendatud või vajatavad tugiteenused. Tabelis on rakendatavad tugiteenused märgitud (R) ja vajatavad tugiteenused (V). Erivajadused on märgitud (X). Väljundist saab korraga ülevaate kogu kooli õpilaste erivajaduste ja tugiteenuste kohta. Väljundis näidatakse õppivad õpilased, kellel on vähemalt üks erivajadus.

Lisaks kuvatakse väljundis tunnused: "On hoolealune” ja “On orb”. Neid välju ei ole võimalik valida kommunikatsiooni mooduli moodustatavasse väljundisse.

Väljund on nähtav õppeasutuse administraatorile ja kasutajale, kellele on administraator omistanud täiendavalt rolli „OPREG- DELIK Delikaatsete andmete kuvamine“.

6.3 Riigieksami tulemused sel aastal

Väljundis näidatakse gümnaasiumi viimases klassis õppivate õpilaste gümnaasiumi riigieksamite tulemusi. Väljund on nähtav ainult õppeasutuse EHIS-e administraatorile, kes saab seda teistele kasutajatele omistada. Selleks, et näha väljundis õpilase riigieksami tulemusi, peab õpilane olema õppurite alamregistrisse lisatud ja tema andmed lõpudokumentide registrisse loetud käsklusega „Loe jooksva aasta lõpetajate andmed“.

6.4 Riigieksami andmete väljund

Väljundis näidatakse antud koolis eksamile registreerunud õpilaste riigieksamite tulemusi läbi aegade. Päringu sooritamisel on võimalik valida: eksami sooritamise aasta, eksamiaine või konkreetse õpilase isikukood. Väljund on nähtav õppeasutuse EHIS-e administraatorile, kes saab seda teistele kasutajatele omistada.

Pilt 8. „Riigieksamite andmete väljund“ näide.

6.5 Õppurite jaotus klassidesse

Väljund võimaldab saada kokkuvõtte õppeasutuse õpilaste andmetest koondina. Väljundi koostamisel on võimalik valida õppevorm ja õppekeel. Väljundis näidatakse andmeid klassi liigiti, õppekavati ja klassiti. Samuti on ära toodud eraldi jaotusena: viibimine kinnipidamisasutuses, kutseõpe, paranduseõpe, logopeediline abi ja individuaalne õppekava.

Pilt 9 Väljundi „Õppurite jaotus klassidesse“ näide.

Väljundi abil on koolil lihtne kontrollida, kas andmed on registrisse sisestatud (eriti oluline on finantseerimiseks vajalik informatsioon parandusõppe kohta). Samuti on võimalik lihtsalt saada informatsiooni koondnumbrite kohta. Kui leiate, et väljundis on andmed valed, siis on soovitav kontrolliks teha kommunikatsiooni moodulist isikuline väljavõte.

6.6 Puudulikud aastahinded

Väljundis kuvatakse andmed õpilaste puudulike aastahinnete kohta. Kuvatakse isikuandmed ja andmed õppimise kohta. Õppimise andmetes kuvatakse klass, milles õpilane hetkel õpib. Väljundis on märgitud ained, milles on puudulik aastahinne „x“-ga.

Pilt 10. Väljundi „Puudulikud aastahinded“ näide.

Väljund avaneb MS Excelis. Puudulikke aastahindeid saab märkida õppuri andmete juures lehel „Puudulikud aastahinded“. Täpsemalt lugege „Puuduliku aastahinde muutmine“

6.7 Klassikursuse kordajad

Väljundis näidatakse valitud õppeaastal (õppeaasta kestab 01.09-31.08) klassikursuse kordajate nimekirja. Näidatakse õpilasi, kes antud õppeaastal on märgitud, kui klassikursuse kordajaks. Näidatakse ka neid õpilasi, kes on koolist lahkunud sel õppeaastal või hiljem. Samuti on väljundis õpilased, kellel on see tunnus õppeaasta jooksul ära võetud (sel põhjusel oleks korrektne eksimuse korral klassikordamise muudatus andmete ajaloost tühistada).

Pilt 11. Väljundi „Puudulikud aastahinded“ näide.

Väljund avaneb MS Excelis. Klassikursuse kordamist saab märkida õpilase õppimise andmete muutmise lehel. Täpsemalt lugege „Õppimise andmete muutmine“.

6.8 Põhjuseta puudumised

Väljundis näidatakse valitud õppeaastal (õppeaasta kestab 01.09-31.08) põhjuseta puudumiste andmeid. Näidatakse õpilasi, kes antud õppeaastal on märgitud põhjuseta puudujateks vähemalt ühes veerandis. Kuvatakse isikuandmed ja andmed õppimise kohta. Õppimise andmetes kuvatakse klass, milles õpilane hetkel õpib. Väljundis on puudutud tunnid veerandis, tunnid kokku veerandis ja veerandi puudumiste protsent.

Pilt 12. Väljundi „Põhjuseta puudumised“ näide.

Väljund avaneb MS Excelis. Põhjuseta puudumisi saab märkida õppuri andmete juures lehel „Teised andmed“. Täpsemalt lugege „Teiste andmete muutmine“.

6.9 Õppimine mujal- omavalitsuse väljund

Väljund võimaldab saada ülevaate omavalitsuse Rahvastikuregistri aadressiga õpilastest, kes õpivad Eestis väljaspool omavalitsuse üldhariduskoole. Väljundis kuvatakse õpilased, kes õpivad üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Kõigi õpilaste kohta kuvatakse andmed: nimi, isikukood, vanus õppeasutus, õppeasutuse asukoha omavalitsus ja õppima asumise aeg. Üldhariduskoolis õppivate õpilaste kohta kuvatakse klass. Kõrg-ja kutsekoolides õppivate õpilaste kohta kuvatakse õppetase ja õppekava.

Suurte andmemahtude juures on mõistlik tagastatavate andmete hulka valikuga piirata. Väljundi koostamisel on võimalik valida, kas soovitakse väljundisse:

Algharidus (klassid 1.-6.),
Põhiharidus (klassid 7.-9.),
Keskharidus,
Muud (kõik õppimised, välja arvatud üldhariduse klassid 1-12).

Koolikohustust väljaspool omavalitsuse koole täitvate õpilaste kohta saate informatsiooni, kui jälgite õpilase vanust (koolikohuslased on nooremad, kui 17 aastat). Andmete paremaks töötlemiseks soovitame kopeerida väljundi nt MS Excelisse ja seal kasutades autofilter funktsiooni leida vajalikud õpilased!

Pilt 13. Väljundi „Õppimine mujal“ näide.

Väljund on mõeldud kasutamiseks kohalikule omavalitsusele ja ei ole nähtav koolile.

Suurema omavalitsuse korral võib väljundi koostamine ja Excelisse kopeerimine võtta aega, varuge natukene kannatust.

6.10Omavalitsuste arvlemine- omavalitsuse väljund

Väljundis kuvatakse iga kuu 10. kuupäeval kell 0.00 seisuga (alates 01.02.11 kella 24.00 seisuga) fikseeritud üldhariduse ja alushariduse õppurite andmed. Andmed fikseeritakse munitsipaalkoolide tegevuskulude katmiseks vajaliku õpilaste arvu saamiseks (PGS §83).

Valida saab kahe erineva väljundi vahel:

Omavalitsuse õpilased väljapool omavalitsusele kuuluvaid asutusi;
Teiste omavalitsuste õpilased omavalitsusele kuuluvates asutustes.

Päringutingimusena saab seada piirangu ühe omavalitsuse järgi. Hiljem väljundi andmeid nt MS Excelis töödeldes, saab seada nt mitme omavalitsuse filtri.

Õppetasemena saab valida:

Alusharidus;
Üldharidus- põhikool;
Üldharidus- gümnaasium.

Kalendrikuu valikus kuvatakse kuu number ja aasta.

Otsingu saab ka teha konkreetse õpilase kohta, märkides tema isikukoodi.

Andmeid säilitatakse ühe aasta jooksul tagasiulatuvalt.

Väljundit on võimalik koostada HTML või CSV formaadis. Viimasel juhul avatakse internetilehitseja seadete korral väljund nt kohe MS Excelis.

Pilt 14. Väljundi „Omavalitsuste arvlemine“ sooritamiseks päringutingimuste seadmine.

Väljundi nägemiseks peab olema omavalitsuse kasutajale määratud roll: „OPREG-KOV_ARVELDUS- KOV Arvlemine“.

6.11Koolikohustuse jälgimine- omavalitsuse väljund

Väljund võimaldab saada ülevaate omavalitsuse Rahvastikuregistri aadressiga koolikohuslikest õpilastest, kes ei ole kunagi olnud üldhariduskooli nimekirjas. Kõigi laste kohta kuvatakse andmed: isikukood, nimi, rahvastikuregistri elukoht, rahvastikuregistri elukoha alguse kuupäev ja vanus. Väljundis ei näidata isikud, kellele on EHISesse märgitud selleks aastaks nõustamiskomisjoni otsusega koolipikendus.

Väljund on mõeldud kasutamiseks kohalikule omavalitsusele ning maavalitsusele ja ei ole nähtav koolile. Maakonna kasutajal tuleb väljundi koostamisel valida omavalitsus, kelle kohta andmeid soovitakse.

Pilt 15. Väljundi „Koolikohustuse jälgimine“ näide.

Väljundit on võimalik koostada HTML või CSV formaadis. Viimasel juhul avatakse internetilehitseja seadete korral väljund nt kohe MS Excelis.

Väljundi nägemiseks peab olema kasutajale määratud roll: „OPREG-KKJ Koolikohustuse jälgimine“.

6.12Võõrkeelte õppimine

Väljundis on näha valitud õppeaastal koolis õppinud õpilased (ka sel aastal lahkunud), kellele on selleks aastaks märgitud võõrkeeli. (nt esimeses klassis märgitud võõrkeeled on ka 3. klassis märgitud).

Väljundi koostamisel saab valida õppeaasta, klassi ja õppevormi.

Pilt 15. Väljund „Võõrkeelte õppimine“ on avatud MS Excelis.

Väljundi vorminguks on csv, mis võimaldab andmeid soovi korral tabelarvutuse tarkvaraga töödelda.

6.13Individuaalne õppekava üksikutes õppeainetes.

Väljund koostatakse hetke seisuga õppijatest.

Väljundis kuvatakse õppeained, mida on valitud ja plussiga on märgitud õpilase ained.

Pilt 15. Väljund „Individuaalne õppekava üksikutes õppeainetes“ on avatud MS Excelis.

Väljundi vorminguks on csv, mis võimaldab andmeid soovi korral tabelarvutuse tarkvaraga töödelda.

Väljundi nägemiseks peab olema kasutajale määratud roll: „OPREG- INDIV_AINED Individuaalne õppekava üksikutes õppeainetes“.

6.14Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis

Väljund koostatakse hetke seisuga õppijatest.

Väljundis kuvatakse õppeained, mida on valitud ja õppetundide arv nädalas.

Pilt 16. Väljund „Üksikud õppeained“ on avatud MS Excelis.

Väljundi vorminguks on csv, mis võimaldab andmeid soovi korral tabelarvutuse tarkvaraga töödelda.

Väljundi nägemiseks peab olema kasutajale määratud roll: „OPREG- MS_AINED - Üksikud õppeained mittestatsionaarses õppevormis“.

7 Erivajadused ja tugiteenused- täiendav info

Kasutatud lühendid:

PGS – Põhikooli ja gümnaasiumiseadus

ÕN – õppenõukogu

NÕK – nõustamiskomisjon

IÕK – individuaalne õppekava

LÕK – lihtsustatud õppekava

TÕK - toimetulekuõppekava

RP - rehabilitatsiooni plaan

AK- alaealiste komisjon

Oluline:

1) Erivajadusi võib õpilasel olla korraga mitu,

2) IÕK võib olla kõigi erivajaduste variantide puhul (IÕK ise on tugede kompleks).

3) Tugiteenus märgitakse juhul kui teenuse kestvus on vähemalt üks õppeveerand.

Hariduslik erivajadus:	Alus:	Selgitus:
Õpiraskus	NÕK soovitus õppida õpiraskustega õpilaste klassis PGS § 49 lg 1 ja § 51 lõike 1 punkt 5	Märgitakse õpilase puhul, kellele NÕK on soovitanud õppida õpiraskustega õpilaste klassis või kohaldada vastavalt riiklikku õppekava ning rakendada IÕK tavaklassi tingimustes või riikliku õppekava alusel õpetatavates hariduslike erivajadustega klassides. Kohaldatav üksnes põhikooli riikliku õppekava järgi õppivate õpilase puhul
Ajutine õpiraskus	IÕK (direktori või volitatud koolitöötaja otsus) PGS § 18; Haridus- ja teadusministri määrus nr 76 23.12.2010 § 18	Märgitakse õpilasele, kellele on koostatud IÕK mitterahuldavate kokkuvõtvate hinnete või pikaajalise puudumise tõttu. Märgitakse õpilasele, kellele on ajutine ainealane õpiraskus. Kohaldatav üksnes põhikooli riikliku õppekava järgi õppivate õpilase puhul.
Kirjutamis-, lugemis- ja/või arvutusraskus	Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsus.	Märgitakse õpilaste puhul, kes vajavad logopeedi abi õpitulemuste parandamiseks
Düsleksia	NÕKi soovitus ja IÕK. Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsus.	Märgitakse õpilasele, kelle puhul on vaja vähendada või asendada riiklikus õppekavas määratud õpitulemusi või vabastada ta mõne kohustusliku õppeaine õppimisest ning kellele on sellest tulenevalt koostatud NÕK soovitusel IÕK ning rakendatud eripedagoogilist või logopeedilist abi. Kohaldatav põhikooli riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul
Düsgraafia	Vt. düsleksia juures	Vt. düsleksia juures
Düskalkuulia	Vt. düsleksia juures	Vt. düsleksia juures
Kerge intellektipuue	NÕK soovitus lihtsustatud õppe kohaldamiseks	Märgitakse õpilase puhul, kellele rakendatakse lihtsustatud õpet
Mõõdukas intellektipuue	NÕK soovitus toimetulekuõppe kohaldamiseks	Märgitakse õpilase puhul, kellele rakendatakse toimetulekuõpet
Raske või sügav intellektipuue	NÕK soovitus hooldusõppe kohaldamiseks	Märgitakse õpilase puhul, kellele rakendatakse hooldusõpet
Liikumispuue	Eriarsti tõend või NÕK soovitus liikumispuudega õpilaste klassis õppimiseks. Kuni 31.12.2010 on vajalik NÕK soovitus. Peale seda pole NÕK soovitus ilmtingimata vajalik, oluline on eriarsti tõend, mis kinnitab õpilase puuet. PGS § 48 lg 1 ja § 51 lõike 1 punkt 4	Õpilane, kellel on eelkõige tugi- ja liikumiselundkonna puudest tingitud toimetulekupiirangud, mille ületamiseks või kompenseerimiseks kasutatakse abivahendeid ja võtteid ning kellele eriarst on puude esinemist kinnitanud.
Kõnepuue	Eriarsti tõend või NÕK soovitus kõnepuudega õpilaste klassis õppimiseks. Kuni 31.12.2010 on vajalik NÕK soovitus. Peale seda pole NÕK soovitus ilmtingimata vajalik, oluline on eriarsti tõend, mis kinnitab õpilase puuet. PGS § 48 lg 1 ja § 51 lõike 1 punkt 4	Suulise või kirjaliku kõne puudega õpilane, kellele eriarst on puude esinemist kinnitanud.
Nägemispuue	Eriarstliku konsultatsiooni otsus nägemisfunktsioonide sellise ulatusega kahjustusest, mis eeldab õppimist nägemispuudega õpilaste klassis. Kuni 31.12.2010 on vajalik NÕK soovitus. Peale seda pole NÕK soovitus ilmtingimata vajalik, oluline on eriarsti tõend, mis kinnitab õpilase puuet. PGS § 48 lg 1 ja § 51 lõike 1 punkt 4	Nägemispuudega õpilane, kellele eriarst on puude esinemist kinnitanud.
Kuulmispuue	Eriarstliku konsultatsiooni otsus kuulmisfunktsioonide sellise ulatusega kahjustusest, mis eeldab õppimist kuulmispuudega õpilaste klassis. Kuni 31.12.2010 on vajalik NÕK soovitus. Peale seda pole NÕK soovitus ilmtingimata vajalik, oluline on eriarsti tõend, mis kinnitab õpilase puuet. PGS § 48 lg 1 ja § 51 lõike 1 punkt 4	Kuulmispuudega õpilane, kellele eriarst on puude esinemist kinnitanud.
Autismi spektri häired	NÕK soovitus väikeklassis õppimiseks	Märgitakse õpilase puhul, kellel on diagnoositud autismi spektri häired ja NÕK on soovitanud õppida väikeklassis. Kohaldatakse põhikooli riikliku õppekava järgi õppivatele õpilastele ja lihtsustatud õppes õppivatele õpilastele.
Raske krooniline somaatiline haigus	IÕK, eriarsti tõend (kuni 31.12.2010 vajalik NÕK soovitus)	Haigusega kaasneb säästva päevarežiimi, pideva ravi ja rehabilitatsiooni vajadus. Õpilasele on väljastatud eriarsti tõend, mille alusel võiks õpilase võtta vastu raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi ning talle on koostatud IÕK.
Liitpuue	NÕK ja eriarsti tõend.	Liitpuudega õpilase hariduslik erivajadus on tingitud keha-, meele-, mõõduka ja raske intellektipuude omavahel kombineeritud vormidest. NÕK soovitus vajalik. Märgitakse õpilasele, kes ei õpi liitpuudega õpilaste klassis.
Õppekeelest erineva koduse keelega või välisriigist naasnud õpilane	IÕK, direktori või volitatud koolitöötaja otsus	Märgitakse õpilaste puhul, kes vajavad täiendavat keeleõpet ja täiendavat tuge õpitulemuste saavutamiseks ning kellele on sellest tulenevalt koostatud IÕK. Kohaldatav üksnes põhikooli riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul.
Uusimmigrant	Uusimmigrantide lapsed Eesti hariduses. Hariduspoliitilised põhimõtted ning hariduskorraldus, poliitikadokument, Tartu 2004	Euroopa Liidust, aga samuti kolmandatest riikidest saabuvate migrantide, asüülitaotlejate ja pagulaste laps, kes soovib alustada õpinguid eesti koolis ning kes on Eestis elanud/viibinud vähem kui kolm aastat. Tavaliselt vajab tuge kohandumiseks ja õppimiseks (võib mitte osata kooli õppekeelt), eesti keele kui teise keele õppeks.
Andekus	IÕK	Õpilase andekust käsitletakse haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus. Märgitakse õpilase puhul, kellele on koostatud IÕK
Tervislikud põhjused (sh haiglaõpe, koduõpe terv. põhjustel)	Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord Gümnaasiumi riiklik õppekava §13	Märgitakse õpilase puhul, kelle tervislikust seisundist tulenevalt on soovitatud raviplaanist tulenevalt haiglaõpet või NÕK soovitanud rakendada koduõpet või kellele on vastaval põhjusel gümn. astmel koostatud IÕK gümnaasiumi riikliku õppekava §13 järgi
Käitumisprobleemid	Direktori otsus.	Märgitakse õpilasel, kes eiravad õpetajate nõudmisi, rikuvad järjepidevalt tunnis üldtunnustatud käitumisnorme ning kooli kodukorda ja on paigutatud käitumisprobleemidega õpilaste klassi. Kohaldatav nii põhikooli riikliku õppekava kui lihtsustatud õppekava järgi.
Tundeelu- ja käitumishäired	NÕK soovitus tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassis või väikeklassis õppimiseks	Märgitakse õpilasel, kellel on diagnoositud tundeelu- ja käitumishäired (sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäired) ja NÕK on soovitanud õppida tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassis või väikeklassis. Kohaldatakse põhikooli riikliku õppekava järgi õppivatele õpilastele ja lihtsustatud õppes õppivatele õpilastele.
Muu erivajadus	Lapsevanema taotlus	Lapsevanema soovil koduõppel.
Aktiivsus- ja passiivsushäire	NÕK soovitus väikeklassis õppimiseks.	Märgitakse õpilasel, kellel on NÕK soovitanud õppida väikeklassis.
Sõltuvushäire	NÕK soovitus väikeklassis õppimiseks või haigla komisjon on suunanud õpilase rehabilitatsiooniasutusse.	Märgitakse õpilasel, kellel on diagnoositud sõltuvushäire, mis on tingitud alkoholi, narkootilise, toksilise või psühhotroopse aine sõltuvusprobleemidest ja NÕK on soovitanud õppida väikeklassis või haigla komisjon on suunanud rehabilitatsiooni- asutusse.
Õppimine välisriigis (pikemaajaline õppest eemalviibimine)	Lapsevanema taotlus (ka vahetusõpilasena)	Märgitakse õpilasel, kes PGS § 28 lg 3 alusel jääb kooli nimekirja. (3) Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal

Tugiteenused:	Alus:	Selgitus:
Õpiabirühm ajutiste õpiraskustega õpilastele	Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsus.	Õpiabirühma rakendatakse õpilase puhul, kellel on ajutised ainealased õpiraskused (düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia) või väljakujunemata õpioskused
Õpiabirühm logopeedilist abi vajavatele õpilastele	Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsus.	Õpiabirühma rakendatakse logopeediliste probleemidega põhikooli õpilasele,
E2/eesti keel teise keelena/ õpe	ÕN, uusimmigrantidele /kooli õppekeelt mittevaldavatele õppuritele eraldi tunnid.
Tugiisik SoM määruse kohaselt	Rehabilitatsiooni plaan	Füüsiliseks toeks olev persoon, tugiisik vmt.
Tugiisik koolikorraldusliku mõjutusmeetmena	Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsus. PGS § 58 lõige 3 punkt 4	Määratakse õpilasele. et mõjutada teda kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis.
Individuaalne õppekava		Vt PGS § 18
koduõpe tervislikel põhjustel	Direktori otsus	Vt Haridus- ja teadusministri määrus nr 40 11.08.2010
koduõpe psühhiaatriahaiglas	KOV ja haigla koostöö	Vt Haridus- ja teadusministri määrus nr 40 11.08.2010
koduõpe lastehaiglas	KOV ja haigla koostöö	Vt Haridus- ja teadusministri määrus nr 40 11.08.2010
koduõpe vanemate soovil	ÕN otsus	Vt Haridus- ja teadusministri määrus nr 40 11.08.2010
Ühele õpilasele keskendatud õpe		Määratakse õpilasele, kel on raske psüühikahäire või muu raske haigus, mis ei võimalda klassis või rühmas õppida, kuid ei vaja koduõppe tingimusi.
Õppimine välisriigis vahetusõpilasena	ÕN otsus lapsevanema taotluse alusel	Märgitakse õpilasel, kes PGS § 28 lg 3 alusel jääb kooli õpilaste nimekirja
Õppimine välisriigis perekondlikel põhjustel	ÕN otsus lapsevanema taotluse aluse	Märgitakse õpilasel, kes PGS § 28 lg 3 alusel jääb kooli õpilaste nimekirja